2-15-19645/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-19645 Tsiviilasi T. A. hagi E. A. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T. A., isikukood *, elukoht * Kostja E. A., isikukood *, elukoht * Kohtuistungi aeg
2. veebruar 2016 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi.
4. Lahutada T. A. (isikukood *) ja E. A. (isikukood *) abielu, mis on registreeritud *. aastal ja mille kohta on koostatud abieluakt nr *.
5. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
6. Jõustunud kohtuotsus saata * Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kanda jäävad menetluskulud summas 100 eurot. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue 31.12.
7. a esitas hageja T. A. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja E. A. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on poolte abielu sõlmitud *. a. Hageja leiab, et poolte abielu jätkumine on võimatu, kuna pooled elavad lahus alates
8. a aprillikuust ning hagejal on uus kooselu. Samuti on kostjal uus kooselu * Vabariigis. 22.02.2016 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja oli seisukohal, et tema ja kostja abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning ei ole alust arvata, et nad oma abielulised suhted veel taastaksid. Kostja seisukoht 15.02.2016 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. Kostja tunnistab esitatud hagi ja on nõus abielu lahutusega. Kohus kuulas kostja isiklikult ära 17.02.2016 menetlustoimingul. Kostja kinnitas, et tema ja hageja vahel on abielulised suhted lõppenud. Kostja võttis õigeks hageja hagiavalduses esitatud faktiväited, et poolte abielulised suhted on lõppenud alates aprillist 2014 ning alates 2015 aastast elab kostja * Vabariigis. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud *, mille kohta on koostatud abieluakt nr *. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Käesoleval juhul on kostja elukoht * Vabariigis, seega ei ole perekonnaseisuasutus pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud 2014 aasta aprillis. Mõlemad pooled on nõustunud, et nende abielu tuleb lahutada. Arvestades asjaoluga, et pooled ei ela koos alates 2014 aasta kevadest, mõlemal abikaasal on uued elukaaslased, on kohus seisukohal, et poolte abielu tuleb lahutada. Ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid. Eeltoodud põhjendustel lahutab kohus poolte abielu. 2 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3