2-15-15949/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016.a ,Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-15949 Tsiviilasi M.A. hagi A.P. vastu isaduse tuvastamiseks Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja M.A. (isikukood XXXX, elukoht: XXXX), esindajad laps M.P. (isikukood: XXXX); Kostja A.P. (isikukood XXXX, elukoht XXXX); Kohtuistungi aeg toimumise
2. jaanuar 2016.a sekretär Mairit Sarapson´i juuresolekul RESOLUTSIOON
3. Rahuldada M.A. hagi A.P. vastu isaduse vaidlustamiseks.
4. Tuvastada, et M.P. (isikukood: XXXX) ei põlvne A.P. (isikukood: XXXX).
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kohtuotsuse jõustumisel saata otsuse ärakiri Tartu Maavalitsuse rahvastikutoimingute talitusele. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED M.A. esitas Tartu Maakohtule hagi A.P. vastu isaduse vaidlustamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja 2007 aastal abielus A.P.. Elati eraldi ja poja M.P. sünniakti, mis on välja antud XX.XX.XXX.a märgiti isaks emaga abielus olev isik A.P.. XX.XX.XXXX.a lahutati hageja ja kostja abielu. Hageja palub kohtul tuvastada, et M.P. ei põlvne A.P.. KOHTU PÕHJENDUSED PKS § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 p 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus. PKS 91 lg 1 kohaselt isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 95 esimese lause kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Perekonnaseaduse (PKS) § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Kohtuistungil avaldas hageja, et ta oli kostjaga abielus. Elati juba lahus ja ta polnud päris kindel, et kostja ei ole lapse isa. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 12.03.2013.a DNA analüüsi uuringuakti nr 13T-GL0020 (tl 3-4) kohaselt on M.A. M.P. bioloogiline isa. Eeltoodust nähtub, et M.P. ei põlvne A.P. ning esitatud hagi kuulub rahuldamisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik