1-15-9690/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-9690 Kohtukoosseis Urmas Reinola, Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Sekretär Kea Lemming Kriminaalasi Dmitri Marahhovski süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. kokkuleppemenetlus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Dmitri Marahhovski (ik: 36908060287, viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungil osalenud isikud ringkonnaprokurör Arika Almann, kaitsja Gennadi Kull jaanuari
4. a otsus, RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. jaanuari
7. a kokkuleppemenetluses tehtud otsus Dmitri Marahhovski osas ja saata kriminaaltoimik prokuratuurile.
8. Dmitri Marahhovski suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata. Lugeda Dmitri Marahhovski kinnipeetavaks Põhja Ringkonnaprokuratuuri järgi. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. 07.01.
10. a sõlmisid D. Marahhovski, tema kaitsja G. Kull ja ringkonnaprokurör A. Almann kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus D. Marahhovski süüditunnistamist 1 KarS § 184 lg 1 järgi ning tema karistamist 2 aasta ja 7 kuu pikkusse vangistusega. Karistusaja kulgemise alguseks loetakse isiku kinnipidamise aeg, s.o 03.06.
11. a. Kokkuleppes on märgitud ka see, et D. Marahhovskilt kuulub KarS §-de 832 lg 1 ja 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerimisele sularaha 355 eurot. Kohtuotsusega kuuluvad süüdistatavalt riigi tuludesse välja mõistmisele menetluskulud, s.o sundraha 1075 eurot, ekspertiisikulud kokku summas 1516,5 eurot (252 eurot narkootilise aine ekspertiis, 427,5 eurot DNA ekspertiis, 199,5 eurot DNA ekspertiis, 382,5 eurot ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis ja 255 eurot statsionaarne kohtupsühhiaatriaekspertiis) ning tasu riigi õigusabi eest kokku 360 eurot (48 eurot, 72 eurot, 96 eurot, 72 eurot, 72 eurot). Seega kulud kokkuleppe sõlmimise hetkel kokku 2951,5 eurot.
12. Harju Maakohtu 18.01.
13. a otsusega tunnistati D. Marahhovski kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning teda karistati 2 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse alguseks loeti 03.06.
14. a. D. Marahhovskilt konfiskeeriti KarS §-de 832 lg 1 ja 184 lg 5 p 2 alusel sularaha 355 eurot. Kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt ositi 12 kuu jooksul riigi tuludesse välja menetluskulud, s.o sundraha 1075 eurot, ekspertiisikulud 879 eurot (narkootilise aine ekspertiis ja DNA ekspertiisid) ja tasu riigi õigusabi eest 624 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 2578 eurot. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ka Jonas Putvinskas KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 424 järgi; Vladimir Semenukha KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning Fred Paling KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.
15. Maakohus märkis, et süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid võimalust menetluskulusid tasuda osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, kuna kohene menetluskude tasumine käib üle jõu. Kaitsja palus samuti jätta psühhiaatriaekspertiiside kulud riigi kanda, sest nende määramise vajadus tulene süüdistatava tervislikust seisundist. Prokurör taotlusele menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud. Maakohtu hinnangul on kokkuleppe sõlmimine olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja asja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega tõendamist leidnud ning D. Marahhovski tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Edasiselt märkis maakohus, et esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära ehk 1075 eurot. Narkootilise aine ekspertiisi ja DNA ekspertiiside tasu osas pidas prokurör põhjendatuks välja mõista need süüdimõistetutelt võrdsetes osades, millega süüdistatavad ja kaitsjad nõustusid. D. Marahhovskilt kohtupsühhiaatriaekspertiiside teostamisega seotud kulud jättis kohus riigi kanda (summad 382,50 eurot ja 255 eurot), kuivõrd nende määramise vajadus tulenes süüdistatava tervislikust seisundist ega olnud seotud toimepandud kuritegudega. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ning süüdistatava ja tema kaitsja taotlusi kohtuistungil, andis kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskulude kohene tasumine käib ilmselt üle jõu. Kohus märkis ka, et kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitas täiendavalt, et jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu 2 elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
16. D. Marahhovski on maakohtu otsuse peale esitanud apellatsiooni, milles märgib, et ta ei ole nõus süüdimõistva otsusega menetluskulude ja nende tähtaja osas, kuivõrd ta pole suuteline maksma selliseid summasid sellise aja jooksul. Ta saab tasuda alles pärast pensioni taastamist (100% invaliidsus), mis tal oli enne vahistamist. Ta saab tasuda alles pärast arstlikku komisjoni, st alles siis, kui saab teada, kui palju ja millistel kuupäevadel saab maksta ning täita kõiki otsuses esitatud tingimusi. D. Marahhovski palub edasi lükata menetluskulude tasumine pikemaks tähtajaks, sest ta on vanglas ja ei suuda seda maksta. Ta on nõus maksma kõiki kulusid.
17. Ringkonnakohtu eelistungil
18. märtsil
19. a leidsid nii kaitsja kui ka prokurör, et maakohtu otsus tuleb kokkuleppemenetluse reeglite rikkumise tõttu tühistada ja saata kriminaaltoimik prokuratuuri. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude vaidlustamisel oleks tegelikult kaebus esitatud kokkuleppemenetluses seatud edasikaebeõiguse piirangutega vastuolus, mistõttu tuleks see jätta kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab aga, et käesoleval juhul tuleb maakohtu otsus D. Marahhovski osas tühistada ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastada, sest menetluskulude väljamõistmisel on maakohus rikkunud oluliselt kokkuleppemenetluse reegleid. Nimelt käesoleval juhul on maakohtu otsuses kaldutud süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmisel kokkuleppes kajastatust kõrvale ja sellega on muudetud sisuliselt sõlmitud kokkulepet. Kuna KrMS § 248 lg 1 kohaselt ei ole kohtul kokkuleppe muutmiseks volitusi, rikkus maakohus kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. See viga annab KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õiguse kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsust vaidlustada. Arutatavas asjas on prokurör, kaitsja ja süüdistatav sõlminud kokkuleppe, milles muu hulgas käsitletakse kriminaalmenetluse kulusid. Kokkuleppes on selle kohta märgitud, et süüdistatava poolt kuuluvad hüvitamisele lisaks sundrahale summas 1075 eurot kriminaalmenetluse kulud, millena on välja toodud ekspertiisikulud kokku summas 1516,5 eurot (252 eurot narkootilise aine ekspertiis, 427,5 eurot DNA ekspertiis, 199,5 eurot DNA ekspertiis, 382,5 eurot ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis ja 255 eurot statsionaarne kohtupsühhiaatriaekspertiis) ning tasu riigi õigusabi eest kokku 360 eurot (48 eurot, 72 eurot, 96 eurot, 72 eurot, 72 eurot). Seega kulud kokku summas 2951,5 eurot. Kokkuleppes ei ole kokku lepitud, et osad kriminaalmenetluse kulud (kohtupsühhiaatriaekspertiisid kogusummas 637,5 eurot) jäävad riigi kanda, ei ole selgitatud, et lisaks kaitsjatasule kohtueelses menetluses summas 360 eurot lisandub tasu ka seoses kaitsja tegevusega kohtumenetluses (ei ole märgitud absoluutsummana ega ka märkena, et sellised kulud üldse lisanduvad) ning samuti ei ole märgitud, et menetluskulude tasumine võiks aset leida ositi pikema aja jooksul. Maakohtu vaidlustatud otsusega on D. Marahhovskilt menetluskuludena välja mõistetud ekspertiisikulud 879 eurot (vaid narkootilise aine ekspertiis ja DNA ekspertiisid, kuid mitte kohtupsühhiaatriaekspertiisid kogusummas 637,5 eurot) ja tasu riigi õigusabi eest 624 eurot (sh tasu kohtuistungil õigusabi osutamise eest) ja I astme kuriteos süüditunnistamisega KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kaasnev sundraha 1075 eurot, milliseid kulusid 3 kohustus isik tasuma ositi 12 kuu jooksul. Eelnevast nähtuvalt on maakohus D. Marahhovski menetluskulude osas kokkuleppest irdunud. Kuigi kaitsja on istungil taotlenud maakohtult osade menetluskulude jätmist riigi kanda ja menetluskulude tasumist ositi ning samuti on selgitatud isikule, et kokkuleppes märgitud kaitsjatasule lisanduvad täiendavalt ka kohtumenetlusega seotud kaitsjatasu, ei ole kaitsja selgesõnaliselt avaldanud tahet kokkuleppest loobumiseks, selle tagastamiseks prokuratuurile menetluse jätkamiseks ning võimalusel uute kokkuleppemenetluse läbirääkimiste avamiseks. Maakohus on aga vaidlustatavast kohtuotsusest nähtuvalt menetluskulusid väljamõistnud kokkuleppes sätestatust erinevalt ehk ekspertiisitasu osas vähendanud menetluskulusid ning kaitsjatasu osas suurendanud ning lõpetuseks võimaldanud menetluskulude tasumist ositi. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates
21. märtsist
22. a kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
23. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2–6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus. Seega puudus maakohtul õigus teha lahendit, milles oleks kokkulepet muudetud väljamõistetavate ekspertiisitasude osas (jättes osa neist erinevalt kokkuleppes märgitust riigi kanda), samuti kaitsjatasude osas, kus kokkuleppes ei olnud viidatud kohtumenetluses lisanduvatele menetluskuludele kaitsjatasu näol ja sellele, kelle kanda need jäävad, kuid mis erinevalt kokkuleppes kajastatust maakohus isikult siiski välja mõistis, või ka menetluskulude väljamõistmise individualiseerimises KrMS § 180 lg 3 alusel. Olukorras, kus maakohus on siiski selliselt toiminud, on rikutud KrMS
24. ptk
25. jao sätteid, mis on ühtlasi hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Tekkinud olukorda ei ole ringkonnakohtul võimalik endal parandada, sest kokkuleppemenetluses piirdub maakohtu pädevus KrMS § 248-s sätestatuga, s.t kohtul ei ole 4 võimalik kokkulepet muuta. Kui kokkulepe ei vasta seadusele või kui kohus tuvastab, et see ei vasta süüdistatava tegelikule tahtele (nt kriminaalmenetluse kulude kandmise individualiseerimise osas), siis tuleb kokkuleppemenetlusest keelduda ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. Kuivõrd maakohtu pädevus on piiratud olemasoleva kokkuleppe piiridega, siis ei saa neist väljuda ka ringkonnakohus apellatsioonimenetluses.
26. Eelnevast lähtuvalt ning tuginedes KrMS § 337 lg 2 p-le 3, §-st 245, § 248 lg 1 p-st 3 ja § 3411 p-st 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 18.01.
27. a vaidlustatud otsuse D. Marahhovski osas ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola /allkirjastatud digitaalselt/ Julia Katškovskaja /allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla 5