KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruaril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-19183 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kalev Kurise tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.02.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Kaitsja Kalev Kuris, isikukood 37009020239xxx kokkuleppel vandeadvokaat Andres Simson RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Jätta Kalev Kuris vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.02.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalev Kurise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kalev Kuris tunnistati süüdi Harju Maakohtu 10.05.2010 kohtuotsusega KarS § 184 lg 21 p 1, § 392 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 kohaldamisega karistati vangistusega 10 aastat. Karistuse kandmise algus 05.06.2009 ja lõpp 05.06.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.02.
- Kinnipidamisasutusest Kalev Kurise kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. xxx. Tegemist on ruumika eramuga, kus elavad tema endine elukaaslane, viimase ema ja kinnipeetava kaks poega. Nimetatud isikud on nõus Kalev Kurise sinna elama asumisega. Kinnipeetaval on keskharidus, ta on lõpetanud
- a xxx. Süüdimõistetu on teinud peale kutsekeskkooli lõpetamist mõnda aega erialast tööd, 1990.a keskpaigast on tegelenud illegaalse sigarettide ja alkoholi äriga. Kalev Kuris on olnud osanik ja 1
(4)projektijuht venna xxx Vabanemisel olemas garanteeritud töökoht xxx kus tal on võimalus tööle asuda ürituste korraldajana. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid summas 27784 eurot. Vabanemisfondis on hoiustatud 778,70 eurot. Lähedastest on isikul ema, kaksikvend, kaksikud pojad ja endine elukaaslane. Suhted lähedastega on head, suhtlemiseks kasutab süüdimõistetu telefoni ja lühiajalisi väljasõite. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 8%. Viru Vangla toetab Kalev Kurise tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetava peresuhted säilinud. Lähedastest suhtleb poegade, endise elukaaslase ja vennaga. Endine elukaaslane on nõus Kalev Kurist vabanemisel toetama materiaalselt oma võimaluste piires ning lubab elama asuda oma eramus aadressil xxxus elab elukaaslase pensionärist ema. Viimane suhtub lapselaste isasse positiivselt ja läbisaamine on hea. Kalev Kurist on vabanemisel nõus materiaalselt toetama ka tema vend. Kinnipeetavat on vanglas külastanud xxx juhatuse liige, kes on valmis süüdimõistetule vabanemise korral töökoha garanteerima. Prokurör selgitas kirjalikus arvamuses, et prokuratuur nõustub Viru Vangla poolt 14.12.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Käesolevaga kinnitab prokuratuur, et ei seisa vastu kinnipeetav Kalev Kurise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 05.06.2019. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks Kalev Kurisel jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Prokuratuur arvab, et süüdimõistetu Kalev Kuris omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokuratuur nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta. Prokuratuur toetab Kalev Kurise vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja selgitas, et kõik laused vabastamiseks on olemas- poolt on nii vangla kui ka prokuratuur. Isik om vanglas hõivatud pikema ajal jooksul kasuliku tegevusega. Samuti töökohalt iseloomustatakse isikut väga positiivselt. Kaitsja esitas kohtule iseloomustuse süüdimõistetu töökohalt, mis on positiivne. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Kalev Kuris tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on lõpetanud kutsekeskkooli, omab keskharidust ja autoremondilukksepa eriala. Peale kooli lõpetamist on töötanud omandatud erialal, hiljem tegelenud illegaalse sigarettide ja alkoholi äriga ning olnud xxx. 2
(4)Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut karistatud kahel korral ja käesoleval hetkel on tal kaks kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibib esimest korda. Varasemalt on süüdimõistetut karistatud narkootilise aine valmistamiseks vajaliku lähteaine ebaseadusliku käitlemise eest. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust selle eest, et tema grupis toimetas ajavahemikul xxx 66 kg narkootilist ainet, mille turuväärtus võis olla 16,5 miljonit krooni. Kalev Kuris oli narkootilise aine tellija ja omandaja ning narkootikumide veo rahastaja. Seega, hankides ja saades ühisesse käsutusse 16,5 miljoni krooni väärtuses narkootilisi aineid, tegutses Kalev Kuris suure varalise kasu saamise eesmärgil. 10.05.2010 Viru Maakohtu ostusega mõisteti kinnipeetavale liitkaristus 10 aastat vangistust. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, soodusteguriks ebaõiged hoiakud majandusliku heaolu saavutamiseks. Isikule on eelnevalt määratud karistuseks vangistus tingimisi katseaja kohaldamisega narkokuriteo eest. Käesolev vangistus on määratud samuti narkokuriteo eest. Need faktid ilmestavad kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Kalev Kurise käitumine vanglas on olnud hea ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on läbinud taastava õiguse programmi Tee, osalenud õpingutel xxx, omandades uue eriala ja töötab käesoleval hetkel väljaspool vanglat. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Isikul on vangistuse ajal töökoht, kust teda iseloomustatakse positiivselt. Töösse suhtumine näitab, et vabaduses on isikul rahuldavad tingimused töö leidmiseks, mis on positiivne moment. Kinnipeetaval on kehtivad isikut tõendavad dokumendid - ID-kaart, kehtivusega kuni 06.05.2020 ja juhiluba, mis kehtib kuni 18.04.
- Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda xxx. Tegemist on eramuga, mis kuulub kinnipeetava endisele elukaaslasele, kus elab käesoleval ajal viimase ema. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval garanteeritud töökoht xxx Süüdimõistetul on toetav lähivõrgustik. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna teatud määral maandavad need uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ning käitumist vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Selles osas ei nõustu kohus prokuratuuri ega vanglaga. Kuna isik on korduvalt toime pannud samalaadseid kuritegusid, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama. Kohus rõhutab, et kõigepealt võtab kohus arvesse isiku toimeoandud kuriteo asjaolusid ngu näeb ette KarS § 76 lg
- kohus osutab tähelepanu asjaolule, et süüdimõistetu puhul ei olnud tegemist narkokäitlemise ahelas reategelasega, vaid, süüdimõistetu oli üks narkokäitlemise korraldajatest ja rahastajatest ( vt isiklikus toimikus kohtuotsuse lk 23). See fakt tugevdab kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu osalemine rahvusvahelises narkokäitlemises ei olnud juhuslikku laadi, ühekordse tagasihoidliku kasu saamise eesmärgil, vaid isiku tegevus oli ohtlik ja ijntensiivne narkokäitlemises. Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine peab olema selge erand. Süüdimõistetu pouhul selliseid erandlikke asjaolusid kohus ei näe. Vanglas hea käitumine ja tööga hõivamine peab olema pigem reegel mitte erand. Kohus märgib sedagi, et töökoha omamine ei ole sellise olulisega tähtsusega asjaolu, mis kaaluks üle isiku toimepandud kuriteo asjaolud. Isiklikus toimikus lk 18 olevast kohtuotsusest nähtub, et vabaduses oli isikul töökoht, ilmselt ka läheduste toetus ja tähelepanu. 3
(4)Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.06.2019, ärakandmiseks on veel natuke üle kolme aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kalev Kurise puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kinnipeetaval on olulises ulatuses tasumata võlanõudeid ja neidki peab kohus üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamisel. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele ja teda vabanemisel ees ootavatele headele elamistingimustele tuginedes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu ja tervis paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Kalev Kurise temale Harju Maakohtu 10.05.2010 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 4
(4)