← Eesti

2-15-5313/13

Obsah (10)§ 164§ 146§ 651§ 163§ 162§ 170§ 171§ 172§ 173§ 65

2-15-5313 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-15-5313 Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2016, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Eraisiku H. P. (pankrotis) pankrotiavaldus. Aruand

§ 164

lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu 17.04.2015 määrusega kuulutati välja H. P. pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. Pankrotimenetluses esitatud nõuded kaitsti

  1. juulil 2015.a. Koosolekule esitati ja tunnustati nõudeid summas 46 794,81 eurot. Vastuväiteid nõuetele ei esitatud. 28.10.2015 kinnitas Viru Maakohus rahuldamisjärkude ja jaotiste osas. jaotusettepaneku tunnustatud nõuete, nende 2 10.03.2016 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks 02.03.2016 lõpparuande. Teade lõpparuande kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.03.2016.a. Esitatud lõpparuande kohaselt:
  2. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Vara koosseisu kuulus kinnistu registriosa nr xxx, asukohaga xxx. Pankrotimenetluses oli tuvastatud, et kinnistu oli soetatud võlgniku ja tema abikaasa V. P. abielu jooksul ning kuulus abikaasade ühisvarasse. Pankrotimenetluses esitas haldur Viru Maakohtule hagi V. P. vastu varaühisuse lõpetamise ja ühisvara jagamise nõudes. Viru Maakohtu määrusega kinnitati kompromiss, mille kohaselt pooled lõpetasid vara suhtes varaühisuse ja jagasid vara poolte vahel võrdselt. Seega, vastavalt kohtumäärusele 18.11.2015, tsiviilasjas nr 2-1516010 kuulus võlgniku H. P. lahusvara hulka ½ mõttelist osa kinnistust registriosa numbriga xxx ja V. P. lahusvara hulka ½ mõttelist osa kinnistust registriosa numbriga xxx. Vastavalt kohtumäärusele müüdi vara tervikvarana ning müügitulem jaotati poolte vahel võrdsetes osades. Kinnistu müüdi tervikvara enampakkumisel elektroonilises oksjonikeskkonnas. Kinnistu müügist laekus tervikvara eest kokku 6000 eurot, millest kohtumääruse kohaselt haldur kandis ½ müügitulemist V. P. arvelduskontole. Seega H. P. pankrotivarasse laekus müügitulemist ½ ehk 3000 eurot. Muu laekumine puudub. Võlgniku sissetulek pankrotimenetluse jooksul ei ole ületanud summat, mis võimaldaks TMS § 132 lg 1 kohaselt rahaliste vahendite arestimist. Kokku laekumine pankrotivarasse: 3 000 eurot.
  3. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta

§ 146

lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad;

§ 146

lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav hüvitis – puudub; Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad: Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud): Pankrot kuulutati välja ilma ajutist haldurit määramata. Haldur esitab kohtule kinnitamiseks halduritasu, mis vastavalt

§ 651

lg 1 kohaselt alammääras on kuni 20% pankrotivara suurusest, seega 3000*20% = 600 eurot.

