1-14-3743/79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-3743 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Elle Karm Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Juri Šutovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu JURI ŠUTOV, i.k. 37708082225, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 11.11.2013 ja lõpp 08.12.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.01.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Juri Šutov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Juri Šutovile. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Šutovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Juri Šutov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.04.2015 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 3 aastat 1 kuu vangistust. KrMS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning mõistis Juri Šutovile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 11.11.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Juri Šutov taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja märgib, et on piisavalt vana, et oma elu korda seada, lisaks vajab ema ja perekond abi. Arvab, et saab tööle xxxx, kus töötab ka ta abikaasa. Selgitab, et narkootikume pole juba 7 aastat tarvitanud, saab aru nende tarvitamise kahjulikkusest. Lisab, et tervis ei ole hea ja süda on haige. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole varasemad karistused Juri Šutovile mõju avaldanud ning tegemist ei ole seaduskuulekusele orienteeritud isikuga. Eeltoodu tõttu ei ole prokuratuuril veendumust, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Juri Šutovi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, reaalset vanglakaristust kannab kuuendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, tegemist on narkokuritegudega. Isikut on varasemalt karistatud ka vägistamise, avaliku varguse ning vägivallaga väljapressimise eest. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ning grupi mõju. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama abikaasa ja laste juurde 2-toalisse korterisse, mis kuulub kinnipeetava abikaasale. Seega on isikul olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus seda, et kinnipeetav on vangistuses läbinud eluviisi treeningu programmi, sotsiaalsete oskuste treeningu ning osaleb taasühiskonnastavas tugigrupis sõltuvuse teemal. Seega on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Isik on vanglas hõivatud ka majandustöödel. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad vabaduses ema, abikaasa ja 3 alaealist last. Suhted lähedastega on head ning kinnipeetava enda sõnul on ta väga perekeskne inimene. Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on ilmselgelt kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikuid, kuna enamus kuritegudest on toime pandud grupis. Kohus leiab, et selline suhtlusringkond ei soodusta isiku taasühiskonnastumist juhul, kui ta jätkab kriminaalse tausta ning mõtteviisiga isikutega läbikäimist ja seda ka olukorras, kus isik ise ennast grupi poolt mõjutatavaks ei pea. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul puudub eriala, aga samuti puudub tal ka ametlikult töötamise kogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetava ja tema pere sissetulekud enne vangistust moodustusid suurel osal kinnipeetava töövõimetuspensionist, lastetoetustest ning vanemate materiaalsest abist. Ka on isik 70% ulatuses töövõimetu. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks sõltuvusainete hankimisel. Isik ise tunnistab oma narkosõltuvust, kuid vabanemisel ei ole nõus sõltuvusravile minema tuues põhjuseks pere toetamise vajaduse. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 31% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 23%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 23-40%. Ohustatud on ühiskond tervikuna ja oht seisneb narkootiliste ainete levitamisele kaasa aitamises, aga ka varavastastes tegudes. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist ja/või kui tal tekivad majanduslikud raskused. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus isikul on tasumata võlanõudeid umbes 4420 euro ulatuses ja vabanemisfondis on hoiustatud üksnes 133,15 eurot. Vangla iseloomustuse kohaselt on Juri Šutov vestluste käigus analüüsiv, viisakas ja jutukas ning üldine suhtumine ametiisikutesse on positiivne, kuid kinnipeetava enda sõnul sõltub kõik siiski ametniku käitumisest: kui ametnik on viisakas on isik viisakas ja vastupidi. Korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus ning kuritegude iseloom viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Impulsiivsusele viitab samade vigade kordamine. Probleemide tekkimisel kasutab ebaotstarbekaid lahendusi ja kordab samu käitumismustreid. Ei mõtle 3 sellele, kuidas tema korduvkaristatus ning vanglas viibimine mõjutab peresuhteid ning millist kahju tekitavad narkokuriteod ühiskonnale tervikuna. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu käitumine vangistuses (distsiplinaarkaristuste puudumine) ja võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Lisaks märgib kohus, et kuna Juri Šutov kannab karistust rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et Juri Šutovi karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei ole põhjendatud ka seetõttu, et isikule mõistetud karistus on niigi sanktsiooni alammäära lähedane. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 14.03.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu
5. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 26.01.2016 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-14-3743 jõustus /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent 4 31.03.2016 Tartu Ringkonnakohtu