3-16-494/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-494 Määruse kuupäev

1. märts 2016 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Kalle Baranini esialgse õiguskaitse taotlus kohustamiseks anda taotlejale raadio JVC Resolutsioon
2. Jätta Kalle Baranini esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3. Saata määrus kaebajale ning Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Tartu Vangla Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Ringkonnakohtu 09.02.2016 otsusega haldusasjas nr 3-14-50557 rahuldati Kalle Baranini apellatsioonkaebus osaliselt ning kohustati Tartu Vanglat uuesti läbi vaatama K. Baranini 03.12.2013 taotlus elektriseadme kambris kasutamiseks loa andmiseks.
5. Tartu Vangla 08.03.2016 otsusega nr 6-27/1080-5 jäeti K. Baranini taotlus rahuldamata.
6. 10.03.2016 saabus Tartu Halduskohtusse Kalle Baranini esialgse õiguskaitse taotlus, milles palutakse kohustada Tartu Vanglat taotlejale väljastama raadio JVC kasutusluba ja seade tingimuslikult nii, et kuulata saab vaid raadiot. Kaebuse kohaselt on K. Baranin esitanud 10.03.2016 vanglale vaide tema taotluse rahuldamata jätmise peale.
7. Tartu Halduskohus palus 14.03.2016 Tartu Vanglal kohtunõudele vastates, esitada seisukoht K. Baranini esialgse õiguskaitse taotlusele. Tartu Vangla kinnitas oma 17.03.2016 kohtule esitatud seisukohas, et käesoleval hetkel on vanglas pooleli K. Baranini 10.03.2016 esitatud vaide menetlus. Tartu Vangla leiab, et K. Baranini esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus ei ole põhjendatud ning selle rahuldamiseks ei ole alust. Kohtu seisukoht
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
9. K. Baranin taotleb esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kohustamist väljastama talle raadio JVC ja seadme kasutusluba, tingimusel, et kuulata saab vaid raadiot. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, sest vastasel korral jäävad tema õigused täielikult kaitseta. Kinnipeetava vangistus on teiste kinnipeetavatega võrreldes ebavõrdne ja karmim.
10. Tartu Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei takista kohtuotsuse täitmist ega muuda selle täitmist võimatuks. Samuti ei raskenda esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebuse eesmärgi saavutamist ega muuda seda võimatuks. Vangla selgitab, et isikliku raadio kasutamise õigus kambris ei tulene automaatselt sellest, et kinnipeetaval on isiklik raadio. Isikliku raadio kasutamise õigus kambris tekib selleks vanglateenistuselt saadud loa alusel. Loa andmine toimub vanglateenistuse ametniku kaalutlusõiguse alusel. K. Baraninile on antud luba kasutada kambris oma isiklikku televiisorit ning tema kambrikaaslasele on antud luba kasutada kambris isiklikku raadiot. Seega on K. Baraninil ja tema kambrikaaslasel olemas kambris kasutamiseks nii raadio kui teler ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vajadus puudub.
11. Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel.
12. Kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega (vt. K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 686).
13. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole käesoleval juhul lubatav. K. Baranini esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kujutaks endas sisuliselt kaebuse eesmärgi saavutamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei raskenda K. Baranini õiguste kaitset tulevikus tehtava võimaliku kohtuotsusega. Kui vangla peaks K. Baranini vaide jätma rahuldamata, on kaebajal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kohus mõistab kaebaja muret, et oma õiguste kaitsmine kohtumenetluses võib võtta aega. Kuid kohus selgitab, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 4 kohaselt, kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. See tähendab, et kohus ei saa sekkuda haldusorgani tegevusse, kus haldusorganile on antud õigus vaagida asjaolusid ning kaalutlusõiguse alusel teha otsus. VangS § 31 lg 2 järgi võib kinnipeetaval olla vanglateenistuse ametniku loal isiklik raadio, televiisor või muu vajalik elektriseade, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega korda ning ei häiri teisi isikuid ja kui kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest. Seega on vanglal kaalutlusõigus ja kohus saab sellisel juhul kohustada haldusorganit üksnes asi uuesti läbi vaadata. RVastS § 6 lg 5 kohaselt saaks kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus vangla on ilmselgelt jätnud õigusvastaselt kaebajale raadio kambrisse väljastamata. See ei tähenda samas seda, et kohus ei aktsepteeriks kaebajale soodsat ringkonnakohtu otsust. Raadio on raadio, kuid käesoleval juhul mitte pelgalt raadio. Kohustades vanglat esialgse õiguskaitse korras andma kaebajale vaidlusalune raadio, sekkuks kohus põhjendamatult vangla otsustusvabadusse.
14. Oma õiguste kaitsmine nii vaidemenetluses kui kohtumenetluse raames võtab paratamatult aega ning kaebaja võib olla ebavõrdsemas ja kehvemas olukorras kui teised kinnipeetavad, kellele on antud luba kambris raadiot kasutada, kuid kohtu arvates ei ole taotluses toodud põhjendustel käesoleval hetkel esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei aseta kaebajat halvemasse olukorda, kui ta on käesoleval ajal. K. Baranin jätkab karistuse kandmist Tartu Vanglas. Vangla märgib õigesti, et isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinnipeetava õigusi intensiivselt juhul, kui isikut ei ole täielikult jäetud ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaateid ning saada vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest (Riigikohtu 19.10.2015 otsus nr 3-3-1-2815, p 33). Vangla kinnitusel on K. Baraninile antud luba kasutada kambris isiklikku televiisorit 2 ning kambrikaaslasel on luba kasutada kambris isiklikku raadiot. Seega on K. Baraninil olemas võimalused informatsiooni saada ja vaba aega veeta.
15. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul tuleb K. Baranini esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 3