Obsah (5)

§ 3§ 122§ 35§ 36§ 22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-11-48403 Tsiviilasi Hillar

§ 3

lg-tele 1-4, § 108 lg-le 1, § 124 lg-tele 1 ja 2, § 135 lg-le 1, § 136 lg-le 1, § 22 lg 3 p-dele 2 ja 3, § 35 lg 1 p-dele 1 ja 2, samuti TMS §-le 28, §-le 137, § 85 lg-tele 1 ja

1. Loa saamiseks ruumidesse sisenemiseks tuleb esmalt tõendada võlgniku nõusoleku 2 puudumise. Kui võlgnik oleks korterisse sisenemisega nõus, puuduks halduril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus. Pankrotihalduri esitatud asjaoludest nähtub, et võlgnik on asunud teadlikult takistama pankrotihalduri poolt korteriomandi valitsemist, et korteriomandit pankrotimenetluses müüa ning seeläbi rahuldada võlausaldajate nõudeid. Enampakkumise läbiviimisel on pankrotihalduril vaja siseneda võlgnikule kuuluvasse korterisse, et selgitada välja korteri seisukord, tellida korteri väärtuse hindamiseks eksperthinnang ning korterit enampakkumisest huvitatud isikutele näidata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. P.S. esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2014 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on määruskaebuse esitaja H. Soosaluga abielus alates
4. aastast. Korter, asukohaga XXX, on abieluvaralepingu kohaselt määruskaebuse esitaja ja H. Soosalu ühisvaraks. Määruskaebuse esitaja viitas

§ 122lg-tele 4 ja 5.

Ühisvara jagamine pole abikaasadele kohustuslik. Kui pankrotihaldur soovib vara jagada või H. Soosalule ½ kuuluvat osa müüa, võib ta seda teha. Ühisvara jagamise hagi esitamata jätmine määruskaebuse esitaja poolt ei muuda P.S. omandit halduri omandiks. Määruskaebuse esitaja ei ela pikemat aega H. Soosaluga koos ning kuivõrd abielulised suhted on lõppenud, ei ole P.S. tema või tema halduri tegevusest teadlik; 2) ei tee P.S. pankrotihaldurile takistusi korterisse sisenemiseks. Võtmed on määruskaebuse esitaja käes. H. Soosalul ei ole võtmeid, seega pole tal korteri valdust ning selles osas on määrus ekslik. Määruskaebuse esitaja on nõus ½ osa ära müüma. Haldur ei saa korterit tervikuna müüa.

1. H. Soosalu esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2014 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta pankrotihalduri avaldus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on pankrotihaldur ekslikult arvanud XXXX korteriomandi pankrotivarasse. Asjaolu, et P.S. ei esitanud hagi ühisvara jagamiseks, ei tähenda, et H. Soosalu on saanud korteri ainuomanikuks. Vara jagamise kohustus on pankrotihalduril, mitte abikaasal. Määruskaebuse esitaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-38-14; 2) kuivõrd pankrotihalduril puudub korteri käsutamise ja müümise õigus enne jagamist, ei ole põhjendatud määrus, millega on lubatud teostada toiminguid, mis on seotud korteri müümisega; 3) on ekslik ning pahatahtlik avalduses toodud väide, et vaatamata halduri korduvatele nõudmisetele ei ole määruskaebuse esitaja võimaldanud sissepääsu korterisse. Määruskaebuse esitajal ei ole võtmeid. P.S. poole, kelle käes on võtmed, ei ole haldur kordagi pöördunud; 4) on määruskaebuse esitaja eksnaise kodu puutumatus keskne ning väga oluline põhiseaduslik tagatis. Maakohus on etteruttavalt ning ekslikult avalduse rahuldanud. Määrus ei ole piisavalt motiveeritud ega õigusta võõrastel isiku kodusse sisenemist. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
3. Pankrotihaldur E. Vallandi vaidles P.S. ja H. Soosalu määruskaebustele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) saab ühisvara jagamise hagi esitada üksnes isik, kes ise usub, et vara kuulub ühisvara hulka. Pankrotihaldur ei usu vaidlusaluse korteriomandi ühisvara hulka kuulumisse, mistõttu ei ole ta hagi esitanud ning

§ 122

lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumise tõttu ka ei esita; 3 2) eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust (AÕS § 56 lg 1). Korteriomandi omanikuna on alates 28.10.2004 kinnistusraamatusse kantud H. Soosalu. P.S. ei ole enne ega pärast H. Soosalu pankroti väljakuulutamist teinud midagi selleks, et saavutada kande muutmine; 3) kuigi käesoleva asja raames ei saa AÕS § 56 lg-s 1 sätestatud eeldust ümber lükata, soovib halduri märkida järgmist. Haldur viitab abieluvaralepingu p-le 2.

1. Ei saa välistada võimalust, et kinnistusraamatusse kantud korteriomandi reaalosa hulka kuulub muuhulgas 20.05.1994 lepinguga ostetud korteri pind, kuid sellegipoolest ei ole alust väita, et praegune kahe korruse vahel jagunev 120,50 m² suuruse reaalosaga korteriomand ja minevikus eksisteerinud 91,9 m² suurune kahetoaline vallasasi on ruumiliselt samased asjad. H. Soosalu on korteriomandile seadnud kuuele järjekohale hüpoteegid. H. Soosalu on end seoses korteriomandiga esitlenud kui „omanik, kes kinnitab, et lepingu eseme suhtes kehtib abieluvaraleping, mille kohaselt lepingus nimetatud vara kuulub talle lahusvarana“. P.S. esindaja osales võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. P.S.le oli teada, et pankrotivara hulka on arvatud kõik H. Soosalu nimele kinnistusraamatusse kantud kinnisasjad; 4) on ebaõige P.S. arusaam, et korteriomandi müügihinnast peaks ½ laekuma temale. Müügist saadu tuleb hüpoteegipidajatele välja maksta sõltumata sellest, kes on korteri omanikud. Pankrotihalduri ülesandeks on korterit müüa ja jaotada raha võlausaldajate vahel. P.S. arvamus, et tema otsustab, kas, millal, kui suurt osa ja millistel tingimustel saab pankrotihaldur seda teha, takistab antud ülesande täitmist; 5) kahtleb pankrotihaldur selles, et vaidlusaluse korteri näol on tegemist P.S. koduga. H. Soosalu on pankrotimenetluses väitnud, et korteris puudub vesi, elekter ning küte ja seal ei ole elatud vähemalt viimase kümne aasta jooksul. Sarnast teavet on haldur saanud ka XXX elanikelt; 6) kui kohus peaks vaidlustatud määruse tühistama, ennistuks määruse tegemise eelne olukord. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2014 määrus tuleb tühistada määäruskaebuste põhjendustest olenemata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab H. Soosalu (pankrotis) pankrotihalduri E. Vallandi avalduse loa andmiseks ruumidesse sisenemiseks läbi vaatamata.
4. H. Soosalu (pankrotis) pankrotihaldur E. Vallandi esitas 01.10.2014 maakohtule avalduse (V kd tl 31-35), milles taotles maakohtult anda talle ja tema poolt pankrotihalduri ülesannete täitmisele kaasaaitamisele kutsutud isikutele luba siseneda ilma võlgniku H. Soosalu ja ruumide võimaliku muu valdaja nõusolekuta Tallinnas XXX asuva hoone teisel korrusel ja pööningukorrusel paikneva korteriomandi reaalosaks olevatesse ruumidesse nende seisukorra tuvastamiseks, asja hindamiseks ja pildistamiseks, ostuhuvilistele tutvustamiseks, ostjale üleandmiseks ning muude pankrotiseaduses sätestatud pankrotivara valitsemiseks ja müügiks vajalike toimingute tegemiseks ning vajadusel ruumidesse sissepääsu võimaldavate uste lukkude vahetamiseks. Maakohus rahuldas vaidlustatud määrusega pankrotihalduri taotluse ning andis pankrotihalduri E. Vallandi ja tema poolt pankrotihalduri ülesannete täitmisele kaasaaitamisele kutsutud isikutele loa siseneda ilma võlgniku H. Soosalu ja ruumide võimaliku muu valdaja nõusolekuta Tallinnas XXX asuva hoone teisel korrusel ja pööningukorrusel paikneva korteriomandi reaalosaks olevatesse ruumidesse nende seisukorra tuvastamiseks, asja hindamiseks ja pildistamiseks, ostuhuvilistele tutvustamiseks, ostjale üleandmiseks ning muude pankrotiseaduses sätestatud pankrotivara valitsemiseks ja müügiks vajalike toimingute tegemiseks alates määruse jõustumisest kuni korteriomandi valduse üleandmiseni selle ostjale; samuti andis maakohus pankrotihaldurile nõusoleku asendada Tallinnas XXX paikneva korteriomandi reaalosaks olevatesse ruumidesse sissepääsu võimaldavate uste lukud. 4 9.

§ 35

lg 1 p 1 alusel pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara. Vastavalt

§ 36

lg-le 1 läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus panktorivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. H. Soopalu pankrot on välja kuulutatud maakohtu poolt 27. veebruari 2013 määrusega ning

§ 36

lg 1 alusel on pankrotivara valitsemis- ja käsutusõigus läinud üle pankrotihaldurile. 10.

55 lg 4 kohaselt on halduril lisaks seaduses sätestatud õigustele ka käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri õigused.

