← Eesti

3-13-2309/60

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 165§ 61§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märts 2016. a, Tallinn Haldus

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-13-2309 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 07.12.2011 korralduse nr 12.2-3/5030-1 alusel OÜ Baltiautotrans käibemaksu arvestamise ning deklareerimise õigsust maksustamisperioodil oktoober
  2. Üksikjuhtumi kontrolli läbiviimise tulemuste kohta koostas MTA 19.03.2013 OÜ-le Baltiautotrans kontrollakti nr 12.2-3/5030-21, millele äriühing esitas 12.04.2013 eriarvamuse.
  3. MTA 30.09.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/5030-22 vähendati OÜ Baltiautotrans maksustamisperioodi oktoober 2011 osas sisendkäibemaksu 115 785,60 eurot, jäeti rahuldamata tagastusnõue summas 102 698,13 eurot, nõuti tagasi osaliselt alusetult makstud käibemaks summas 100,13 eurot, määrati käibemaksu 12 987,34 eurot ja tulumaksu maksutamisperioodi november 2011 eest 32 564,62 eurot. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Baltiautotrans poolt metalli (alumiiniumi) soetus OÜ-lt Pankrat ei ole tõendatud ning OÜ Baltiautotrans ostis Saksamaale edasimüüdud metalli ise otse Läti äriühingutelt SIA IJV ja SIA Ostvesta. Ühendusesisesel kauba soetamisel liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt toimub maksustamine pöördkäibemaksuga sihtriigis. OÜ Baltiautotrans ja OÜ Pankrat vahel ei toimunud viimase poolt oktoobrikuus väljastatud 14 arve alusel reaalseid ostu-müügitehinguid. OÜ Baltiautotrans ei ole arvestanud tasumisele kuuluvat käibemaksu käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-s 1 sätestatud korras ning on rikkunud KMS § 24 lg-s 1 sätestatud kohustust. OÜ Baltiautotrans raamatupidamises sisalduvatel kuludokumentidel näidatud osapoolte vahel ei ole sellel märgitud majandustehinguid reaalselt aset leidnud. Kogutud tõendid kogumis (NMi vastuolulised selgitused võrrelduna teiste osapoolte selgitustega, OÜ Baltiautotrans majandustegevuse juhtimine Jevgeni Medvedevi poolt, OÜ Baltiautotrans ja OÜ Pankrat omavaheline seotus, OÜ Pankrat ei ole ettevõtlusega tegelev äriühing) viitavad sellele, et OÜ Baltiautotrans oli teadlik asjaolust, et OÜ Pankrat rekvisiitidega arvetel näidatud metalli ei ole soetatud ning OÜ Pankrat arved on koostatud vaid käibemaksu tagasisaamise eesmärgil. Kuna OÜ Baltiautotrans soetas kauba ise otse Läti äriühingutelt, siis on ettevõtlusega mitteseotud kuluna käsitletav summa OÜ Baltiautotrans poolt OÜ Pankrat arvete alusel ülekantud summade ja väidetavalt Läti äriühingutele kantud summade vahe, mis kuulub maksustamisele tulumaksuga. Tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumist näidatud osapoolte vahel.
  4. OÜ Baltiautotrans esitas 01.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 30.09.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/5030-22 tühistamiseks. Vaidlus puudub arvetel märgitud kaupade olemasolus ja saamises ning kaupade eest tasumises. Maksuhaldur on tuvastanud OÜ EuroActiv poolt kauba eest tasumise tarnijatele, kuigi seda tehti OÜ Ires Account pangakonto kaudu. Maksuhaldur leiab, et vaidlusaluse tehingu puhul on tegemist näiliku tehinguga, kuid sellisel juhul tuleb välja selgitada, millist tehingut varjata sooviti. Maksuotsus põhineb maksuhalduri subjektiivsel hinnangul. Maksuhaldur on tehingu asjaolud tuvastanud OK ja temaga seotud äriühingute OÜ Pankrat ja OÜ EuroActive tegevuse pinnalt, mis ei ole aga mingil moel seotud kaebaja käitumisega. 2

(13)3-13-2309 Kaebaja ja OÜ Pankrat tehingutele ei ole antud õiguslikku hinnangut. Maksuhaldur on kaebaja tahtluse sisustamisel lähtunud kolmandate isikute käitumisest. Maksuhaldur ei ole tuvastanud asjaolusid selle kohta, et vaidlusaluseid tehinguid ei ole toimunud. Kaebaja esitas tõendid tehingu toimumise kohta ning tehingu sõlmimist on kinnitanud ka OÜ Pankrat. Puuduvad tõendid, mis kinnitavad vaidlusaluste tehingute toimumist kaebaja ja Läti äriühingute vahel. OÜ Pankrat tasus kauba eest OÜ-le EuroActive ning viimane on täitnud oma kohustuse Läti äriühingute ees. Asjas ei ole oluline, et tasumine toimus kolmanda isiku kaudu, sest OÜ Ires Account pangakontolt tehtud laekumisi käsitasid Läti äriühingud tasumisena OÜ EuroActive poolt. Maksuhaldur on menetlusosaliste maksumenetluses antud seletusi tõlgendanud meelevaldselt. OK andis ütlusi vene keeles ega valda eesti keelt ning tõlki menetluses ei osalenud, kuid protokoll koostati eesti keeles. Kauba osas väljastatud sertifikaatidel on vormistatud müüjaks kaebaja, sest kaebaja ei soovinud, et ostja saaks teada, et kaup on soetatud läbi vahendusfirmade. Kaebaja palus OÜ-l Pankrat sellised sertifikaadid vormistada. Jääb ebaselgeks, millised andmed on maksuhalduri hinnangul sertifikaatidel ebaõiged. Ärilised sidemed isa ja poja vahel iseenesest ei viita fiktiivsete tehingute tegemisele. Asjaolul, et AK juurest leiti SIA Stronger CMR tühjad blanketid, ei ole asjas tähtsust, sest ei ole tuvastatud kuritarvitusi nende blankettidega. Saksamaa ettevõtte DEUMU soovis, et kauba puhul oleks tegemist SIA V Less Pluss toodanguga. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et kaebajal oleksid otsesidemed SIA-ga Ostvesta ja SIA-ga IJV. Kaebaja ei nõustu, et otsesidemete olemasolu SIA-ga V Less Pluss viitab iseenesest tehingute tegemisele äriühingute vahel. Selles, et tehingutes osalesid äriühingud, kes ka varem on olnud äriliselt seotud, ei ole midagi ebatavalist. Asjaolu, et kauba vastuvõtmisega tegeles NM, kes esitas ka fotod kauba saabumise kohta, ei välista OK osalemist kauba vastuvõtmisel. OK kinnitab, et osales koos NM-iga kauba vastuvõtmisel. On arusaamatu, millistel põhjustel peaks lisaks arvetele koostama veel muid dokumente kauba saamise kohta. Maksuhaldurile on esitatud kauba saabumise kohta CMR-d ja fotod. Arve allkirjastamisega toimus ka kauba vastuvõtmise vormistamine. OK on andud detailseid selgitusi tehingute kohta. See, kuidas oli korraldatud tehingute kajastamine OÜ EuroActive ja OÜ Pankrat raamatupidamises, ei ole puutumuses kaebajaga. Läti äriühingute esindajad on kinnitanud, et müüsid kauba OÜ-le EuroActive. Kui ka mitmete tehingute tagajärjel erinevate äriühingute vahel toimub üks kaubavedu, on need tehingud sellegipoolest ajalises järjestuses. Mitut järjestikust tehingut ei saa käsitleda üheainsa ühendusesisese tehinguna. Maksuhaldur leiab, et kuna OK oli NM esindaja ning NM on NM poeg, siis olid nad kõik teadlikud tekitatud metalli ostu-müügiahelast ning rahade liikumisest. Jääb arusaamatuks, miks maksuhaldur arvab, et isa ja poja ning esindaja ja esindatava teadmine on samastatav. Kaebaja maksualane käitumine muutus pärast kontrolli alustamist, kuna maksuhalduri tegevus halvas äriühingu majandustegevuse. Kaebaja ei ole mingil moel seotud äriühingutega OÜ Ires Account, OÜ EuroActive ega OÜ Pankrat. Asjaolust, et äriühingud teevad pikaajalist ärialast koostööd ja asuvad samal aadressil, ei saa teha järeldust maksupettuste läbiviimise kohta. Maksuhalduri käsitus käibemaksukohustusest on ekslik. Kaebaja maksukohustus ei sõltu sellest, milliselt käibemaksukohustuslaselt kaebaja kauba soetab ega sellest, kas kaubad soetatakse ühendusesiseselt teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kaebaja ei saanud mingit eelist väidetavalt pöördmaksustamise vältimise kaudu. Kaebaja tasus kauba eest käibemaksu ning tal on õigus tasumisele kuuluv käibemaks maha arvata. Pöördmaksustamise korral oleks kauba eest tasutud ilma käibemaksuta. Seega ei saanud kaebaja mingit majanduslikku võitu. 3
(13)3-13-2309 Maksuhaldur ei tuvastanud, et kaebaja oleks soovinud varjata kaupade soetamist või päritolu. Kaebaja maksukoormus sellest ei sõltu. Maksuotsuses puudub põhjendus, mille alusel tuleks kaebaja maksualased suhted ümber kvalifitseerida. Põhjendamatu on tulumaksu määramine hinnavahelt ja OÜ-le Pankrat tasutud summa käsitamine ettevõtlusega mitteseotud kuluna. 4. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata. Maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja ei ostnud vaidlusalust kaupa arvel märgitud äriühingult, vaid ise otse Lätist. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on arvel näidatud kaubad saanud. Kuna kaebaja teadis, et arvel näidatud müüja ei ole kauba tegelik müüja, puudub tal õigus käibemaksu mahaarvamiseks. Arvel näidatud müüja ei olnud OÜ Pankrat, kuna nimetatud äriühing ise kaubaga mingil moel otseselt kokku ei puutunud. OK ja NM on kauba vastuvõtmise osas andnud vastuolulisi seletusi, mistõttu on maksuhaldur pidanud usaldusväärseks kolmanda isiku AF seletusi. Kauba tootja on kauba sertifikaadid välja andnud kaebaja nimele. Ei ole usutav, et edasimüüjad said SIA V Less Pluss poolt väljastatud kvaliteedisertifikaate muuta. Kvaliteedisertifikaadid väljastati SIA V Less Pluss poolt otse kaebajale. OÜ-l Pankrat ja OÜ-l EuroActive on tavapärast majandustegevust mitteomava ettevõtte tunnused. Äriühingud ei ole esitanud majandusaasta aruandeid ning on käesolevaks ajaks kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ja äriregistrist. Kaebaja juhatuse liikme NM isa NM ja OÜ Pankrat juhatuse liikme OK suhtes on käimas kriminaalasi seoses maksukuritegude toimepanemisega ja fiktiivsete arvete esitamise organiseerimisega, sh rahaülekannete tegemisel variettevõtte OÜ Ires Account kasutamisega. NM kodust leiti OÜ Pankrat ja OÜ EuroActive dokumente, kuigi ta ei ole äriühingute juhatuse liige. Nimetatud asjaolu tekitab kahtlust, et OK ei juhtinud iseseisvalt äriühingute tegevust. Kaebaja pikaajalised töötajad ei puutunud kokku vaidlusaluste tehingutega ega teadnud midagi OÜ-st Pankrat või OÜ-st EuroActive. Maksumenetluses on tuvastatud vastuolud kauba osas peetud hinnaläbirääkimistes. OK on ütluste protokolli allkirjastanud ning kinnitanud, et ei vaja tõlgi abi ning kirjapandu on õige. OK ei osanud selgitada OÜ Pankrat ja OÜ EuroActive vahelist tehingut, kauba kohta koostati vaid arved. Maksumenetluses on esitatud kauba kohta koostatud