Obsah (10)

§ 5§ 68§ 121§ 64§ 65§ 69§ 75§ 199§ 218§ 44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.03.2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-3076 Kohtunik Tiit Kullerkupp Sekretär Merle Kaegas Kriminaalhooldusametnik Krista

§ 5

lg 2 alusel Ahto Aavale Viru Maakohtu 03.04.2013 kohtuotsusega nr 1-13-3076 mõistetud liitkaristust ja lugeda tema lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust, mis asendada 1084 tunni üldkasuliku tööga. Rahuldada kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotlus. Pöörata täitmisele AHTO AAVA’le Viru Maakohtu 03.04.2013 kohtuotsusega mõistetud ümberarvutatud karistuse ärakandmata osa 7 (seitse) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 10.03.2016.

Tõkend vahistamine tühistada kohtumääruse jõustumisel. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Ahto Aavale ja kriminaalhooldusametnikule. 1 Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu 03.04.2013 otsusega tunnistati Ahto Aava süüdi

§ 121

ja § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 28.08.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus 1204 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrati 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati Ahto Aava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Ahto Aavat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 28.05.

1. 04.12.2013 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande Ahto Aavale mõistetud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks põhjusel, et Ahto Aava ei olnud võimeline tegema üldkasulikku tööd tervislikel põhjustel. Viru Maakohtu 09.12.2013 määrusega peatas kohus Ahto Aavale mõistetud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise alates 12.08.2013 kuni 20.08.2013 ning alates 07.10.2013 kuni 11.10.
2. 27.08.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande Ahto Aava suhtes põhjusel, et hooldusalune hoiab kõrvale ÜKT sooritamisest ning ei ilmu registreerimisele. 27.08.2014 seisuga on hooldusalune sooritanud 613 ÜKT tundi, tegemata on 591 tundi. 22.08.2014 seisuga käis hooldusalune viimati registreerimisel 01.07.
3. Järgmine kohtumine pidi toimuma 11.08.
4. Antud kuupäevaks hooldusalune ei ilmunud esindusse ega vastanud telefonikõnele. Peale selle määrati veel kaks registreerimise aega, kuhu hooldusalune ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjuseid. Hooldusalusele on tehtud kolm kirjalikku hoiatust, kuna ta sooritas vähem tunde, kui ajakavas märgitud või ei teinud ühtegi tundi. Katseaega võib hinnata mitterahuldavaks, sest hooldusalune hoidis kõrvale ÜKT tundide sooritamisest ning rikkus registreerimiskohustust. Seega tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata Ahto Aavale mõistetud reaalne vangistus täitmisele tegemata tundide ulatuses. Kohus määras kohtuistungi toimumisajaga 15.09.
5. Ahto Aava teavitas 11.09.2014 e-kirjaga, et ta on haige ja ei saa ilmuda kohtuistungile. Arstitõendit ta kohtule ei esitanud. 26.09.2014 kohtuistungile Ahto Aava samuti ei ilmunud. Kriminaalhooldajale laekus info, et tõenäoliselt töötab hooldusalune xxxx. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse Ahto Aava vahistamiseks. 26.09.2014 määrusega kuulutas kohus Ahto Aava tagaotsitavaks ning määras tabamisel ta vahistada ning toimetada hiljemalt ülejärgmisel päeval küsitlemiseks täitmiskohtuniku juurde. Ahto Aava peeti kinni 10.03.2016 (kinnipidamisprotokoll toimikus lk 156). 16.03.2016 toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja taotluse juurde mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks. Prokurör leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning karistus kuulub täitmisele pööramisele. Süüdistatav ei oska öelda, miks hoidis kõrvale edasisest ÜKT tegemisest ja registreerimisel käimisest. On viimased poolteist aastat xxxx venna juures ja maal juhutöid teinud, on ka xxxx käinud. Ühe kohtukutse sai kätte, teist ei saanud. Oli haige, seetõttu ei ilmunud istungile, saatis kohtule meili, kuid arstitõendi nõude kirja ta väidetavalt kätte ei saanud. Aimas, et kuna ta erakorralise ettekande kohtuistungile ei ilmunud, siis pööratakse karistus täitmisele. Kohtuistungile ei ilmunud, kuna kartis. Selgitab, et on teinud palju vigu, üks viga on see, et ei 2 teinud ÜKT tunde ära. Saab aru, et tegemist oli kohtuotsusest tuleneva kohustusega, mida tuli täita. Kui praegu oleks veel mingi võimalus, teeks ta need tunnid ära ükskõik millistel tingimustel. KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KrMS § 428 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.

§ 69

lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et rikkumise toimepanemine Ahto Aava poolt on tõendamist leidnud, seega on kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus kandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Ahto Aava on pika aja vältel lubamatu ükskõiksusega suhtunud süüdimõistva kohtuotsuse täitmisesse, mingeid mõjuvaid põhjusi üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumise ja registreerimiskohustuse täitmata jätmise kohta ta pole esitanud. Oma käitumisega on ta muutnud võimatuks tema üle kriminaalhoolduse teostamise, mistõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamine vabaduses pole võimalik. Karistusseadustiku 01.01.2015 jõustunud redaktsiooni § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. Ahto Aava poolt toimepandud

§ 121

järgi kvalifitseeritud tegu on alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooniga kvalifitseeritav § 121 lg 1 järgi, kuna puuduvad lg-s 2 toodud koosseisutunnused. Talle mõisteti karistus

§ 121

järgi, mille sanktsioon kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis oli rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni § 121 lg 1 kohaselt teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kuna Ahto Aavale mõisteti

§ 121

sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistus 6 kuud, mis ei ületa karistusseadustiku uue redaktsiooni § 121 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni ülemmäära, ei kuulu temale

§ 121

järgi mõistetud karistus vähendamisele.

§ 199

lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi karistuse mõistmisel tuleb alates uue

-i jõustumisest lähtuda

§-s 218 sätestatud väheväärtusliku asja mõistest.

§ 218

lg 1 kohaselt varavastase süüteo 3 eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.

§ 44

lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Käesoleval juhul nähtub kohtuotsusest, et Ahto Aava poolt toime pandud

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava teoga tekitatud kahju väärtus on 191,73 eurot, seega jääb kahju väärtus alla 200 euro ning alates 01.01.2015 on tegemist väärtegudega, mis ei ole enam karistatavad vangistusega. Seega tuleb Ahto Aavale

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristust

§ 199lg 2 p 4, 5 järgi mõistetud karistuse võrra vähendada.

Eeltoodut arvesse võttes mõistab kohus Ahto Aavale

§ 121

lg 1 järgi

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mis kuulub

§ 69lg 1, 3 alusel asendamisele 1084 tunni üldkasuliku tööga.

Kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest nähtub, et hooldusalune sooritas 613 üldkasuliku töö tundi, seega ümberarvutatud karistuse järgi on Ahto Aaval tegemata 471 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb pöörata täitmisele. Kohtuotsuse tegemise ajal 03.04.2013 kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni § 69 lg 1 teise lause järgi kuulub ümberarvutatud tegemata 471 tundi üldkasulikku tööd asendamisele vangistusega 7 kuud 25 päeva. Maakohus juhindus

§ 5, 69 ning Kr

MS § 428, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4