  1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. II järgu jaotisi välja makstud 2 400 eurot, mis jaguneb võlausaldajate vahel järgmiselt: Võlausaldaja Iisaku vallavalitsus AS SEB Pank Tunnustatud nõue (EUR) Jaotis % 2 156,46 44 638,35 46 794,81 4,608331565 95,39166844 100 Väljamaks 110,60 2 289,40 2 400,00 Kokku väljamaksed pankrotivara arvelt 2 400 eurot. Pärast väljamaksete tegemist ja nõuete rahuldamist on rahaliste vahendite jääk 600 eurot. Haldur broneerib selle halduritasuks.
  2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud. 3
  3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saada olevad rahalised vahendid on pankrotipessa laekunud.
  4. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Rahalisi vahendeid on hoiustatud pangakontol. Võlgnikule oli halduri poolt määratud limiit rahaliste vahendite kasutamiseks vastavalt TMS § 132 lg
  5. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. II järgu jaotist maksti välja 2 400 eurot. Võlausaldajate saamata jaotised summas 44 394,81 eurot agunevad võlausaldajate vahel järgmiselt: Võlausaldaja Iisaku vallavalitsus AS SEB Pank Tunnustatud nõue (eurot) 2 156,46 44 638,35 46 794,81 Jaotis Väljamaks Saamata % jaotis eurot 4,608331565 110,60 2 045,86 95,39166844 2 289,40 42 348,95 100 2 400,00 44 394,81 Võlausaldajate andmed: Iisaku Vallavalitsus, a/konto nr EE831010552012023005 SEB Pank; AS SEB Pank, a/konto nr EE761010000000010019 SEB Pank, viitenumber 760700127361, selgitusse: laenuleping nr L
  6. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur esitas hagi ühisvara jagamiseks (vt. p 1.1). Rohkem hagisid haldur esitada ei kavatse.
  7. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri poolt tehtud kulutused puuduvad. Rahalised vahendid broneeritud halduritasuks summas 600 eurot.
  8. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjused Võlgnik sattus makseraskustesse, sest ei suutnud tagada laenulepingust tulenevate kohustuste tasumist. Laenu tagatiseks olnud vara oli realiseeritud täitemenetluses või võlgniku enda poolt panganõuete katteks. Laenulepingust tuleneva jäägi osas oli tehtud Viru Maakohtu otsus 6.03.2014 tsiviilasjas nr 2-13-
  9. Haldur leiab, et väljamõistetud viivisvõlg oli ebamõistlikult suur ning kokku ületasid kõrvalnõuded põhinõude üle 2 korra. Võlgniku abikaasa tervis halvenes ning käesoleval ajal asub ta hooldekodus ning talle on määratud eestkostja (Iisaku Vallavalitsus). Võlgnik töötab, kuid tal on tuvastatud 60% ulatuses töövõimekaotus. Võlgnik on teadaolevalt esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Haldurile teadaolevalt puuduvad seadusest tulenevad asjaolud, mille tõttu H. P. suhtes ei oleks võimalik võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatada.
  10. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: 4 - Kinnitada H. P. (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus. Kinnitada pankrotihalduri tasuks 600 eurot (sh maksud); Vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus tema kohustustest pankrotimenetluse lõpetamisel; Otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud lõpparuandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada lõpparuande kinnitamisega. 02.03.2016.a avaldas haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta. Samuti teatas ta sellest, et lõpparuandele saab esitada vastuväiteid 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid kohtule ei esitatud.

§ 163

kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotihalduri poolt kohtule esitatud lõpparuanne vastab

§ 162lg 2 sätestatule.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole raske juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Kohus asub seisukohale, et juhindudes

§-st 171 tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 08.04.2015 esitatud pankrotiavalduses, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab

§ 170

lg 1.

§ 171

lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.

§ 171

lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

§ 171

lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku H. P. võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele.

§ 172

sätestab, et kui kohus algatab 5 võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku kandidaati võlgnik ei esitanud. Kohus nõustub taotlusega algatada H. P. suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus, kuna puuduvad H. P. suhtes

§ 171lg 11, 21 võlgadest vabastamise menetlust välistavad asjaolud.

Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku H. P. usaldusisikuks H. P. ise, kuna kohus on veendunud, H. P. suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel

§ 173sätestatud kohustustest.

Halduri tasu kinnitamine

§ 65lg 1 alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Haldur esitas kohtule kinnitamiseks halduritasu, mis vastavalt

§ 651

lg 1 kohaselt alammääras on kuni 20% pankrotivara suurusest, seega 3000*20% = 600 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu 600 eurot (sh maksud) on põhjendatud täies ulatuses. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 65lg 1, § 651 lg 1 määrab kohus pankrotihalduri tasuks 600 eurot (sh maksud).

Nimetatud summa mõista välja pankrotivarast Tiia Kalaus`e kasuks. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 65

lg 1, § 162, § 163 kinnitab kohus pankrotihaldur Tiia Kalaus`e 02.03.2016 lõpparuande ja lõpetab pankrotimenetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.