lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõike 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, siis hagist loobumine protokollitakse. Hageja on hagist loobunud kohtuistungil ja loobumine on protokollitud (tl 82-83), samuti on protokollitud kostja nõusolek hagist loobumise osas ning menetluskulude tema kanda jätmisega. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus hagist kuna kostja tasus põhinõude pärast hagiavalduse esitamist. Viivise nõude tasumist hageja kostjalt enam ei soovinud. Kohtuistungil leppisid pooled veel kokku, et menetluskulud summas 425 eurot (riigilõiv) jäävad kostja kanda, millega kostja oli nõus. 2 2-15-115278 Kohus on tuvastanud, et hageja on tsiviilasjas 2-15-115278 tasunud kokku 425 eurot riigilõivu (164,66 maksekäsu kiirmenetluses ja täiendavalt 260,34 eurot hagimenetluses). Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 425 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.