arved, fotod, kauba eest tasumist tõendavad dokumendid, kuid puuduvad faktilised asjaolud, mis tõendaksid vaidlusaluste majandustehingute tegelikku toimumist. Tehingu osalised on kõik omavahel pikaajaliselt seotud. Kaebaja poolt kauba eest tasutud raha on jõudnud NM juhatatava OÜ Ires Account käsutusse. Väidetavad tehinguosalised on registreeritud kõik ühele aadressile. Läti äriühingute poolt saadetud kauba võttis vastu NM, kes oli järelikult teadlik kauba saabumisest Lätist ning teadis seega ka seda, et kaupa ei müünud OÜ Pankrat. Kaebaja esindaja oli teadlik kauba tegelikust hinnast ning jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei soetanud kaupa otse Lätist, kusjuures transpordikulud kandsid Läti äriühingud. Kaebajal olid otsesidemed Läti äriühinguga SIA V Less Pluss. Äris ei ole tavapärane, et majanduslikult tulusama otsetehingu asemel tehakse tehing läbi vahendajate. Kaebaja ei ole selgitanud ega tõendanud, mil moel oli tal võimalik osta läbi vahendajate kaupa odavamalt. Maksuhaldur on leidnud, et tegemist on näiliku tehinguga, mis tehti teiste tehingute varjamiseks – kaebaja ei soetanud kaupa arvel näidatud müüjalt – seega arvel näidatud tehingut ei toimunud. Eesmärgiks oli varjata seda, et kaebaja ostis kaubad ise otse Lätist. Kuigi maksuhaldur ei ole viidanud MKS § 83 lg 4 teisele lausele, järeldub see maksuotsusest üheselt. Nimetatud puudus ei tingi maksuotsuse kehtetuks tunnistamist, kuna see ei mõjutanud asja otsustamist. Kaebaja sai maksueelise seeläbi, et deklareeris alusetult sisendkäibemaksu OÜ Pankrat arvete näol. Kui kaup tuuakse teisest Euroopa riigist, siis tasutakse kauba eest käibemaksuta ning seetõttu puudub ka sisendkäibemaks. Edasimüümisel tuleb käibemaks lisada. Kui müük 4
(13)3-13-2309 toimub Eestist välja, siis käibemaksu ei lisata. Seega toimuvad tehingud käibemaksuta. Siseriikliku käibe korral tekib kauba soetajal käibemaksu mahaarvamise õigus. Kui kaup müüakse Eestist välja, siis käibemaksu kauba hinnale ei lisandu, kuid samas säilib kauba soetajal sisendkäibemaksu tagastusnõue ulatuses, mis tasuti kauba soetamisel. Antud juhul sai kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse näol maksueelise. OÜ Pankrat arve ei vasta nõuetele, sest arvel näidatud isik ei ole kauba tegelik müüja. Kuna kaebaja on kauba siiski saanud, ei saa lugeda kogu arvel märgitud summat ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Kuna maksuhalduri hinnangul toimus kauba soetamine otse Lätist, siis võttis maksuhaldur maksustamisel aluseks Läti äriühingute arvetel näidatud ja kauba eest tasutud hinna. Ettevõtlusega mitteseotud kuluna on arvestatud OÜ-le Pankrat makstud summa ja Läti äriühingute poolt OÜ-le EuroActiv esitatud arvetel olevate summade vahe. 5. Tallinna Halduskohus jättis 30.12.2014 otsusega OÜ Baltiautotrans kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus MTA 30.09.2013 maksuotsuses nr 12.2-3/5030-22 toodud põhjendustega ning järeldustega. Vaidlus puudub selles, et OÜ Baltiautotrans juhatuse liige NM ja OÜ Pankrat juhatuse liige OK on omavahel pikaajalistes isiklikes ja ärilistes suhetes. Tehingupoolte seletused metalli ostu-müügihinna kujunemise osas on omavahel vastuolus. NM ja IP väidavad, et hinna leppis kokku NM, OK kinnitusel pidas kaebaja poolt hinna osas läbirääkimisi IP. Kaebaja juhatuse liikmete seletused on omavahel vastuolus metalli ostu-müügiga tegelenud isikute ringi osas. NM kinnitab, et on ainus, kes kaebaja poolt metalliga tegeles. IP väidab, et tema tegeles metalli ostu ja müügiga ning NM tehingutega. Teadaolevalt on müügihind kaubakoguse või teenuse eest tasumisele kuuluv lõpphind, kaasa arvatud käibemaks ja ka kõik muud maksud. Juhul, kui eeldada, et metalli osas lepiti kokku ühikuhind, siis ka see sisaldab käibemaksu ja kõiki muid makse. Arvestades juhatuse liikmete seletusi, ei olnud NM teadlik käibemaksu määrast kauba müümisel, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas oli tal võimalik kokku leppida metalli ostu-müügi lõpphinnas. Kaebaja ja OÜ Pankrat esindajad, samuti äriühingute töötajad on maksumenetluses andnud seletused vaidlusaluse kauba transportimise ja maha laadimise asjaolude osas. Kohtu arvates ei saa küll eeldada, et äriühingu dispetšer ja autojuht oleksid kursis äriühingu sellise majandustegevusega, millega nad oma töökohustuste tõttu kokku ei puutu, kuid ei saa lugeda tavapäraseks olukorda, kus töötajad ei ole kuulnud midagi äriühingu tehingupartnerist (OÜ Pankrat) ega ei tea midagi aktiivselt äriühingu majandustegevusega tegelevast juhatuse liikmest (NM). Maksumenetluses on andnud seletuse Registon OÜ töötaja AF. AF oma seletuses küll kinnitab metallikoormate peale- ja mahalaadimist aadressil Nisu tn 2, kuid ei kinnita NM ja OK seletusi metallikoormate vastuvõtmise, maha- ja pealelaadimise asjaolude kohta. AF kinnitusel tegeles kõigi nimetatud tööde teostamisega ainult NM. AF, OL ja VI seletused ei kinnita NM ja OK seletusi metallikoormate vastuvõtmise, maha- ja pealelaadimise asjaolude kohta. NM, OK, OÜ Registon juhatuse liikme IP ja AF seletused on omavahel vastuolus nii pealelaadimist teostanud isikute ringi kui ka laadimisteenuse eest arve esitamise võimalikkuse osas. NM selgituste kohaselt teda ei huvita, kust kaup tuleb, kuid teab, et kuskilt Lätist. Samas seletuses märgib NM, et paar korda on kaebajalt metalli ostnud äriühingul olnud pretensioone kauba kvaliteedi osas ning siis on ta probleemide lahendamiseks pöördunud vahetult metalli ümbertöötleja SIA V Less Pluss poole. NMi selgituste kohaselt on sertifikaadilt näha, et selle on välja andnud SIA V Less Pluss. Sertifikaatidel, kus kaebaja on märgitud müüjana, kajastuvad SIA V Less Pluss nimi ja asukoha andmed, samuti märkused selle kohta, et 5
(13)3-13-2309 tegemist on kauba tootja poolt koostatud sertifikaadiga (nt II kd tl 197p, 200p, 203, 207). Seega pidi NM täpselt teadma, milliselt ettevõttelt kaup soetati, sest vastasel juhul oleks ta probleemide lahendamiseks pöördunud OÜ Pankrat poole. Nii ei saa lugeda ebaõigeks maksuhalduri järeldust selle kohta, et kaebajal olid otsesidemed metalli ümbertöötlejaga SIA V Less Pluss. Maksuhaldur on maksuotsuses kogutud tõendite alusel asunud seisukohale, et kaebaja teadis, et arvel näidatud müüja ei ole kauba tegelik müüja ning kaebaja kajastas oma käibemaksuarvestuses tahtlikult arvet, mis ei vastanud KMS-s sätestatud nõuetele. Maksuhaldur on maksumenetluses tuvastanud, et OÜ-del Pankrat ja EuroActiv on tavapärast majandustegevust mitteomava ettevõtte tunnused. Maksumenetluses ei ole leidnud tõendamist OÜ Pankrat majandustegevus, mistõttu langeb kahtluse alla kaebaja ja nimetatud osaühingu vahel tehingute tegemine. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase maksupettuses osalemise kohta, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel esitada täiendavaid tõendeid, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga toimunud. OÜ Pankrat ja OÜ EuroActive juhatuse liige oli maksustamisperioodil OK, kes maksumenetluses antud seletuses märgib, et OÜ-le Pankrat müüs kauba OÜ EuroActive, kuid ei oska seda ostu-müüki täpsemalt selgitada. OK seletuse kohaselt ostis ta sisuliselt ise endalt ja müüs ise endale ning arved OÜ EuroActive - OÜ Pankrat - OÜ Baltiautotrans vormistati samuti ühel päeval. Seega kinnitavad mõlemad tehingu pooled küll tehingu toimumist OÜ Pankrat ja OÜ Baltiautotrans vahel, kuid OKi seletuse järgi puuduvad mõistlikud põhjendused tehingutele OÜ EuroActive - OÜ Pankrat vahel. Tehingupoolte esindajate seletused tehingute toimumise faktiliste asjaolude osas on vastuolus nii omavahel kui ka teiste eelpool käsitatud isikute seletustega, mistõttu ei saa omistada määravat tähtsust tehinguosaliste kinnitustele tehingu toimumise kohta. Kaebaja taotles kohtumenetluses üle kuulata tunnistajana SIA V Less Pluss esindaja AP. Kohtu arvates ei oma kaebaja maksustamise seisukohtalt tähendust, mil moel on korraldatud SIA V Less Pluss majandustegevus. Tunnistaja AP andis kohtuistungil ütlusi äriühingu poolt vaidlusaluse kauba osas väljastatud sertifikaatide täitmise kohta. Arvestades tunnistaja kinnitust selle kohta, et müüja vastutab kauba nõuetele vastavuse osas ostja ees, on järelikult oluline märkida sertifikaadile õigesti müüja ja ostja isik. Seega ei saa tootja enda poolt väljastatud sertifikaadile märkida juhuslikku nime, mistõttu on eeltoodud tunnistaja kinnitusega vastusolus tunnistaja ütlused selle kohta, et sertifikaadi täitmisel oli täpselt vaja märkida kaup, ülejäänud ei omanud tähtsust. Hinnates tunnistaja ütlusi, on need omavahel vastuolus asjas oluliste asjaolude osas, mistõttu ei saa tunnistaja kohtuistungil antud ütlusi lugeda usaldusväärseteks. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest, ei ole kinnitust leidnud kaebaja väited selle kohta, et kaebaja ja OÜ Pankrat vahel toimusid vaidlusalustel arvetel näidatud tehingud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse näol on kaebaja saanud maksueelise. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja on arvel näidatud kaubad saanud. Olukorras, kus pole vaidlust tehingu tegeliku toimumise üle ning maksustamise aluseks on ostuhinna erisus, on põhjendatud maksustada väljamakse ulatuses, mis ei ole hinnavahest lähtuvalt ettevõtlusega seotud. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud maksustada tulumaksuga ettevõtlusega mitteseotud kuluna OÜ-le Pankrat makstud summa ja Läti äriühingute poolt OÜ-le EuroActive esitatud arvetel olevate summade vahe. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6
(13)3-13-2309 6. OÜ Baltiautotrans palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 30.12.2014 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning otsus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 157 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Kuigi kaebaja vaidles maksueelise saamisele vastu ja esitas vastuväited ka kohtuistungil, ei ole halduskohus neid arvestanud ega põhjendanud, miks ta kaebaja väidetega ei arvesta, rikkudes

§ 165lg 1 p-i 4.

