1-13-5860 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2015.a, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Pr
§ 121
järgi kokkuleppemenetluses 2 kuu vangistusega.
§ 65
lg.1 ja 2 kohaselt suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 13.02.2013.a. otsusega mõistetud karistuse 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Valdis Simanis’ele lõplikuks liitkaristuseks kolm
(3)aastat seitse
(7)kuud ja kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks arvestatakse 13.02.2013.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise algust s.o. alates 29.mai 2013.a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral ning hetkel on kandmas viiendat reaalset vangistust. Varasemalt karistatud varavastaste, avaliku rahu vastaste süütegude ning avaliku usalduse vastase süüteo eest. Käesolevalt on süüdi mõistetud kehalise väärkohtlemise eest. Rikkumiste muster on jäänud samaks, isik kasutab füüsilist vägivalda. Vangistuse ajal on V. Simanis õppinud riigikeelt A1 tasemel 09.06.2014-17.09.2014 ning läbis kursuse eksamitulemusega 51%. Kõnekeel on omandatud, kuid kirjutamisega esinevad tõsised probleemid. Läbisaamine koolis õpetajaga ja rühmakaaslastega oli hea. Õpetaja hinnangu kohaselt suhtus Valdis Simanis õppetöösse pealiskaudselt, täites nõudmisi selektiivselt. Kinnipeetav õpib alates 07.09.2015 xxxxxxxxxxxxxxxxx. klassis. Tartu Vangla hinnangul kinnipeetav Valdis Simanis on ohtlik. Ohustatud on ühiskond, kuna isik on sooritanud varavastaseid süütegusid ning vägivallaga seotud kuritegude puhul olnud kannatajateks tuttavad, võõrad ja võimuesindajad. Oht seisneb materiaalse kahju tekitamises ning füüsilises vägivallas, ka solvamises. Ohtlikkust suurendab ja mõjutab varasem kriminaalne taust, isikut on korduvalt karistatud samaliigiliste kuritegude eest ning ta on korduvalt viibinud vangistuses. Kuritegude toimepanemist on esinenud ka katseajal olemise ajal, seega suhtub isik õigusnormidesse ükskõikselt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 31 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43%. Tartu Vangla toetab siiski Valdis Simanis vabanemist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on Valdis Simanis’e õde L. S. andnud kirjaliku nõusoleku, et isik ennetähtaegsel vabanemisel asub elama temale kuuluvasse korterisse aadressil xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx. L. S. hinnangul puuduvad Valdis Simanis’el alkoholiprobleemid ning lähedaste sõnul on neil Valdis Simanis’ega head suhted.Vabanemise korral Valdis Simanis’el materiaalne kindlustatus ja sissetulekuallikad puuduvad. Probleemiks on, et isikul on puudulik haridustase ja vabanedes puudub kindel töökoht. Isik ei oska oma sotsiaalseid probleeme lahendada ja võib uuesti sooritada kuriteo. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Valdis Simanis’ele katseaeg kuni 26.01.2017 ning käitumiskontroll pikkusega 16 kuud. Käitumiskontrolli ajaks määrata kohustused: otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks ning osalema sotsiaalabiprogrammis. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vangistuses on käitunud korrektselt, on ju olnud ise süüdi, et reaalselt kinnipidamiskohta sattus, samas pole see esimene reaalne vangistus. Vangistuse jooksul käis koolis, õppis lugema ja pisut õppinud puitu käsitlema. Vangistuses majandustöödel osalenud pole, sotsiaalprogrammides osalenud pole. Kool lõpeb veel sellel aastal. Vabaduses asuks elama ema korteri kõrvale, hiljem, kui leiab tööd, siis vaataks ise endale elamispinna. Korteris hakkaks elama üksinda, vaid lapsed 2 hakkaksid külas käima. Eksnaine elab juba uue elukaaslasega, süüdimõistetu kinnitab, et sinna ta külla ei läheks. Elatuma hakkaks esialgu sotsiaaltoetustest. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Valdis Simanis’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ning toetab Valdis Simanis’e ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Valdis Simanis’e vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Valdis Simanis kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.
§ 76
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Valdis Simanis on ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
§ 76
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Valdis Simanis on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.06.2013.a kohtuotsusega nr 1-13-5860
§ 121
järgi kokkuleppemenetluses kahe 2 kuu vangistusega.
§ 65
lg.1 ja 2 kohaselt suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 13.02.2013.a. otsusega mõistetud karistuse 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Valdis Simanis’ele lõplikuks liitkaristuseks kolm
(3)aastat seitse
(7)kuud ja kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust. Teda on varem karistatud varguste, röövimiste, kelmuse, võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemise, avaliku korra raske rikkumise, vägivalla kasutamise eest võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes ning võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise ja solvamise eest. Varasemad tingimuslikud karistused ei ole oma eesmärki täitnud, kinnipeetav jätkas uute süütegude toimepanemist. Kuritegude muster on jäänud samaks ning riskid, mis võivad mõjutada Valdis Simanis’e poolt uute kuritegude toimepanemist on jätkuvalt olemas. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama õe korterisse, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses omandanud riigikeele tasemel A1 ning õpib alates 07.09.2015 xxxxxxxxxxxxxxxxx. klassis ning puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas puudub isikul vabanedes töökoht ning isik ise tunnistas, et vähemalt esialgu sõltub tema toimetulek sotsiaaltoetustest, mis kohtu hinnangul suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et senise vangistuse jooksul oleks Valdis Simanis’e käitumise ja suhtumise osas toimunud olulisi positiivseid arenguid. Kroonuaia kooli õpetaja on avaldanud, et V.Simanis suhtus õpingutesse pealiskaudselt – ise valis, mida õppida, mida mitte. 3 Samuti ei saa kohus jätta tähelepanuta, et Valdis Simanis on kriminaalkorras karistatud üksteist korda ning käesoleval ajal ta kannab viiendat reaalset vangistust. Viimane süüdimõistmine toimus kehalise väärkohtlemise eest. Tegemist on isikuga, kellel on välja kujunenud õiguskorda eirav käitumine. Arvestades isiku kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Samuti ei nähtu vangistustoimikust, et isik oleks läbinud vangistuse jooksul mõne sotsiaalprogrammi, mis aitaks isikul vabaduses senisest paremini toime tulla ning seeläbi vähendada uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Valdis Simanis’e tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada - asuda õppima mõnda eriala, asuda tööle ning läbida sotsiaalprogramme, millised muudaksid suhtumist toimepandusse ja aitaksid vabaduses vältida uute, s.h. eriti samalaadsete kuritegude toimepanemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik 4