1-15-959/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. märts 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-959 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Ain Tali Kaitsja Mati Senkel (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kristjan Linduse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu KRISTJAN LINDUS, i.k. 39507252212, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 29.09.2014 ja lõpp 28.03.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 22.02.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Kristjan Lindus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Välja mõista Kristjan Linduselt menetluskuluna riigituludesse 120 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Mati Senkeli poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700053288, selgitusse märkida: „1-15-959, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Mati Senkel kasuks 120 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Mati Senkeli poolt süüdimõistetu Kristjan Linduse kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Kristjan Lindusele ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristjan Linduse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kristjan Lindus on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.08.2015 otsusega lühimenetluse korras KarS § 121 (käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3) järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jäi 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 14.04.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse (2 aastat vangistust) võrra ning mõistis Kristjan Lindusele liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka kinnipidamises viibitud aja, s.o. 2 päeva ning mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aluseks luges kohus 29.09.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kristjan Lindus taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ja selgitab, et vabanemisel soovib minna isa firmasse ehitusele tööle ja hakata elama ema juures, samas tahab kooli lõpetada ja hariduse saada. Samuti soovib tegeleda lapse kasvatamisega. Kinnitab, et on oma tegudest järeldused teinud, muutnud suhtumist käies vanglas tööl ja koolis, alkoholist puudust ei tunne. Lubab rohkem mõtlematult mitte käituda ning on arvamusel, et suudab täita kriminaalhooldusega kaasnevaid lisatingimusi. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole varasemad karistused Kristjan Lindusele mõju avaldanud. Ka ei ole Kristjan Lindus õigustanud kohtu usaldust kanda varem mõistetud karistust vabaduses rikkudes jämedalt käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Eeltoodu tõttu ei ole prokuratuuril veendumust, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu. Lisaks juhib prokurör kohtu tähelepanu asjaolule, et Kristjan Lindus on ohtlik avalikkusele ning kriminaalhooldusega kaasnevad piirangud ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Ka on kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused. 2 Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetavale määratud distisplinaarkaristused on juhuslikku laadi ning mitte raskete üleastumiste eest. Kaitsja sõnul on oluline, et isikul on vabanemisel olemas elukoht ja ta saab ka töökoha ning et ta soovib väga suhelda oma lapsega, kes on emalikust hoolitsusest niigi juba ilma jäänud kasvades vanaema juures. Kaitsja toetab Kristjan Linduse taotlust vabanemiseks ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kristjan Linduse käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Olgugi tegemist vähese tähtsusega rikkumistega, näitab Kristjan Linduse käitumine, et tal puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning väärteokorras 17-l korral. Seega ei ole uute õigusrikkumiste toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, tegemist on vägivalla kuritegudega (kehaline väärkohtlemine) ja need on toime pandud oskamatusest probleeme lahendada. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema ja oma noorema õe juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et eramu sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootab vabaduses tema ema ja õde, kellega suhted on head. Ema on valmis poega vabanemisel moraalselt toetama ning on lubanud garanteerida ka Kristjan Linduse ülalpidamise. Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, ka pereliikmeid (isa). Kohus on seisukohal, et kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Isik ise ei pea ennast mõjutatavaks ning väidab, et sellised isikud ei kuulu tema lähivõrgustikku. Positiivseks loeb kohus aga asjaolu, et kinnipeetav läbis vanglas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“, alustas programmis EQUIP osalemist, tegeleb IdaVirumaa Kutsehariduskeskuses puidupingitöölise eriala omandamisega ning on hõivatud 3 majandustöödel. Isik on käinud ka vestlustel psühholoogi juures. Seega kasutab kinnipeetav vangistuses viibitavat aega otstarbekalt. Kinnipeetavale ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta. Isiku enda sõnul saab ta tööd isa J L firmas xxxx üldehitustöödel, kuid nimetatud asjaolu ei ole kinnitust leidnud. Kriminaalhooldusametnikul puudus võimalus J L teabe saamiseks, kuna firma teadaolevatest telefoninumbritest üks ei olnud kasutusel ja teisel numbril vastaja ei teadnud J L nimelist isikut. Kinnipeetava ema, kes on samuti xxxx esindusõiguslik isik, ei soovinud firma kohta teavet anda. Lisaks on kinnipeetav ise tunnistanud, et suhted isaga on problemaatilised ning nad suhtlevad üksnes vajadusel. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetaval on tasumata võlgasid ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul puudub ka ametlikult töötamise kogemus ja harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Kuna kuriteo episoodid on toime pandud alkoholijoobes, siis on kinnipeetaval ilmselgelt probleeme alkoholi tarbimisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi tarvitamisest, siis võib ta taas endise elukaaslasega suheldes kasutada tema suhtes vägivalda. Isik ise tunnistab probleemi. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 68% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 59%, mida saab lugeda korduva kuriteo toimepanemise keskmisest märkimisväärselt kõrgemaks tõenäosuseks. Ohustatud on konkreetsed isikud (täiskasvanud). Vangla iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetav konfliktiolukorras käituda agressiivselt ning lahendada probleeme vägivaldselt, teatud situatsioonides peab vägivalda õigustatuks, ei hooli kannatanu tunnetest, kuritegu ei kahetse. Süstemaatiliselt toime pandud väärteod viitavad sellele, et mitteseadusekuulekas ja alkoholitarbijalik elustiil on välja kujunenud ja suhtumine ühiskonnas valitsevasse korda on negatiivne. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu, seega varasem tingimuslik karistus ei ole Kristjan Lindusele mõju avaldanud. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Kristjan Linduse puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. 4 Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 5