Maksuhalduri käsitus käibemaksukohustusest on ekslik. Kaebaja maksukohustus ei sõltu sellest, kas ta ostab kauba OÜ-lt Pankrat või mõnelt teiselt käibemaksukohustuslaselt, samuti sellest, kas kaubad soetatakse ühendusesiseselt teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kui kaupu või teenuseid müüakse tehinguga, kus mõlemal poolel on täielik käibemaksu mahaarvamise õigus (st nii kauba tarnija kui ka kliendi kogu müügikäive on käibemaksuga maksustatav), ei ole selles etapis maksudest kõrvalehoidumist ega maksustamise vältimist. Samuti ei saa selles etapis tekkida maksukahju. Nendest tehingutest riigile käibemaksu ei laeku. Kaebaja ei ole kaupa Läti äriühingutelt soetanud ning nendega ei ole müügitehinguid toimunud. Kaebaja soetas kauba siseriiklikult OÜ-lt Pankrat, kes oli käibemaksukohustuslane. Käibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimine ei ole maksueelis. Maksuhaldur ega kohus ei ole tuvastanud, et kaebaja sooritatud tehingute tulemuseks oli maksusoodustuse saamine, mille andmine oleks vastuolus KMS-ga ja see oleks olnud kaebaja peamine eesmärk. Kuna maksueelise saamine on tõendamata, siis ei olnud maksuhalduri õigus tsiviilõiguslikesse tehingutesse sekkuda ja neid ümber kvalifitseerida. Maksuhaldurile on esitatud tehingute kohta kogu teave selleks, et tuvastada maksukorralduse seaduse (MKS) § 29 lg-s 1 ja lg 3 p-s 1 sätestatud käibemaksu mahaarvamise tingimuste täitmine. Halduskohus ei ole nende nõuete täitmist kontrollinud ega tuvastanud mõne käibemaksu mahaarvamiseks vajaliku tingimuse puudumise. Kohus ei ole kontrollinud, et maksuhalduri järeldus, et tegemist on näiliku tehinguga, on tõendatud. Maksuhalduri järeldus ei ole tõend. Maksuhaldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaks pidada kaebaja tehinguid OÜ-ga Pankrat näilikeks. Maksuhaldur ei ole arvestanud Euroopa Kohtu praktikaga. Maksuhaldur peab maksumenetluses tõendama pettuse olemasolu ning seda, et kaebaja teadis või pidi teadma pettuse olemasolust või tehingute seotusest pettusega. Kohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid ja on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Arusaamatuks jääb, millel tugineb halduskohtu väide, et NM ja OK on omavahel pikaajalistes isiklikes ja ärilistes suhetes. Osapooled ei ole seda väitnud. IPi 03.11.2011 seletused ei ole vastuolulised, sest seletusest nähtub üheselt, et NM tegeles kõikide metalli tehingutega, leidis müüjad, ostjad ja kontaktid. Samas on mõistetav, et metalli ostu ja müügiga oli ta kursis oma juhatuse liikmeks oleku ajal. Hinnaläbirääkimiste osas ei ole vastuolu. Vahet ei ole, kes hinnas kokku leppisid, kuidas kaubad saadi ja nende eest tasuti. Haldusasjas nr 3-13-1667 kuulati halduskohtus samade asjaolude osas OK ja IP üle. Kaebaja taotles nende ütluste vastuvõtmist, halduskohus rahuldas taotluse, kuid ei ole neid tõendeid hinnanud, rikkudes

§ 61lg-t 1.

Arusaamatuks jääb, millise tõendi põhjal kohus järeldas, et NM ei olnud teadlik käibemaksu määrast. NM seletusest ei tulene, et ta ei tea, millise käibemaksu määraga metalli müüdi, vaid selgitas, et ei tea, mida müüdi 20% käibemaksuga, sest tema seda ei kontrollinud. Arusaamatuks jääb, miks ei saa olla kohtu arvates tavapärane see, et töötajad ei tea enda tööandja tehingupartnerist, kellega ja kelle kauba või teenusega nad tööalaselt kokku ei puutu. Kaebaja hinnangul on see täiesti usutav. Kuna kaebaja on kaubad soetanud ja tehingutega tegeles NM, siis teiste töötajate ütlused ei oma käibemaksu mahaarvamise seisukohast mingit tähtsust. 7

(13)3-13-2309 Kauba maha- ja pealelaadimist on maksuhaldurile selgitanud OK, NM ja AF. OK ja AF on samade asjaolude osas üle kuulatud ka haldusasjas nr 3-13-1667. Halduskohus ei ole neid tõendeid kogumis teiste tõenditega hinnanud, rikkudes

§ 61lõikeid 1 ja 2.

Kauba vastuvõtmise osas ei ole mingit vastuolu. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et OÜ-l Pankrat puudus majandustegevus ega tuvastanud OÜ Pankrat tegevuses maksualaseid rikkumisi seoses nende tehingutega. OÜ Pankrat soetas alumiiniumi ja müüs selle edasi kaebajale. Tegemist on tehingutega, millest tekkis äriühingul maksustatav käive. Maksuhaldur ei ole esitanud andmeid, millest saaks järeldada, et kauba tarnijad (sh OÜ Pankrat) ei tegutsenud kaupu müües oma nimel, enda arvel ja vastutusel. Käibemaksu puhul ei ole tehinguahela pikkus ja tehingus osalejate arv oluline. OÜ Pankrat ja OÜ EuroActive vahelised tehingud ei ole vastuolus kehtiva õigusega. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, kas ja mitu isikut on tehingus eelnevalt osalenud. Kohus on jätnud hindamata järgnevad tõendid: EuroActive OÜ ja Ires Account OÜ kokkulepe pangakonto rentimise kohta, tõendid OÜ EuroActive poolt Ires Account OÜ pangaarve kasutamise kohta, tõendid NM-ga ja OK-iga seotud äriühingute kohta, SIA V Less Pluss notariaalselt kinnitatud raamatupidamise väljatrükid. Tõendite esitamisel kaebaja selgitas, mida ta soovib nendega tõendada. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et AP ütlused on vastuolus asjas oluliste asjaoludega ning ei ole usaldusväärsed. Õige ei ole kohtu seisukoht, et oluline on märkida sertifikaadile õigesti müüja ja ostja isik. Sertifikaat kinnitab kauba näitajaid. Sertifikaadil müüja ja ostjate andmete muutmine on tavapärane praktika. Praegusel juhul ei olegi sertifikaatidele juhuslikke nimesid märgitud, kõik nimed on õiged. Põhjendamatu on kaebajale tulumaksu määramine hinnavahelt ja OÜ-le Pankrat tasutava summa käsitamine ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Tuvastatud asjaoludest ei tulene, et asjas puudub raamatupidamise nõuetele mittevastav dokument. Dokument on olemas, kuid maksuhaldur leiab, et müüjaks on teine isik. Arvel müüja andmete muutmine ei saa suurendada kaebaja maksukohustust, sest kulu on tekkinud kauba eest tasumisel mistahes isikule. Maksuotsuses ei ole viidatud tulumaksuseaduse (TuMS) normile, mis võimaldaks hinnavahet tulumaksuga maksustada.

