3-15-2094/17

KOHTUOTSUS Eesti Va b a r i i g i nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 29.02.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2094 Haldusasi Negrund OÜ kaebus keskkonnaministeeriumi 17.07.2015 käskkirja nr 674 „Vee erikasutusloa taotluse menetluse lõpetamine“ tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Negrund OÜ Vastustaja – Keskkonnaministeerium Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tühistada keskkonnaministeeriumi 17.07.2015 käskkiri nr
3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu kokku summas 415 eurot. Kohtuotsuse peale on õigus hiljemalt 30.03.2016 esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. R.V. esitas 27.09.2006 taotluse vee erikasutusloa saamiseks Neugrundi madalikule meretuulepargi rajamiseks. 10.11.2006 kanti äriregistrisse Neugrund OÜ. Osaühingu juhatuse liige ja osanik asutamisest saadik kuni 03.06.2014 oli R.V.. R.V. suri xx xx xxxx. Neugrund OÜ teavitas sellest vastustajat 11.05.
5. 1
6. Keskkonnaministeerium avaldas 20.06.2015 teate Ametlikes Teadaannetes R.V.i vee erikasutusloa taotluse menetluse lõpetamise eelnõu valmimise kohta. Neugrund OÜ esitas 06.07.2015 vastuväite menetluse lõpetamisele, mis jäeti arvestamata. 17.07.2015 andis Keskkonnaministeerium käskkirja nr 674, millega lõpetas taotluse menetluse.
7. 21.08.2015 esitas Neugrund OÜ halduskohtule kaebuse eelnimetatud käskkirja tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8. Kaebuse põhjendused on järgmised: 4.1 Kaebajal on kaebeõigus, kuna sõltumata sellest, kes oli taotluse esitaja, oleks vee erikasutusloa reaalseks kasutajaks kaebaja. Kaebaja on teinud Neugrundi madalikule tuulepargi rajamiseks investeeringuid ning menetluse lõpetamine kahjustab kaebaja omandiõigust, kuna kaebaja kaotab oma investeeringud. Kaebaja on teinud kulutusi menetluses vajalike toimingute sooritamiseks, nt kooskõlastuste saamiseks ja uuringute tegemiseks. Juhul kui kaebaja esitab ise uue taotluse vee erikasutusloa saamiseks peab ta tellima uuesti vajalikud uuringud, esitama vajalikud dokumendid ja tegema täiendavaid kulutusi. Kaebaja leiab, et tal on kaebeõigus ka puutumuse alusel, milline kaebeõiguse alus on keskkonnaasjades tulenevalt Riigikohtu praktikast. 4.2 Kaebaja on vee erikasutusloa adressaat ning vastustaja on haldusmenetluse läbi viinud ebakorrektselt. Kuigi taotluse esitas R.V., oli vastustaja juba 2007.a teadlik, et tuulepargi tegelikuks rajajaks ja arendajaks on Neugrund OÜ. Sellele viitab poolte kirjavahetus (vt nt 16.10.2007 kiri nr 13-31/49968). Äriühing on põhikirja kohaselt asutatud Neugrundi madalikul tuulepargi arendamiseks. Kirjavahetuses on ka Neugrund OÜ-d käsitletud taotlejana ning kirjavahetus on toimunud otseselt ka kaebajaga. Neugrundi tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruandes on tuulepargi arendajaks märgitud Neugrund OÜ. Isegi, kui vastustaja leidis, et taotlust ei ole esitanud õige isik, oleks tulnud anda võimalus taotluse muutmiseks. Kõik vastustaja käsutuses olnud dokumendid viitasid sellele, et tegelik ressursi kasutaja oleks kaebaja. Vastustaja on oma faktilise tegevusega aktsepteerinud kaebajat kui haldusmenetluse osapoolt. Taotluse menetluse lõpetamisel ei olnud äriühing lõpetatud ning on jätkuvalt tegutsev. Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 36 sätestatud selgitamiskohustust ning hea halduse põhimõtet. Vastustajal puudus HMS § 43 lg-st 1 tulenev alus menetluse lõpetamiseks. 4.3 Veeseaduse (VeeS) § 8 lg 1 sätestab, et vee erikasutuseks peab kasutajal olema luba ehk luba peab olema ressursi tegelikul kasutajal. Tegelik ressursi kasutaja oleks kaebaja.
9. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja kanda. 5.
10. Kaebajal puudub kaebeõigus, kuna ta ei olnud vee erikasutusloa menetluses taotlejaks ega adressaadiks. R.V. esitas taotluse enda nimel ega ole seda hiljem muutnud. Üks ekslik lause 16.10.2007 kirjas ei muuda kaebajat taotluse esitajaks. Kaebaja pidi mõistma, et ei saanud olla taotluse esitajaks ajal kui äriühingut asutatud ei olnud. Vastustaja selgitas 23.07.2015 kirjas, millega edastati vee erikasutusloa taotluse menetluse lõpetamise otsus, et Neugrund OÜ saab esitada uue vee erikasutusloa taotluse ise. 2 5.
11. Vastustaja nõustub sellega, et ressursi kasutaja peab olema loa taotleja või siis märgitud vastutavaks isikuks erikasutusloa taotluses. Antud juhul seda ei tehtud. Vastustaja leiab, et vee erikasutusluba on olemuselt adressaadiga seotud, kuivõrd loas märgitud tegevusi on õigus teha vaid loa omanikul või vee erikasutuse eest vastutaval isikul ning nad peavad olema taotluses märgitud. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi õigusjärglust tõendavat dokumenti. 5.
12. Kaebaja ei muutunud taotlejaks või haldusakti adressaadiks pelgalt seetõttu, et tema kirjadele vastati. Vastati Neugrund OÜ juhatuse esimehele R.V.ile avaldustes näidatud aadressil. 28.04.2008 vastuse on esitanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mitte keskkonnaministeerium. 5.
13. Menetluse lõpetamiseks oli alus, milleks oli haldusakti adressaadi surm. KOHTU PÕHJENDUSED
14. Kohus leiab, et kaevatav haldusakt tuleb HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel tühistada.
15. Kaebeõigus 7.1 Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebajal ei ole kaebeõigust puutumuse alusel. Kaebaja on viidanud asjakohatule kohtupraktikale ja jätnud arvestamata kehtiva keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (§ 30). Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-8-15 selgitanud, et keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KSÜS) kontekstis tuleb puutumust vaadelda isiku ja konkreetse keskkonna seosena. Puutumus keskkonnaseadustiku üldosa seaduse tähenduses ei ole enam iseseisvaks kaebeõiguse aluseks, vaid määrab ära õiguse tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ulatuse. Käesoleval juhul on kaebaja äriühing, mistõttu loamenetluse lõpetamine ei saa kahjustada kaebaja tervist ega heaoluvajadust. Samuti ei kahjustata kaebaja varalisi õigusi looduskeskkonna mõjutamisest tulenevalt. Kaebaja näol ei ole tegemist ka keskkonnaorganisatsiooniga, kelle kaebeõigust reguleerib KSÜS § 30 lg
16. 7.2 Kohus tunnistab kaebaja kaebeõigust HKMS § 44 lg 1 alusel. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on kandnud kulusid seoses vee erikasutusloa taotluse menetlusega, sh avatud menetluses nõutavate teadete avaldamisega, millist kulu ei saa uue loataotluse esitamisel üle kanda, on menetluse lõpetamisel kaebaja subjektiivseid õigusi riivav mõju.
17. Kohus on asja materjalide põhjal seisukohal, et haldusorgan käsitles kaebajat vee erikasutusloa menetluse kestel faktiliselt taotlejana või vähemalt loa tulevase adressaadina. Sellest lähtuvalt ning juhindudes selgitamiskohustusest (HMS § 36) oleks haldusorgan pidanud kindlaks tegema, kas R.V. füüsilise isikuna soovib jätkuvalt olla loa taotlusel märgitud taotluse esitajaks arvestades, et peale taotluse esitamist on tema osalusel loodud äriühing Neugrundi madalikule tuulepargi rajamiseks ja arendamiseks ning sellega seotud suhtluses on R.V. pöördunud haldusorgani poole Neugrund OÜ juhatuse liikmena (tlk 12 pöördel). Samuti on Neugrund OÜ finantseerinud vee erikasutusloa saamiseks vajalikke toiminguid (tlk 18-19, 81-82). Muuhulgas on Neugrund OÜ märgitud Ametlikes Teadaannetes (11.08.2010) avaldatud keskkonnamõju hindamise teavituses arendajaks. Kohus leiab, et haldusorgani poolt nõuetekohane selgitamiskohustuse täitmine sellises olukorras eeldab eelmärgitu väljaselgitamist. Antud juhul võib pidada eluliselt usutavaks, et haldusorganile jäi lihtsalt märkamata, et loataotluses on jätkuvalt taotlejaks R.V., kuigi oli ilmne, et luba hakkab kasutama ehk selle tegelikuks adressaadiks soovitakse määrata Neugrund OÜ-d, mistõttu jäi täitmata ka selgitamiskohustus. 3 Kaebaja võis poolte kirjavahetuse ja menetluses tehtud toimingute põhjal aga eeldada, et teda peetaksegi taotlejaks. Hea halduse põhimõttest lähtuvalt ei saa haldusorgan olukorras, kus ta on jätnud oma selgitamiskohustuse täitmata, tõlgendada olukorda ettenägematu sündmuse (R.V.i surm) järel Neugrund OÜ kahjuks, kes selgelt väljendas (vastuväite esitamisega) oma mittenõustumist menetluse lõpetamisega. Vastustaja formalistlik lähenemine ei olnud antud juhul põhjendatud. Asjakohatu on vastustaja viide sellele, et kaevatavast haldusaktist teavitamisel selgitati kaebajale võimalust esitada uus taotlus. Selgitamiskohustus oli vastustajal loataotluse menetlemisel ning seda selgitamiskohustust ei saa täita pärast menetluse lõpetamist.
18. Nagu kohus eelnevalt märkis, oleksid keskkonnamõju jm uuringutulemused eeldatavalt ülekantavad uude menetlusse, kui Neugrund OÜ esitaks uue taotluse vee erikasutusloa saamiseks. See ei anna aga alust jätta kaebust rahuldamata.
19. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja seisukohaga, et taotluse muutmine peaks reeglina toimuma taotleja poolt. Antud juhul omab aga tähtsust see, et vastustaja on haldusmenetluses käsitlenud kaebajat kui taotlejat ega ole juhtinud tähelepanu vajadusele teha vastav täpsustus ka menetletavas taotluses. Samuti omab tähtsust asjaolu, et taotluses märgitud isikult ei olnud pärast tema surma enam võimalik arvamust küsida. Veeseadus ega selle alusel antud keskkonnaministri määrus nr 18 ei keela taotluse muutmist, sh täpsustamist menetluse kestel. Kuigi kaebaja faktilise taotlejana käsitlemine välistab tähtsust omava asjaoluna selle, kes on R.V.i õigusjärglane või kas taotluse esitamine on adressaadiga lahutamatult seotud, märgib kohus, et R.V.i õigusjärglane ei ole äriühing (vt TsÜS § 6 lg 2). Samuti ei ole antud juhul luba veel väljastatud, mistõttu on asjakohatu rääkida loa adressaadiga seotusest. Taotluse täpsustamine antud juhtumi asjaolusid arvestades oli võimalik, mõistlik ja kooskõlas hea halduse põhimõttega. Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et taotluse algselt esitanu surm peaks kaasa tooma menetluse lõpetamise olukorras, kus taotletava loa eeldatav kasutaja eksisteerib ja väljendab huvi menetluse jätkumise suhtes.
20. Kohus leiab, et vastustaja on asjaolude kronoloogia põhjal teinud ebaõiged järeldused. Vaidlust ei ole selles, et R.V. esitas 27.09.2006 taotluse vee erikasutusloa saamiseks Neugrundi madalikule meretuulepargi rajamiseks. Kui sellel hetkel oleks OÜ Neugrund olnud asutatud, oleks ta tõenäoliselt olnud ka taotluse esitajaks. Neugrund OÜ kanti äriregistrisse 10.11.
21. Põhikirjast nähtuvalt (tlk 9) oli asutamise eesmärk Neugrundi madalikul tuulepargi rajamine. Pärast äriühingu asutamist tegutses R.V. vee erikasutusloa taotluse menetluses äriühingu nimel, mida võib järeldada sellest, et ta allkirjastas oma pöördumised kui Neugrund OÜ juhatuse liige, mitte füüsiline isik R.V.. Kuigi R.V.il endal oli enne oma surma võimalik taotleda 27.09.2006 esitatud taotluse täpsustamist taotleja isiku osas ei välista see haldusorgani poolset selgitamiskohustust. Kohtu arvates on elementaarne, et haldusorgan täpsustab, kelle taotlust ta menetleb, kui asjaolude põhjal võib järeldada, et senine menetlusosaline on ilma taotlust formaalselt muutmata asunud tegema menetlustoiminguid teise isiku nimel ja huvides. Õigeaegse ja asjakohase teabe andmine on hea halduse põhimõttega hõlmatud (vt RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-22-14, 3-3-1-85-10 jt). Õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-80-06). Kohus leiab, et vastustaja on antud juhul ebaõigesti kohaldanud HMS § 43 lg 1 p-i 4 ning kaebus tuleb seetõttu rahuldada.
22. Kaebaja ei ole tühistamistaotlusele lisanud taotlust kohustada haldusorganit menetlust jätkama. Kohus leiab, et see ei võta haldusorganilt kohustust taotluse üle, vajadusel lastes seda täpsustada, uuesti otsustada. 4
23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on menetluskuludena tasunud riigilõivu 15 eurot (tlk 25). Kaebaja taotleb (tlk 73) ka õigusabikulu väljamõistmist summas 639,75 eurot (käibemaksuta). Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja, arved ja kulude kandmist tõendavad dokumendid (tlk 74-76). HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus ei pea õigusliku positsiooni kujundamiseks