menetlusaegseid korteriomandi hoolduse ja kommunaalkuludega seotud kohustusi. Pankrotimenetluse käigus tuleks ka
kohaselt esitada hagi ühisvara jagamiseks, eeldusel, et võlausaldajad finantseerivad vastavat hagimenetlust või annavad nõusoleku võtta menetluskulude katteks laenu. Lisaks märgib ajutine haldur, et pärija ei ole kasu saanud korteriomandi osa omandamisest, kuna arvates pärandaja surmast on pärija kohustatud kandma korteriomandiga seonduvaid kulusid. 2 Kinnistusraamatu andmetel on S. T. kasuks kantud registriossa nr 849607 (korteriomand asukohaga xxx) eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks. Eelmärge kanti kinnistusraamatusse S. T. ja N. O.`i vahel 27.09.2013.a. sõlmitud korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu alusel. Nimetatud lepingu alusel tasus S. T. ka N. O.`ile 700,00 eur (osa korteriomandi müügihinnast), samas kohustus S. T. kandma korteriomandiga seonduvad kulud (maksed KÜ-le), millised ületavad tasutud müügihinna osa. Menetluses puuduvad rahalised vahendid eeltoodud tehingu lõpule viimiseks. Ajutise pankrotihalduri andmetel oli võlgnikul alljärgnevad arvelduskontod: Nordea Bank AB Eesti Filiaal, konto nr. EE321700017002859446 (arvelduskonto), kontojääk seisuga 14.02.2016.a. oli 0,00 EUR; Danske Bank A/S Eesti Filiaal, konto nr. EE383300334027140004 (arvelduskonto), kontojääk seisuga 08.02.2016.a. oli 161,68 EUR; Swedbank AS, konto nr. EE602200221019425549 (arvelduskonto), kontojääk seisuga 23.02.2016.a. oli 0,00 EUR ja 2,58 USD. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 23.02.2016.a. 161,68 EUR ja 2,58 USD. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõidukid MERCEDESBENZ E xxx riiklik registreerimismärk xxx, esmase registreerimise aeg 2003.a. ja Lincoln Navigator, riiklik registreerimismärk xxx, esmase registreerimise aeg 2005.a. Sõidukite asukoht ja seisund on teadmata. Pärandvara inventuuri läbiviija on seisukohal, et sõidukitel väärtus puudub ja ajutine haldur nõustub selle seisukohaga. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 99803203248, konto saldo on 28.01.2016.a. seisuga 69,538 Kohustuslik Pensionifond Danske Pension 25 osakut. Danske Bank A/S Eesti Filiaal andmetel oli osakute puhasväärtus 08.02.2016.a. seisuga 72,59 EUR. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saaks osakute eest saadava raha arvestada pankrotivara hulka. EVK andmetel võlgnikul teisi väärtpabereid ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgnikul ehitisi kui vallasasju ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal kuulub S. T. pärandvarasse arvelduskontodel olev raha 161,68 EUR ja 2,58 USD. 3.2 Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused on kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 6 874,84 EUR, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivistenõuete, intressinõuete, vms. arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara vähemalt ca 6 700 EUR võrra. 3.3 Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et pärandvara arvelt ei jätku tekkinud kohustuse tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on pärandaja surm. Ajutises menetluses kogutud materjalidest nähtub, et S. T. pärandvara ei kata tema kohustusi, mistõttu pärandvara suhtes on välja kujunenud pankrotiseis. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (
Haldur palub lõpetada S.T. pärandvara pankrotimenetluses pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 3 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata pankrotiseaduse (
) § 29 lg 1 alusel. 5. Pankrotiseaduse (
) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Ajutise pankrotihalduri aruandest tuleneb, et pärandvaral lasuvad kohustused ületavad oluliselt vara, mistõttu on välja kujunenud püsiv maksejõuetus.
lg 1 tulenevalt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et pankrotimenetluse läbiviimine pärandvara arvelt ei ole võimalik, sest pärandvara väärtus on väike ning selle realiseerimisega kaasnevad kulud on eelduslikult suuremad, kui vara müügist laekuv tulu. Pankroti väljakuulutamisel tuleb halduril massikohustusena hakata täitma korteriühistu ees jooksvaid kulusid, samuti kuuluvad hüvitamisele pankrotivara arvelt nii ajutise kui ka pankrotimenetluses halduri kulud. Pankrotimenetluse kulude katteks rahalisi vahendeid ei jätku, samuti ei ole menetluse käigus käesoleval juhul võimalik pankrotivara suurendada. Kuna kohus pankroti välja ei kuuluta, siis on pärijal õigus kohustusliku pensionikonto osakute tagasivõtmisele vastavalt Kogumispensioni seaduse § 28 lg 1 ja lg 2 ja § 31 alusel. 6. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (
).
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulud välja riigi vahenditest. Haldur palub mõista välja Jewelex Advokaadibüroo OÜ kasuks ajutise halduri tasu summas 380 (lisandub käibemaks 76 eurot) eurot ning kulud summas 20 (lisandub k/m 4 eurot), koos käibemaksuga kokku 480 eurot. Haldur märgib, et arvestades asjaolu, et puudub vara ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, siis palub haldur ajutise halduri tasu ja kulutused osaliselt summas 476,40 eurot koos käibemaksuga määrata hüvitamisele riigi vahenditest.
lg 4 teise lause kohaselt riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Vastavalt
lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulud kokku 476,40 eurot välja riigi vahenditest. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes
T. pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu. 4 / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.