  1. Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et maksuotsuse faktiliseks aluseks võib olla kas asjaolu, et isik on seotud maksupettusega või ta teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga, või järeldus, et ta pidi seda teadma (Riigikohtu 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 15). Kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramiseks on täidetud nii õiguslik kui faktiline koosseis. Kauba olemasolu üle vaidlus puudub. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Pankrat ei ole kaebajale kaupa müünud. Tõendatud on, et kaebaja teadis, et arvel näidatud müüja ei ole tegelik müüja. Maksuhaldur tuvastas, et tegelik tehing erines arvel näidatust. Seega kuulub kohaldamisele MKS § 83 lg
  2. Riigikohtu 11.01.2012 otsusest nr 3-3-1-46-11 (p 21) nähtub selge järeldus, et ostjal ei ole näiliku tehingu alusel müüjale tasutud käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Samas selgitas kohus, et MKS § 83 lg 4 kohaldamisel tuleb varjatud tehingu puhul tuvastada maksukohustuslase tahtlus saada maksueelis. Praegu varjati kaupade soetust otse Lätist, mistõttu kohalduks tegeliku tehingu puhul pöördmaksustamine ja kaebajal puuduks eraldiseisev sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Tahtlusena on käsitletav isiku teadmine sellest, et arvel näidatud müüja ei olnud tegelik müüja. Maksueeliseks on isiku teadliku tegevuse tulemusel saavutatud alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. 8

(13)3-13-2309 Riigikohtu poolt antud juhised, millest maksuhaldur maksustamisel lähtus ja mille kohaselt on maksustamise faktiliseks aluseks asjaolu, et ostja teadis, et arvel näidatud müüja ei ole tegelik müüja, on Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlas. Halduskohus ei ole kaebaja esitatud dokumentaalseid tõendeid eiranud. Kohus nõustus maksuhalduriga, et maksuotsuse välja toodud vastuolude tõttu ei ole eluliselt usutav, et tehingud arvel näidatud kujul aset leidsid. Kaebaja heidab ette põhjendatud kahtluse alusel maksustamist, kuid ei ole kahtlusi veenvalt ümber lükanud. Kaebaja tulumaksu puudutav käsitus on väär. Maksuhaldur on tulumaksuga maksustamisel tuginenud TuMS § 51 lg 2 p-le
  1. Kui tehingu arvnäitajad on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Kohtuotsuse I osas hindab ringkonnakohus maksuotsuse õiguspärasust ja vastab apellatsioonkaebuse väidetele, II osas lahendab ringkonnakohus kaebaja taotluse küsida eelotsust Euroopa Kohtult ning III osas jagab menetluskulud. I
  3. Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et tuvastamata on, milles seisneb praegusel juhul maksuõiguse kuritarvitus või kaebaja saadud maksueelis. Kaebaja väidab, et ostis kauba OÜ-lt Pankrat, kellele tasus kauba müügihinna koos käibemaksuga. Kui aga kaebaja oleks kauba soetanud teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, oleks ta tasunud müügihinna ilma käibemaksuta. Maksuotsuses (lk 19) on märgitud, et Läti äriühingutega tehtud tehingute kajastamisel oma maksuarvestuses ei oleks kaebajal tekkinud enammakstud käibemaksu tagastusnõuet. Seega seisneb kaebaja maksueelis selles, et ta lõi võltsarvetega olukorra, kus tal tekkis õigus nõuda riigilt tagasi enammakstud käibemaks, mida tal varjatava tehingu puhul ei tekkinud. Selles seisnebki kuritarvitus, mis on vastuolus käibemaksu regulatsiooniga. Kaebaja on õigesti märkinud, et reaalsete tehingute puhul on ettevõtja kulud ja tulud samas suuruses, sõltumata sellest, kas Eestis edasimüüdav kaup soetatakse ühendusesiseselt või teiselt Eesti käibemaksukohustuslaselt (esimesel juhul soetushinnale käibemaksu ei lisata, st soetus on selle võrra soodsam ja edasimüümisel tuleb käibemaks täies mahus tasuda; teisel juhul on soetushind käibemaksu võrra kõrgem, kuid edasimüümisel saab tasumisele kuuluvat käibemaksu selle võrra vähendada). Fiktiivse vahelüli kasutamisel saavutatakse aga maksueelis seeläbi, et kauba hinda ja seega ka käibemaksu suurust kajastatakse ebaõigesti. Eelis väljendub käibemaksu enammakse tekkimises. Samuti väljendub ostja kasu (ja riigi kahju) selliste pettuste puhul üldjuhul selles, et tegelikku tehingut varjava tehingu raames fiktiivsele müüjale tasutud käibemaksu ei kanta viimase poolt riigieelarvesse edasi, vaid see jõuab tagasi ostjale. Maksupettuse konspiratiivset iseloomu arvestades ei ole aga vastava asjaolu tuvastamine tihtilugu võimalik ega seetõttu ka vajalik (vt selle kohta Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-13, p-d 9 ja 10). Teisisõnu oleks ettevõtja kulud ja tulud ning riigi maksutulud nii kauba ühendusesisesel soetamisel kui teiselt Eesti käibemaksukohustuslaselt soetamisel samad üksnes juhul, kui kauba hinda tehingutes kunstlikult ei muudetaks ning käibemaksukohustuslasest müüja oleks ostjast sõltumatu ja täidaks käibemaksu tasumise kohustust. Maksupettuse korral on maksupettuses osalejate õigusvastaselt saadud või plaanitud tulu sageli võimatu kindlaks teha ning seetõttu oleks ebamõistlik nõuda, et 9
(13)3-13-2309 maksuhaldur peaks selgitama välja ka maksupettuses osaleja tegeliku maksueelise. Maksupettust kinnitavate asjaolude esinemisel saab eelise tekkimist eeldada (vt ka Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-30-15, p 28). Kui toimunud tehingute eesmärgiks ei olnud maksueelise tekitamine kaebajal, puudub nendel tehingutel majanduslik loogika. Asjaoludest nähtuvalt oli mõlemale tehingu poolele teada, et kaup tuleb Lätist ja veetakse Saksamaale, kuid sellest hoolimata veeti see siiski Riiast Tallinna ja Tallinnast edasi Saksamaale. Ringkonnakohtu hinnangul sai sellise tegevuse ainus tõsiseltvõetav eesmärk olla OÜ-l Baltiautotrans sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamine.
