lg 1 kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.
lg 2 kohaselt nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada 10 päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest arvates.
lg 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega.
Kohus tegi häälte määramise osas määruse 25.02.2015.a (parandatud 27.02.2015.a määrusega). Kohtute Infosüsteemist nähtub, et Tallinna Ringkonnakohus on jätnud 29.05.2015.a määrusega hagejate määruskaebused rahuldamata ning 25.02.2015.a määruse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2015.a määrus jõustus 29.05.2015.a. Väär on seega hagejate väide, et otsuste vastuvõtmisel on rikutud seadusest tulenevat korda, s.o otsused on vastu võetud olukorras, kus võlausaldajatele, kellele pidanuks hääled määrama (s.o hagejad), hääli (osaliselt) ei määratud. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on jätnud 25.02.2015.a häälte määramise määruse muutmata, on hääled määratud õigesti ning üldkoosoleku otsuste vastuvõetmisel ei rikutud seadusest tulenevat korda. Kohtu hinnangul ei esine
lg 1 nimetatud aluseid võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. OÜ XXX(pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsused vastavad seadusele, nende tegemisel on järgitud seaduses sätestatud korda ning asjaoludest ei nähtu, et otsustega oleks rikutud võlausaldajate ühiseid huve. Üldkoosoleku otsust ei muuda ka kohtu hinnangul kehtetuks asjaolu, et hagejad otsustega ei nõustu ning oleksid soovinud teistsuguseid otsuseid. 3 Hageja on leidnud, et üldkoosoleku otsus rikub hageja õigusi ka seetõttu, et pankrotitoimkonna liikmeteks valiti vaid isikud, kes on esitatud võlausaldajate poolt, kelle nõue on pandiga tagatud.
lg 2 kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. 25.02.2015. a võlausaldajate üldkoosolekul otsustati valida kolmeliikmeline üldkoosolek. Võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, et 333 961 häälega osutusid valituks suurte võlausaldajate poolt esitatud kandidaadid Eero Raam ja Henri Pullisaar ning 341 986 häälega väikeste võlausaldajate esindaja Meeli Vaarik (tl 17). Kohus on seisukohal, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei anna alust asjaolu, et võlausaldaja nõue on pandiga tagatud. Väikese nõudega võlausaldajatel on võimalik
lg 2 järgi esitada enda poolseid toimkonna liikme kandidaate, kuid seaduse mõttest ei tulene, et väiksema nõudega võlausaldaja poolt pankrotitoimkonna liikme kandidaadiks nimetatud isiku nõue ei võiks olla pandiga tagatud. Seega ei ole kohtu hinnangul otsuse vastuvõtmisel rikutud pankrotiseaduse nõudeid.
lg 1 järgi võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Koosoleku protokollist nähtuvalt on pankrotitoimkonna moodustamisel järgitud
MS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja ei ole hagile vastust esitanud ega menetlusest osa võtnud. Kostjal kulud õigusabile puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.