1-09-21260/100

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-21260 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Margus Septer (isikukood 369901030242) kaitsja advokaat Valeriy Gimaev, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. veebruari 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Margus Septer kannab Viru Vanglas temale Harju Maakohtu 26.02.2010 otsusega KarS § 114 p 1 ja § 424 järgi mõistetud 8 aasta 2 kuu pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas 27.06.2009 ja lõpeb 24.08.
8. Viru Vangla esitas 02.02.2016 Viru Maakohtule materjalid M. Septeri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
9. Viru Maakohus 12.02.2016 määrusega jättis M. Septeri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruse kesksed väited on järgmised. Maakohus on M. Septeri puhul arvestanud positiivseid asjaolusid (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, vanglas õpingutes osalemine, elu- ja töökoha olemasolu), kuid on leidnud, et eeltoodu ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kuriteo raskus ja iseloom viitavad M. Septeri ohtlikkusele. Teda on kriminaalkorras karistatud 5 korda, vangistuses viibib ta esimest korda. Kinnipeetav kannab pikaajalist vanglakaristust raske isikuvastase kuriteo ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Varem on teda karistatud varguse, tulirelva käitlemise ja joobes juhtimise eest. Vaatamata varasemale karistusele ta paranemise teele ei asunud ning pani taas toime uue kuriteo. Seega ei ole M. Septer eelnevast karistusest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Riskifaktorina nimetas kohus seejuures ära, et enne vangistust tarvitas kinnipeetav alkoholi, pani kõik kuriteod toime joobeseisundis ning tal võib olla tagasilanguse perioode. M. Septeri ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. MÄÄRUSKAEBUS
10. Kohtumääruse peale esitas kaebuse advokaat Valeriy Gimaev, taotledes lahendi tühistamist ja oma kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Põhjendused on järgmised. 4.1 M. Septer on vanglas käitunud õiguspäraselt. Kuna tulenevalt RKKKm-st nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks vangistatu õiguspärane käitumine, siis nimetatud tingimuse täidetusel peavad esinema niivõrd olulised asjaolud, mis kaaluvad õiguspärase käitumise üle ning välistavad kinnipeetava vabastamise. M. Septeri puhul midagi sellist ei esine. 4.2 Vangistuses viibimise ajal on M. Septer suutnud ennast olulisel määral parandada selleks, et enne vangistust toimunud sündmused ei korduks (sotsiaalprogrammid, õiguspärane käitumine, ühiskonna väärtuste arusaamine). Talle saab määrata kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja samuti asub M. Septer tööle, äärmisel juhul võib võtta end töötukassas arvele. Koostöös kriminaalhooldusega võib teda suunata osalema sotsiaalprogrammides, mille läbimisega on isikul võimalik kinnistada ja omandada uusi teadmisi, mis võimaldavad maandada uute kuritegude riske. Esmakordselt vanglas viibinud M. Septerile on pikk vangistus avaldanud piisavat mõju ja motiveerinud teda kuritegelikust käitumisest hoiduma. Oluline on tagada M. Septeri tulemuslik resotsialiseerumine. Seda võimaldab tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine koos järelevalve teostamisega. 4.3 M. Septeri vabastamine ei riivaks ühiskonna õiglustunnet. Kinnipeetav on vangistuses viibinud rohkem kui 3/4 vangistuse ajast, mis võimaldab rääkida karistuse eesmärgi saavutatusest. Ka riiklik süüdistaja on toetanud M. Septeri ennetähtaegset vabastamist, ehk ka tema leiab, et vangistus on oma eesmärgi täitnud. Karistusseadustik võimaldab tingimisi ennetähtaega vabastada isegi juhul, kui karistus on määratud alammäära ulatuses. Ühiskond on teadlik, et ka alammääras karistuse mõistmisel tekib süüdimõistetul võimalus ennetähtaega vabanemiseks. Justiitsministeerium on pööranud tähelepanu asjaolule, et kuriteo toimepanemise korduvus on isikute hulgas, keda on ennetähtaegselt vabastatud, oluliselt väiksem võrreldes isikutega, kes on kandnud vangistuse lõpuni. Seda põhjusel, et ennetähtaegselt vabastatud isikud allutatakse kontrollnõutele. Seega M. Septeri ennetähtaegselt vabastamisel ühiskonna õiglustunne tugevneb, kuna ühiskond on teadlik, et pikalt vangistuses viibinud isik on pideva järelevalve all ja resotsialiseerub. 4.4 Kaitsja esitas 11.03.2016 veel täiendava selgituse, et vangla poolt antud iseloomustuses on viga selles osas, et tegelikult sugulane T.K. , kelle korterisse M. Septer vabanedes saaks elama asuda, ei ole allutatud käitumiskontrollile. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks kogumahus korrata ning rõhutab seega kokkuvõtvalt vaid olulisimat ja vastab edasikaebuse argumentidele. 2
12. Määruskaebus keskendub seisukohale, mille kohaselt on M. Septeri vanglakaristus tänaseks oma eesmärgi juba täitnud. Ringkonnakohus kaitsja järeldusega ei nõustu, kuivõrd sellist positiivset prognoosi ei saa teha vaid kinnipeetava vangistusaegsele käitumisele, kantud vangistuse pikkusele ja vabanemisjärgsetele elutingimustele tuginedes (nagu seda teeb kaitsja). Süüdlase tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsustus ja seetõttu peab seda iga kord hindama ka õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Seda on maakohus käesoleval juhul ka teinud ning keeldunud M. Septeri vabastamisest tuginedes tema kuritegude toimepanemise asjaoludele, tema isikule ja tema varasemale elukäigule. Ringkonnakohus peab esimese kohtuastme sellist toimimisviisi ka täielikult veatuks.
13. Apellatsioonikohus leiabki sarnaselt maakohtuga, et arvestades eelkõige M. Septeri tapmisteo vägivaldsust ja tagajärgede pöördumatust, tema süü suurust, aga samuti ka tema varasemat karistatust, ei saa karistuse eesmärke praeguseks lugeda täidetuiks. Teisisõnu, kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et süüdimõistetu kuritegelik käitumine enam ei kordu. Nimelt näitab M. Septeri elukäik tema ilmselget kuritegelikku suunitlust. Samuti selgub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustusest selle negatiivne alatoon ning hinnang, et M. Septer on kõrgohtlik avalikkusele. Ehk siis, M. Septeri puhul kerkib negatiivne prognoos esile vaatamata tema vanglakaristuse esmakordsusele ja sellest tänaseks suure osa ärakandmisele.
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et M. Septeri praegune tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ei vastaks ka ühiskonna ootustele õiglasest karistusest. Ülekordavalt – tegemist oli väga raske kuriteoga, M. Septeri süü selles oli suur ja vangla on ta hinnanud jätkuvalt kõrgohtlikuks avalikkusele. Seega ei põhjenda kinnipeetava vabastamist prokuröril vastavate vastuväidete puudumine (s.o kohtud ei ole seotud riikliku süüdistaja seisukohaga), tema üle vabaduses kriminaalhoolduse teostamine ega KarS § 76 lg 2 p-st 2 tuleneva formaalse aluse täidetus.
15. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3