  1. Vaidlustatud maksuotsuses (I kd tl 17-31) on MTA asunud seisukohale, et tehinguid OÜ EuroActive ja OÜ Pankrat ning OÜ Pankrat ja OÜ Baltiautotrans vahel ei ole tegelikult toimunud ning vaidlusaluse metalli ostis OÜ Baltiautotrans otse Läti äriühingutelt SIA Ostvesta ja SIA IJV. Ehkki maksuotsuses puudub viide MKS § 83 lg-le 4, nähtub maksuotsusest otseselt, et MTA hinnangul olid kaebaja ja OÜ Pankrat vahelised tehingud näilikud MKS § 83 lg 4 mõttes ning maksuotsuse käibemaksu kokkuvõtte ja käibedeklaratsioonide korrigeerimise õiguslikes alustes on tehtud ka viide MKS §-le
  2. Asjas nr 3-3-1-33-12 leidis Riigikohus, et maksuotsuses MKS § 83 lg-le 4 viitamata jätmine ei ole vormiviga, mis mõjutaks maksuotsuse sisulist õiguspärasust ja tooks kaasa selle tühistamise (HMS § 58). Vaidlustatud maksuotsusest selgub niisiis, et maksuhalduril on tekkinud kahtlus kaebaja osalemises maksupettuses, s.o maksuotsuse faktiliseks aluseks on praegusel juhul kaebaja seotus maksupettusega. Maksuhaldur ei pea tõendama maksupettust, vaid üksnes põhjendama sellekohast kahtlust (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-15-13, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhalduri väide tehingute näilikkusest ja seega kahtlus kaebaja osalemisest maksupettuses piisavalt põhjendatud ning ei maksuhaldur ega halduskohus ei ole eksinud tõendite hindamisel.
  3. Kaebaja arvates ei ole maksuhaldur tõendanud ega halduskohus tuvastanud, et OÜ Baltiautotrans teadis või pidi teadma, et tehing, mille alusel mahaarvamisõigust taotletakse, on seotud tarneahelas enne või pärast asjaomast tehingut toime pandud käibemaksupettusega. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks on maksupettus, s.o teadlik tegutsemine maksueelise saamise nimel. Asjas nr 3-3-1-93-03 tehtud otsuse p-s 12 on Riigikohus leidnud, et käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu võimalikku osavõttu maksupettusest kinnitavad näiteks andmed taotleja ja tehingu teise poole – käibemaksukohustuse täitmata jätnud äriühingu – pettusele viitava seose kohta. Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, st ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha. Maksuhalduri kahtlus maksupettuse osas tugineb peamiselt kahele asjaolude grupile: esiteks sellele, et kaebaja ning OÜ Pankrat ja OÜ EuroActive tegevust juhtinud isikud (NM, IP, OK ja JM) olid omavahel lähedastes suhetes, ning teiseks sellele, et vaidlusaluste tehingupoolte 10
(13)3-13-2309 esindajate OK ja NM seletused tehingute toimumise kohta on olnud vastuolulised. Maksuotsuses on märgitud, et OÜ-de Baltiautotrans, Pankrat ja EuroActive tegevust korraldanud isikud tundsid teineteist hästi. OÜ Baltiautotrans juhatuse liige NM oli varem töötanud oma isa NM juhitud äriühingus Tallinnas Nisu 2 aadressil. Maksumenetluses kinnitasid nii NM kui ka OK, et JM tutvustas OK NM-ile. OK oli OÜ-de Pankrat ja EuroActive ainuke juhatuse liige ning tal oli OÜ Ires Account juhatuse liikme NM volitusel OÜ Ires Account arvelduskonto kasutamise õigus (OK 15.11.2011 selgitused, I kd, tl 109111). OÜ-d Baltiautotrans, Pankrat ja EuroActive tegutsevad samal aadressil – Nisu 2, Tallinn. IP on nii OÜ Baltiautotrans kui ka Nisu 2 laopindade üürileandja OÜ Registon juhatuse liige. Samuti olid Läti äriühingute esindajate kinnitusel OK ja NM vahel tihedad ärialased suhted. SIA V Less Plus juhatuse liikme AP kriminaalmenetluses antud ütluste (I kd, tl 130) järgi esindasid OÜ-d EuroActive OK ja JM, kes oli tema ammune tuttav. Ka SIA Ostvesta juhatuse liikme JT (I kd, tl 134) ja SIA IJV juhatuse liikme JI ütluste (I kd, tl 138) kohaselt esindasid OÜ-d EuroActive OK ja JM ning selle äriühinguga tegi neid tuttavaks AP. Maksuotsuses on veel märgitud, et JM on tegutsenud mitmetes äriühingutes, mille puhul on maksuhaldur tuvastanud võltsarvete esitamise ja maksupettuses osalemise. Eeltoodust nähtub, et OÜ-de Baltiautotrans, Pankrat ja EuroActive esindajad ja majandustegevust korraldanud isikud olid omavahel seotud tihedate ärialaste või sugulussidemetega, mistõttu ei ole usutav, et need isikud ei olnud teadlikud üksteise tegevusest vaidlusaluste tehingute osas. Isikute ütluste vastuolulisuse osas nõustub ringkonnakohus maksuotsuses toodud analüüsiga ning viitab lisaks Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2015 otsusele haldusasjas nr 3-13-1667, kus on täiendavalt analüüsitud samu ütlusi. See kohtuotsus on jõustunud ning ringkonnakohus nõustub nii selles otsuses toodud isikute ütluste vastuolulisuse analüüsiga kui ka selles väljatoodud muude tõendite analüüsiga, sh osas, mis puudutavad SIA V Less Plus sertifikaate (II kd tl 22-49) ning Saksa äriühinguga DEUMU sõlmitud kokkulepet, mille kohaselt pidi tarnitav alumiinium pärinema Läti tootjalt SIA V Less Plus (I kd tl 191-193). Nii on OÜ Baltiautotrans ja OÜ Pankrat esindajad vaidlusaluste tehingute oluliste asjaolude kohta andnud vastuolulisi ütlusi ning ühtlasi nähtub, et OK ja NM on andnud ebaõigeid ütlusi ja algselt üritanud teatud asjaolusid maksuhalduri eest varjata. Seetõttu ei saa OK ja NM ütlusi vaidlusaluste tehingute kohta pidada usaldusväärseks. Vastuolud tehingupoolte esindajate ütlustes ei saa praegusel juhul olla tingitud vaid inimlikest eksimustest sündmuste meenutamisel, samuti ei ole need seletatavad muul eluliselt usutaval viisil (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-27-14, p 14). Ka kaebaja poolt täiendavalt esitatud tõendid ei lükka ümber maksuotsuses toodud seisukohti ega maksuhalduri järeldusi. 12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et OK ütlustesse tuleks suhtuda kriitiliselt, kuna protokollid on koostatud eesti keeles, mida OK ei valda, samas protokollist ei nähtu, et selle sisu oleks talle vene keelde tõlgitud. OK-ile on tutvustatud tema õigusi ja ta on seda oma allkirjaga kinnitanud (I kd, tl 109-113), samuti on ta oma allkirjaga kinnitanud, et seletused on kirja pandud tema sõnade järgi õigesti ja tema poolt läbi loetud. 13. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et maksumenetluses, kriminaalmenetluses ja kohtumenetluses kogutud tõendid kogumis annavad aluse põhjendatud kahtluseks, et kaebaja on osalenud maksupettuse toimepanemises. Maksupettus seisneb praegusel juhul selles, et maksueelise (alusetu käibemaksu tagastusnõue) saamiseks on kaebaja oma maksuarvestuses kajastanud OÜ Pankrat võltsarveid tehingute kohta, mida tegelikkuses ei toimunud. Isikute seotust arvestades on ilmne, et OÜ Baltiautotrans teadis OÜ Pankrat väljastatud arvete võltsitusest. 14. Riigikohus on leidnud, et kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ning eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust 11
(13)3-13-2309 maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-65-14, p 9). Seega, kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et maksuhaldur on kogunud piisava hulga tõendeid, mis kinnitavad kaebaja osalemist maksupettuses, mistõttu läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 alusel kaebajale üle. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaebaja esitanud veenvaid tõendeid ega selgitusi, mis näitaksid maksupettuse kahtluse ekslikkust.
  1. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 3 p 1 alusel ja KMS § 31 lg-s 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, kas kaup või teenus tegelikult soetati teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, kas soetatav kaup või teenus on ettevõtluses kasutatav ning kas kauba või teenuse saamist kinnitab arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kuna OÜ Pankrat arved ei kajasta tegelikku tehingut (kauba müüja ei ole OÜ Pankrat), ei ole kaebajal õigust nende alusel sisendkäibemaksu maha arvata.
  2. TuMS § 51 lg 1 sätestab, et residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–
  3. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega seotud kulu muu hulgas väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 51 lg 2 p-i 3 on kohtupraktikas peetud kohaldatavaks muu hulgas juhtudel, kus arvel kajastatud tehingut ei ole tegelikult toimunud või ei ole arvel kajastatud müüja näol tegemist tegeliku müüjaga ning ostja teadis seda või pidi seda teadma (vt nt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-60-11, p 25). Praegusel juhul oli kaebaja ja OÜ Pankrat vaheline tehing üksnes näilik, mistõttu on maksuhaldur õigesti leidnud, et ettevõtlusega mitteseotud kuluna kuulub tulumaksuga maksustamisele OÜ Pankrat arvete alusel tehtud väljamaksete ning Läti äriühingute SIA IJV ja SIA Ostvesta poolt OÜ-le EuroActive esitatud müügiarvetel olevate summade vahe. II
  4. Kaebaja esitas 29.02.2016 toimunud kohtuistungil ringkonnakohtule taotluse küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Kaebaja palub Euroopa Kohtult küsida, kas maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt siseriiklikul kauba soetamisel käibemaksu mahaarvamisel ja selle sama kauba teise liikmesriigi maksukohustuslasele võõrandamisel, mille puhul rakendatakse käibemaksu määra 0%, käibedeklaratsioonis tehtud arvutuste tulemusel isikul tekkiv enammakstud käibemaks, mille tagastamist maksukohustuslane taotleb, on kooskõlas käibemaksudirektiiviga ja käibemaksu põhimõtetega, või on tegemist käibemaksudirektiivi kuritarvitamisega. 12
(13)3-13-2309
  1. Ringkonnakohtu arvates tuleb kaebaja taotlus jätta rahuldamata, sest eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult ei ole vajalik. Praeguses asjas kaevatud maksuotsus ei ole vastuolus ei kaebaja poolt apellatsioonkaebuses viidatud Euroopa Kohtu lahenditega ega ka 29.02.2016 toimunud kohtuistungil viidatud Euroopa Kohtu
  2. oktoobri
  3. a otsusega nr C-277/
  4. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb põhimõte, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamise eelduseks on ostja heausksus. Maksukohustuslane, kes on osalenud käibemaksupettuses, ei saa sellele õigusele tugineda. Euroopa Kohtu praktika on selles küsimuses järjepidev ja selge. Kuna praeguses asjas on tuvastatud, et kaebaja osales teadvalt maksupettuses, ning Euroopa Kohus on juba selgitanud, et sellisel juhul ei saa isik tugineda sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusele, ei ole eelotsuse küsimine vajalik (vt ka Riigikohtu lahendit sarnases asjas nr 3-3-1-30-15). III 19.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

MTA ei ole ringkonnakohtule menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.