lg 4 järgi peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks mh esitada pooltele kompromissilepingu kavandi või kutsuda pooled isiklikult kohtusse, samuti teha neile ettepanek vaidlus kohtuväliselt lahendada või lepitaja poole pöörduda. Puudutatud isik I leiab, et maakohus ei ole määruse tegemisel esiletoodud õigusnorme arvesse võtnud ega suunanud pooli perenõustaja poole, kaasanud asja menetlusse spetsialiste ning on lahendanud asja ühekülgselt. Vastus määruskaebusele 15. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik 16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle
Ringkonnakohtu seisukoht 17. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 31.08.2015 määrus tuleb
lg 2 alusel menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 18. Avaldaja esitas maakohtule avalduse, milles märkis, et lapse ema ei täida kehtivat suhtlemiskorda ning palus algatada
27.08.2015 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on puudutatud isik I maakohtu istungil selgitanud, et laps ei soovi isaga kohtuda ning isegi jutuajamine sellel teemal tekitab lapsel psüühilist pinget. Puudutatud isik I pakkus olukorra lahendamiseks välja pereteraapia. 19. Vaidlustatud kohtumääruse kohaselt on tsiviilasjas puudutatud isikuks ka alaealine TM, kuid toimiku materjalidest ei ilmne, et maakohus oleks lepitusmenetluse raames püüdnud välja selgitanud tema arvamuse. Puudutatud isik II oli maakohtus menetluse läbiviimise ajal saamas üheksa aastaseks.
lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Kolleegium leiab, et olukorras, kus ema selgituste kohaselt keeldub laps isaga suhtlemast, tulnuks maakohtul kaaluda lapse ärakuulamist.
lg 3 kohaselt kutsub kohus lepitusmenetluse läbiviimisel vajaduse korral lahendamise 4 juurde ka valla-või linnavalitsuse esindaja. Seda ei ole maakohus teinud. Kuna ema selgituste kohaselt on lapse ja isa suhted keerulised, olnuks kolleegiumi arvates mõistlik kaaluda lepitusmenetluse juurde linnavalitsuse esindaja kutsumist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et
lg 2 kohaselt võib kohus perekonnaasjas määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitseks. Vastavalt
lg 2 p 1 tuleb esindaja määrata, kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega. Maakohus lapsele esindajat määranud ei ole. 20.
lg 21 p 8 sätestab kohtumääruse põhjendamise kohustuse, mille kohaselt peab määruses ära näitama põhjendused, mille alusel kohus järelduseni jõudis. Kolleegium leiab, et maakohtu määruse põhjendused eelnimetatud nõuetele ei vasta. Vaidlustatud määruse põhjenduste kohaselt on maakohus lähtunud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel lapse õigusest suhelda oma isaga, kuid samas on kohus jätnud tähelepanuta puudutatud isiku I poolt esile toodud lapse ja isa suhet puudutavad väited ning välja selgitamata lapse enda seisukoha. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-64-10 p-s 34 välja toonud, et sunnivahendite kohaldamine on õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma. Kuna käesoleval juhul ei ole maakohus välja selgitanud, kas kokkulepitud suhtlemiskord vastab lapse huvidele, võis sunnivahendite kohaldamine olla ennatlik. Seda, kas kehtiv suhtlemiskord vastab lapse huvidele ning kas selles oleks vaja teha muudatusi, tuleb hinnata ka siis, kui kohtumäärus senise suhtlemiskorra kohta tehti mõned kuud tagasi enne lepitusmenetluse algatamist ning lapsega kooselav vanem ei esitanud selle peale määruskaebust. 21. Ringkonnakohtu hinnangul on osaliselt põhjendatud ka määruskaebuse väited, mille kohaselt ei ole maakohus lepitusmenetluse õnnestumiseks teinud endast kõike olenevat. Lepitusmenetluse eesmärgiks on kõrvaldada suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise käigus ilmnenud tõrked ning võimaldada asjaolude muutumise korral kiiresti ja efektiivselt teha lapsega suhtlemise korras muudatusi, tagamaks vanema ja lapse sujuv takistusteta suhtlemine ilma täitemenetluseta (RKTKm 3-2-1-95-14, p 22).
lg 7 järgi saab kohus tunnistada lepitusmenetluse ebaõnnestunuks juhul, kui vanemad ei saavuta ei kohtus ega perenõustaja juures kokkulepet või üks vanem ei ilmu kohtusse või keeldub perenõustaja poole minemast. Riigikohus on leidnud, et kuna kohus peab suunama vanemaid lapse huvides kokkuleppeid sõlmima, saab lugeda lepitusmenetluse kokkuleppe saavutamatuse tõttu ebaõnnestunuks juhul, kui kohus on teinud kokkuleppe saavutamiseks kõik endast sõltuva, sh selgitanud vanematele lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse täitmise kohustust ja rikkumise tagajärgi, samuti seda, milliseid meetmeid võib kohus kohaldada lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral, aidanud vanematel kokkuleppele jõuda, pakkudes lapse huvidega kooskõlas olevaid alternatiive lapsega suhtlemist korraldava määruse muutmiseks, ning saatnud vanemaid isiklike konfliktide lahendamiseks perenõustaja juurde (RKTKm 3-2-1-64-10, p 32). Käesoleval juhul on maakohus küll kuulanud mõlemad vanemad isiklikult ära, kuid toimiku materjalidest ei nähtu, et kohus oleks teinud jõupingutusi aitamaks vanematel lahendada vaidlus kokkuleppel ja pakkunud enne määruse tegemist välja abinõusid lapse ja isa vaheliste suhete parandamiseks. Asja uuel läbivaatamisel on maakohtul võimalik suunata pooli kokkuleppe saavutamisele lapse huvidest lähtuvalt ning kaaluda, kas lepitusmenetluse õnnestumiseks ning lapse ja isa suhete parandamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid abinõusid või teha muudatusi kehtivas suhtlemiskorras. 5 22. Kolleegium on seisukohal, et eelpool nimetatud rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada määruskaebusemenetluses. Maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. 23.
lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.