22 lg 3 järgi on ajutisel halduril õigus viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja majandus- või kutsetegevuseks kasutatavates ruumides (p 2) ning viibida füüsilisest isikust võlgniku eluruumis (p 3). Ringkonnakohus leiab, et kuna

§ 36

lg 1 alusel on pankrotivara valitsemis- ja käsutusõigus läinud üle pankrotihaldurile, siis ei vaja ta

§ 22lg-s 3 sätestatud õiguste realiseerimiseks kohtu luba.

Asja materjalidest nähtuvalt kuulub Tallinnas XXX paiknev korteriomand pankrotivarasse, seega on pankrotihalduril endal õigus siseneda ruumidesse nende seisukorra tuvastamiseks, asja hindamiseks ja pildistamiseks, ostuhuvilistele tutvustamiseks. Samuti on pankrotihalduril õigus vajaduse korral vahetada ustel lukud ning tal ei ole selleks vaja kohtu luba. 11. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ebaõigesti pankrotihalduri avalduse läbivaatamisel kohaldanud TMS §-i 28.

§ 3

lg 4 kohaselt käesolevas seaduses sätestatud juhtudel teeb täitemenetluse seadustikus sätestatud toiminguid ajutine haldur või haldur, kellel on täituri õigused ja kohustused.

sätetest ei tulene, et pankrotihaldur realiseerib

§ 22

lg-s 3 nimetatud õigusi TMS-s sätestatud korras, seega kuna puudub vastav viide TMS-le, siis on maakohus ebaõigesti kohaldanud TMS § 28. Ringkonnakohtu arvates on pankrotihalduri ja kohtutäituri õiguslik seisund erinevad, kuna pankrotihaldurile läheb seaduse alusel pankroti väljakuulutamise tagajärjel üle pankrotivara valitsemis- ja käsutusõigus, kuid kohtutäiturile ei lähe seaduse alusel üle võlgniku vara valitsemisja käsutusõigust. 12.

§ 122

lg 1 järgi kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Sama sätte lg 2 kohaselt võib haldur ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Vastavalt

§ 122

lg-le 3 kui haldur ei ole esitanud võlgniku osa ühisvarast pankrotivarasse väljanõudmise hagi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul, võib võlgnik selle hagi ise esitada ja osaleda asja läbivaatamisel hagejana. Kui haldur on pankrotivarasse arvanud vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, võib võlgniku abikaasa esitada hagi ühisvara jagamiseks ja oma osa välistamiseks pankrotivarast (

§ 122lg 4).

Võlgniku abikaasa võib ühisvara jagamise hagi esitada kuue kuu jooksul ajast, mil ta ühisvara pankrotivarasse arvamisest teada sai või teada saama pidi (

§ 122lg 5).

Käesolevas asjas ei ole haldur esitanud

§ 122

lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul hagi ühisvara jagamiseks põhjusel, et on pidanud Tallinnas XXX paiknevat korteriomandit võlgnikule kuuluvaks. Pankrotihalduri seisukohta kinnitavad asjas olevad tõendid, sh kinnistusraamatu väljavõte (III kd tl 5), mille kohaselt on 28.10.2004 kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna võlgnik H. Soosalu; XX.XX..1998 sõlmitud abieluvaraleping (III kd tl 61-64), mille p 2.3. kohaselt peale käesoleva lepingu sõlmimist abielu ajal soetatav vara loetakse selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimele see on registreeritud või kelle nimele see on kantud kinnistusraamatusse; hüpoteegi seadmise või muutmise lepingud (VI kd tl 4-11), milledes on võlgnik H. Soosalu kinnitanud, et ta on abielus, kuid Tallinnas XXX asuv korteriomandi suhtes kehtib abieluvaraleping, mille kohaselt nimetatud vara kuulub talle lahusvarana. 5 Juhul, kui P.S. leidis, et pankrotihaldur on alusetult pidanud Tallinnas XXX asuvat korteriomandit võlgniku lahusvaraks, oleks ta pidanud esitama

§ 122lg-s 5 sätestatud tähtaja jooksul hagi ühisvara jagamiseks.

Samuti on ühisvara jagamise hagi esitamise õigus võlgnikul (

§ 122lg 3).

Seni, kuni ei ole esitatud ühisvara jagamise hagi, on võlgniku ja P.S. väide, et nimetatud korteriomand on ühisvara, paljasõnaline ja pankrotihaldur on õigustatult asunud seisukohale, et tegemist on võlgniku lahusvaraga.

1. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 1 p 13 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva otsuse p-des 9 ja 10 märgitut, ei olnud maakohus pädev H. Soosalu (pankrotis) pankrotihalduri E. Vallandi poolt maakohtule 01.10.2014 esitatud avaldust läbi vaatama. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada olulise menetlusnormi rikkumise tõttu ning ringkonnakohus jätab pankrotihalduri avalduse läbi vaatamata.
2. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson