KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 15.02.2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-4243 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Elle Karm Kaitsja Marina Valge (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Strinža vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEI STRINŽA, i.k. 39508030860, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 02.12.2013 ja lõpp 27.12.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.01.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta Sergei Strinža vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Sergei Strinžalt menetluskuluna riigituludesse 142,80 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „Sergei Strinža, 1-14-4243, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 142,80 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Marina Valge poolt süüdimõistetu Sergei Strinža kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Sergei Strinžale ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Strinža vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Strinža on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.06.2014 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7, § 121, § 266 lg 2 p 1, § 418 lg 1, § 215 lg 2 p 1,2 ja § 320 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistis kohus talle liitkaristuseks 3 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõistis kohus 3 aastat ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 02.12.
- Harju Maakohtu 12.02.2015 määrusega vabastati Sergei Strinža talle Harju Maakohtu 17.06.2014 otsusega KarS § 266 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistusest, kuid liitkaristus jäi muutmata. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Sergei Strinža taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldab, et talle on mõistust juurde tulnud, tahab vabanedes minna tööle, et tasuda trahvid. Selgitab, et garantiikiri tööle saamiseks ehitustöölisena OÜ’sse xxxx, on kehtiv, kui aga tööle ei saa, siis läheb Töötukassasse, elama asub elukaaslase juurde. Kinnitab, et ei ole enam nii konfliktne, varasemate tuttavatega enam ei suhtle ja on teadlik, et katseaja rikkumise korral satub tagasi vanglasse. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et kinnipeetavale on mõistetud karistus sanktsiooni alammääras ning lühendada seda isiku ennetähtaegse vabastamisega ei ole otstarbekas karistuspoliitilisest seisukohast. Prokurör juhib tähelepanu ka kinnipeetava distsiplinaarkaristusele ning tema ohtlikkusele. Kaitsja palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega, kuna vanglas on kinnipeetaval kõik taasühiskonnastavad tegevused lõppenud ja tal on jäänud 11 kuud karistus lihtsalt lõpuni kanda. Vangla on teda usaldanud, kuna ta käis kodukülastusel. Kaitsja kinnitab, et Sergei Strinžal on väga selge arusaamine, et kui ta paneb katseajal toime uue kuriteo, siis ta ainuke tee on vanglasse tagasi. Kohtumääruse põhjendused 2 Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Strinža käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Sergei Strinža on aastaid olnud politsei huviorbiidis ning varasemalt vähemalt 10-l korral on tema käitumist arutatud Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuse alaealiste komisjonis. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, väärteokorras karistatud korduvalt ja vanglas kannab karistust teist korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kinnipeetavat on karistatud süstemaatiliste varavastaste, aga ka muude vägivalla kuritegude eest. Kuritegude ajendiks on rahalise kasu saamine ja soodusteguriks alkoholi tarvitamine ja grupis tegutsemine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama elukaaslase juurde 2-toalisse korterisse. Seega on isikul olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka seda, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“; „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, osales sõltlastele suunatud ning suitsetamisest loobujate tugigrupis, aga ka kunstiteraapias ning käib regulaarselt psühholoogilisel nõustamisel, on omandanud toateenindaja eriala ja õpib hommikusöögiteenindaja eriala ning töötab toidujagana. Sergei Strinža on edukalt püsinud ka noortele suunatud motivatsioonisüsteemis ja on selle raames kahel korral viibunud lühiajalisel kodukülastusel. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad vabaduses peale elukaaslase veel ema, kasuisa ja õed-vennad. Suhted lähedastega on head ning toetavad. Arvestades aga asjaolu, et kuriteod on sooritatud grupis, siis on kinnipeetava tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikuid. Kohus leiab, et selline suhtlusringkond ei soodusta isiku taasühiskonnastumist juhul, kui ta jätkab kriminaalse tausta ning mõtteviisiga isikutega läbikäimist. Isik ise tunnistab oma mõjutatavust. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht ja vastupidist ei ole tõendatud. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on vähene haridus, aga samuti puudub tal töökogemus ja –harjumus, kuna enne vangistust aitas tal majanduslikult 3 toime tulla tema ema. Kinnipeetava enda sissetulekuks enne vangistust oli kriminaalsel teel saadu. Eeltoodu tõttu on kinnipeetava konkurentsivõime tööturul ilmselgelt minimaalne. Sergei Strinžal on probleeme alkoholi tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks ja seda olukorras, kus isik on alkoholijoobes kuritegusid toimepannud. Vangla hinnangul on nii üldise korduva kui ka vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 65%, mida saab pidada keskmisest kõrgemaks. Ohustatud on kinnipeetavale võõrad ja juhuslikud isikud, kellel on vara ja oht seisneb varavastaste kuritegude toimepanemises, aga ka kehavigastuste tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab suhtlemist kriminaalse tausta ja mõttemaailmaga isikutega ja/või kui tal tekivad majanduslikud raskused. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses tõenäoline ja seda olukorras, kus isik enne vangistust oli peamiselt ema ülalpidamisel, mis omakorda on ilmselgelt mõjutanud tema majandusliku toimetuleku oskust. Vangla iseloomustuse kohaselt käitub kinnipeetav impulsiivselt, tegude tagajärgedele ei mõtle, tihti lahendab probleeme kuritegelikke meetodeid kasutades, kipub keskenduma lühiajalistele ja kiiretele lahendustele. Kinnipeetav küll mõistab ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, kuid kambavaimus jäävad need tihti tahaplaanile. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid isik ei olnud koostööks valmis: ta rikkus tahtlikult kontrollnõudeid ning suhtus üldiselt mõistetud karistustesse ja kriminaalhooldusesse negatiivselt. Seega Sergei Strinža käitumiskontrollile allutamine ei ole seni olnud mõjuv vahend isiku seaduskuulekale käitumisele suunamiseks. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt katseja tingimuste rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Sergei Strinža puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma tegude tõsidusest ja nendega kaasnevatest tagajärgedest on ühiskonna heaolu ohustatud ja teiste inimeste turvalisuse tagamiseks ning nende vara kaitseks on põhjendatud jätta Sergei Strinža vangistusest ennetähtaega vabastamata olenemata tema võimalustest vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus). Kohus on ka seisukohal, et kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumine olnud küll positiivne arvestades tema püsimist motivatsioonisüsteemis ja teistele eeskujuks olemist, kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 4 vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 08.03.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Viru Maakohtu
- veebruari 2016 määrus jätta muutmata. 2.Süüdimõistetu Sergei Strinža määruskaebus jätta rahuldamata. 15.02.2016 kohtumäärus 1-14-4243 jõustus 25.03.2016 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 5