1-09-19183/167

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-19183 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2016 määrus süüdimõistetu Kalev Kurise tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Kalev Kurise (Kuris; isikukood 37009020239) kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. veebruari 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Kalev Kurise kaitsja vandeadvokaat määruskaebus jätta rahuldamata. Andres Simsoni Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 10.05.2010 kohtuotsusega tunnistati Kalev Kuris süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust. Sama otsusega tunnistati K. Kuris süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti K. Kurisele mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati K. Kurise kinnipidamisest, s.o alates 05.06.
7. 1.
8. Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2010 otsusega tühistati Harju Maakohtu 10.05.2010 otsus osaliselt, s.o K. Kurise KarS § 418 lg 1 järgi süüdimõistmise osas. Tehti selles osas uus otsus, millega mõisteti K. Kuris KarS § 418 lg 1 järgi õigeks. Muus osas jäeti maakohtu otsus K. Kurise osas muutmata. 1.
9. Riigikohtu 10.01.2011 määrusega jäeti K. Kurise kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata. 1.
10. Karistuse kandmise aja algus 05.06.2009 ja lõpp 05.06.
11. Maakohtu määrus
12. Viru Maakohtu 22.02.2016 määrusega jäeti K. Kuris vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 2.
13. Süüdimõistetu on lõpetanud kutsekeskkooli, omab keskharidust ja autoremondilukksepa eriala. Peale kooli lõpetamist on töötanud omandatud erialal, hiljem tegelenud illegaalse sigarettide ja alkoholi äriga ning olnud projektijuht firmas XXX OÜ. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut karistatud kahel korral ja käesoleval hetkel on tal 2 kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibib esimest korda. Varasemalt on süüdimõistetut karistatud narkootilise aine valmistamiseks vajaliku lähteaine ebaseadusliku käitlemise eest. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust selle eest, et tema grupis toimetas ajavahemikul 16.08.2006 kuni 24.08.2006 ebaseaduslikult Hollandist läbi Luksemburgi, Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti Eestisse 66 kg narkootilist ainet, mille turuväärtus võis olla 16,5 miljonit krooni. K. Kuris oli narkootilise aine tellija ja omandaja ning narkootikumide veo rahastaja. Seega, hankides ja saades ühisesse käsutusse 16,5 miljoni krooni väärtuses narkootilisi aineid, tegutses K. Kuris suure varalise kasu saamise eesmärgil. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, soodusteguriks ebaõiged hoiakud majandusliku heaolu saavutamiseks. Isikule on eelnevalt määratud karistuseks vangistus tingimisi katseaja kohaldamisega narkokuriteo eest. Käesolev vangistus on määratud samuti narkokuriteo eest. Need faktid ilmestavad kogumis maakohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei olnud maakohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. 2.
14. Samas tuleb positiivseks lugeda, et K. Kurise käitumine vanglas on olnud hea ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on läbinud taastava õiguse programmi „Tee“, osalenud õpingutel Ida-Viru Kutsehariduskeskuses, omandades uue eriala ja töötab käesoleval hetkel väljaspool vanglat. Maakohus hindas neid kui asjaolusid, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Isikul on vangistuse ajal töökoht, kust teda iseloomustatakse positiivselt. Töösse suhtumine näitab, et vabaduses on isikul rahuldavad tingimused töö leidmiseks, mis on positiivne moment. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda XXX. Tegemist on eramuga, mis kuulub kinnipeetava endisele elukaaslasele, kus elab käesoleval ajal viimase ema. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval garanteeritud töökoht XXXX OÜ-s. Süüdimõistetul on toetav lähivõrgustik. Maakohus arvestas nimetatud asjaolusid, kuna teatud määral maandavad need uue kuriteo toimepanemise riske. 2.
15. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ning käitumist vabaduses, ei olnud maakohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtul puudus alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Selles osas ei nõustu maakohus prokuratuuri ega vanglaga. Kuna isik on korduvalt toime pannud samalaadseid kuritegusid, leidis maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama. Maakohus märkis sedagi, et töökoha omamine ei ole sellise olulise tähtsusega asjaolu, mis kaaluks üle isiku toimepandud kuriteo asjaolud. Isiklikus toimikus olevast kohtuotsusest nähtub, et vabaduses oli isikul töökoht, ilmselt ka läheduste toetus ja tähelepanu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. 2.
16. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.06.2019, ärakandmiseks on veel natuke üle kolme aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Maakohus leidis, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudus veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. K. Kurise puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegi poolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kinnipeetaval on olulises ulatuses tasumata võlanõudeid ja neidki pidaski maakohus üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamisel. Seega oli maakohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu ja tervis paremini kaitstud. Määruskaebus
17. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada K. Kuris ennetähtaegselt vangistuse kandmisest. Kaitsja hinnangul ei esine mitte ühtegi sisulist argumenti, mis takistaks isiku vabastamist ennetähtaegselt. Maakohtu määruses puuduvad sisuliselt põhjendused, mistõttu on kaitsja hinnangul neid ka raske ümber lükata. Määruskaebuses tuuakse välja, et kuigi K. Kurise puhul esinevad positiivsed ja toetavad asjaolud ning ometigi teda ei vabastata, siis tekib küsimus milliseid isikuid üldse vabastatakse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et K. Kurise vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt välja toodud ja määruskaebuses üle korratud süüdimõistetu suhtes esinevate positiivsete asjaoludega. Samas kohtukolleegium leiab, et KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu on maakohus K. Kurise vabastamise otsustamisel arvesse võtnud kõiki positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning määruskaebuses ei ole välja toodud uusi olulisi asjaolusid, mis tingiksid maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale jõudmise ning mida maakohus ei oleks oma määruses arvestanud. Kaitsja rõhutab korduvalt, et maakohtu määruses puuduvad igasugused sisulised põhistused. Kohtukolleegium sellega ei nõustu, kuna maakohus on analüüsitud mitmeid esinevaid aspekte, mis on K. Kurise ennetähtaegse vabastamise vastu ja poolt. Siinkohal on vajalik rõhutada, et põhistustega mittenõustumine ei tähenda põhistuste puudumist. Ka ei ole määruskaebuses otsesõnu märgitud, mida oleks tulnud kaebaja arvates rohkem põhistada. Kõik KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis tingiksid K. Kurise ennetähtaegse vabastamise. Ringkonnakohus peab positiivseks, et K. Kuris on näidanud üles motivatsiooni muutuda ning see ei väljendu üksnes tema sõnades, vaid osaliselt ka tema käitumises, kuid arvestades ka muid isikust tulenevaid asjaolusid, kuriteo toimepanemise asjaolusid ning varasemat elukäiku, leiab kohtukolleegium, et K. Kurise vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik.
20. Ringkonnakohus peab veelkord vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Arvestades, et K. Kurist on korduvalt karistatud narkootikumidega seotud kuritegude ees, sh suure varalise kasu saamise eesmärgil, riivaks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Tõepoolest, K. Kurisele karistusena mõistetud vangistus on ajaliselt pikk, kuid arvestades tema raske narkokuriteo sisuks olnud tegevust, ei saa kohus üles näidata ilmselget leebust isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel, kui mõistetud karistusest on veel kanda märkimisväärne osa. Maakohus on oma määruses viidanud ka asjakohasele kohtupraktikale, mis kordab veelkord üle, et süüdimõistetul on subjektiivne õigus nõuda ennetähtaegse vabastamise taotluse menetlemist, kuid see ei tähenda, et vabastamine oleks reegliks.
21. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 22.02.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas