Obsah (6)

§ 401§ 397§ 94§ 415§ 101§ 113

Tsiviilasi nr 2-15-10198 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2015.a Tartu kohtumaja Tsiviilasi Kaupmehe Jär

§ 401

lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 397

lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintressi 27.32 eurot ja krediidiintressi 2.70 eurot. Kohus on seisukohal, et eraldi krediidiintressi nõue ei ole õiguslikult põhjendatud Pooled on järelmaksulepingus kokku leppinud, et järelmaksu intress on 10,90% järelmaksusummast aasta kohta. Lisaks on pooled kokku leppinud, et õigeaegselt tagastamata järelmaksu intressimäär on 27% aastas. Kohtu hinnangul tuleb antud juhul käsitleda intressimäärana lepingus kokkulepitud järelmaksu intressi ehk 10,90% tasumata krediidisummalt aastas. Tagastamata järelmaksult intressimäära kokkulepet tuleb käsitleda leppetrahvina maksekohustusega viivitamise korral.

§ 415

lg 1 järgi on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu ülesütlemise seisuga sissenõutavaks muutunud intress 10,90% tasumata krediidisummalt aastas, mille suuruseks on hageja arvestanud 27.32 eurot. Krediidiintressi nõue summas 2.70 eurot tuleb jätta rahuldamata. 15. Hageja nõuab kostjalt viivist määras 27% võlgnetavalt summalt aastas. Kohus leiab, et viivisenõue sellises ulatuses ei ole põhjendatud.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 415

lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda sama seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu intressimääraks on 10,90% krediidisummalt aastas. Seega on põhjendatud hageja viivisenõue üksnes lepinguga ettenähtud intressimääras. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et 3 taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Perioodi 25.09.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 15.10.2015 kujuneb viivise suuruseks 130.48 eurot (581.84 * 0,1090/365 * 751), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab hageja taotlusel kostjalt välja ka alates 16.10.2015 sissenõutavaks muutuva viivise lepingus kokkulepitud intressimääras, s.o 10,90% tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma tasumiseni.

1. Arvestades eeltoodut mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 803.54 eurot, millest moodustab 581.84 eurot tagastamata krediidisumma, 27.32 eurot järelmaksuintress, 63.90 eurot võla sissenõudmise kulud ja 130.48 eurot 15.10.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise pärast kohtuotsuse tegemist 10,90% tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma tasumiseni.
2. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 84% ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskuludest 84% kostja ja 16% hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 200 eurot ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 60 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 260 eurot (200 + 60). Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulu 218.40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4