MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Vabastada Kristo Raag tingimisi enne tähtaega temale Tartu Maakohtu 14.12.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni s.o. 07.02.2018 ja määrata tema katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja jooksul järgima
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Kristo Raagi suhtes käitumiskontrolli ajaks
75 lg 2 p 21, 4 ja 7 alusel järgmised kohustused: 1) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 1 2) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vabanemist; 3) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Kristo Raag vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Kristo Raagile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.02.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristo Raagi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kristo Raag on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 14.12.2011 otsusega
lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat ning
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõistis kohus 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aja ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.01.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 3 aastat 1 päev vangistust võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõistis kohus 5 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 09.02.2012. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega ettepanekuga kinnipeetava katseajaks määrata karistusaja lõpp s.o. 07.02.2018 ja käitumiskontrolli pikkuseks katseaja pikkus koos lisakohustuste täitmisega. Kohtuistung Kristo Raag taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldab, et lõpetab gümnaasiumi hõbemedaliga, viibib avavanglas ja on käinud lühiajalistel väljasõitudel, vabanedes tahab minna tööle ja edasi õppima Tervishoiu Kõrgkooli. Selgitab, et elama hakkab vanaema juures, perekond toetab teda kuni esimese palgani. Kinnitab, et oskab ja tahab öelda narkootikumidele ei, kõikide vanade sõpradega suhtlus on läbi ja ta on valmis täitma kõiki kontrollnõudeid. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides prokuratuur toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega koos isiku allutamisega käitumiskontrollile. Lisaks märgib prokurör, et katseajal saaks kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käitumiskontrolli jooksul saaks isik jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riske. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ja prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab, et Kristo Raagi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile.
lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt
lg-le 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetav Kristo Raagile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht vanaemale kuuluvas kahekorruselises väga heas korras eramus, kus isikul on maja teisel korrusel oma tuba. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, isa, õde, vend ja vanavanemad. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Vanemad ja vanavanemad on valmis Kristo Raagi vabanemisjärgselt esialgu toetama. Kinnipeetaval on vabanedes võimalus koheselt tööle asuda xxxx ja tööandja poolt pakutakse talle ka vastavat koolitust. Kohus on seisukohal, et kohene tööle asumine on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Vangla hinnangul kinnipeetav mõistab narkootikumide kahjulikkust, minevikus tehtud vigu, suudab arutleda antud teemadel, teab, mida on teinud valesti. Isik on seadnud endale reaalsed eesmärgid tulevikuks – töötada, jätkata enesetäiendamist, olla vanaemale toeks. Kristo Raag ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, suhtub ametnikesse, korda ja seadustesse positiivselt, on tasakaalukas ning tal on realistlik maailmakäsitlus. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 10% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus puudub, kuna isik ei ole varem toime pannud vägivaldseid kuritegusid. Positiivseks loeb kohus veel asjaolu, et isik õpib täiskasvanute gümnaasiumi lõpuklassis, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Usk ja teadmine“, „Igapäevane valik“, on olnud hõivatud vangla majandustöödel ning osalenud aktiivselt terve karistusaja vältel vestlustel psühholoogiga. Klassijuhataja iseloomustuse kohaselt õpib Kristo Raag neljadeleviitele, kaebusi tema käitumise osas ei ole, isik on osalenud aktiivselt kooli- ja klassiüritustel. Kohtu hinnangul on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Alates 25.09.2015 on Kristo Raag paigutatud avavanglaosakonda. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. 3 Samuti puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused, millest saab järeldada, et kinnipeetav on vangistuses viibides teinud pingutusi õiguskuuleka käitumise suunas. Samas on oluline, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg ning täita kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabaduses asuda likvideerima oma tasumata võlgnevusi ning olla vanaemale abiks majapidamisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kristo Raag kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on
lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.