2-15-5078 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Külli Mõlder 9. märts 2016 a, Kuressaare kohtumaja 2-15-5078 T Ji avaldus enda pankroti v

§ 175lg 1, lg 11).

1. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arveldusarvele üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
2. T Jil esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (23.11.2012 seisuga 290 euro) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

1. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded järgmisel kujul.
2. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja avaldab Pankrotiseaduse § 29 lg 4 alusel alltoodud kohtumääruse. Pärnu Maakohtu
3. märtsi 2016 kohtumäärusega lõpetas kohus T Ji (pankrotis, isikukood 2 2-15-5078 XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX ) pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks;
4. Vabastada pankrotihaldur Saima Laumets tema ametist T Ji (pankrotis) pankrotihaldurina;
5. Võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud Võlausaldaja Rahuldamata jäänud nõude suurus (EUR) Placet Group OÜ 609,66 Krediidikaitse grupp OÜ 865 OÜ Kaupmehe Järelmaks 2156,21 ERGO Insurance SE 6573,64 Nõuetele võlgnik vastuväiteid ei esitanud.
6. Algatada T Ji suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

5. Jätta kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 3lg 2, § 150 lg 5, § 164 lg 1, Ts

MS § 661 lg 1, 2).

1. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
2. Määrus saata menetlusosalistele ja pärast jõustumist saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik ning pankrotihaldur Tallinn Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud
3. Pärnu Maakohtu 12.05.2015 määrusega tunnistati T J maksejõuetuks ning kuulutati välja tema pankrot. T. Ji pankrotimenetluses määrati pankrotihalduriks Saima Laumets.
4. Pankrotihaldur esitas kohtule 11.02.2015 aruande, milles palus lõpetada T. Ji pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast tema pankroti väljakuulutamist, määrata kindlaks halduri tasu summas 1324,80 eurot ning kuluks 82,45 eurot ning hüvitada viidatud kulud menetlusabi kaudu. Samuti palub pankrotihaldur vabastada ennast pankrotihalduri kohustustest ning algata T. Ji võlgadest vabastamise menetlus ning kinnitada usaldusisikuks võlgnik ise. Aruande sisu 3 2-15-5078 Pankrotmenetluse käigus on laekunud pankrotivarasse kokku 3037 eurot, sh on kohtutäiturite poolt pankrotimenetluse ajal võlgniku pangakontolt kokku kinnipeetud 249,90 eurot. Menetluse alguseks on võlgnikul rahalisi vahendeid kokku 9,18 eurot. Käesoleval ajal töötab võlgnik osalise tööajaga XXXXXXXXXX OÜ-s ning võlgnikule makstakse igakuiselt sotsiaaltoetust 39,63 eurot ja töövõimetuspensioni 190,43 eurot. Laekumistest on võlgnikule tagatud igakuine elatusmiinimum kuni 395 eurot, millest tulenevalt ei jätku võlgnikul ka vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajatele nõuete rahuldamiseks ning seetõttu ei ole ka pankrotimenetluse jätkamine võimalik. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Samuti puuduvad massikohustused. Pankrotimenetluse kulud: halduri poolt tehtud vajalikud kulutused oma kohustuste täitmiseks (halduri bürooruum, arvuti, telefoni, praamipiletid, transport): kokku koos km-ga 332,35 eurot, millest on vara arvel välja makstud 249,90 eurot. Jaotise alusel väljamakseid teostatud ei ole ning pandiga tagatud esemed puuduvad. Müümata ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Pärast pankroti välja kuulutamist võttis haldur üle võlgniku pangakonto Swedbangas, korraldas võlgniku töötasu laekumise pangakontole. Võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldaja raha saanud pole: - Placet Group OÜ 609,66 eurot 5,974 % - Krediidikaitse grupp OÜ 865,00 eurot 8,477 % - OÜ Kaupmehe Järelmaks 2156,21 eurot 21,130 % - ERGO Insurance SE 6573,64 eurot 64,419 % Hagisid halduri poolt esitatud ei ole ning haldur ei kavatse ka hagisid esitada. Samuti pole kohtukulusid tehtud. Pankrotimenetluse käigus ei ole haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegu, mistõttu võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

tähenduses. Samuti ei ole haldur esitanud avaldust kriminaalasja alustamiseks. Pankrotihaldur taotleb kohtult talle tasu määramist arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ning kulunud tööaega kokku summas 1104 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 220,80 eurot, kokku 1324,80 eurot. Tööaja arvestus: 01.06.2015 võlausaldajate esimese üldkoosoleku ette valmistamine, läbi viimine ja protokolli koostamine – kokku 4 tundi; - võlausaldajate nõuete kontrollimine, 18.09.2015 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku ette valmistamine, läbi viimine ja protokolli koostamine – kokku 4 tundi; - jaotusettepaneku koostamine – kokku 2 tundi. - 04.02.2016 võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbi viimine kohtule ettepaneku tegemiseks usaldusisiku määramiseks ning protokolli koostamine - 4 tundi. - 11.02.2016 aruande ja halduri seisukoha koostamine – 2 tundi Kokku 16 tundi, tunnitasuga 69,00 EUR üks tund. Samuti palub haldur välja mõista maksmata pankrotimenetluse kulu 82,45 eurot (sisaldab k/m). - Kuna võlgnikul T. Jl puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, siis taotleb haldur kohtult anda võlgnikule T J menetlusabi pankrotimenetluse kulude hüvitamisel ja maksta halduri tasu ja kulu välja riigieelarvest menetlusabi andmiseks ettenähtud vahenditest halduri büroole Õigusbüroo Dica OÜ. 4 2-15-5078 Käesolevas pankrotimenetluses on võlgnik T. J esitanud kohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks

§ 170alusel.

Haldur on seisukohal, et ei esine

§ 171

lg-s 2 toodud asjaolusid, mille tõttu võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Pankrotimenetluse käigus on selgunud, et võlgnikul puudub igasugune vallas- ja kinnisvara ning vara tagasivõitmise võimalused puudusid. Pankrotivara on moodustunud võlgniku töötasust, igakuistest töövõimetuspensionidest ja sotsiaaltoetuste maksetest, millest võlgniku kasutusse jäeti igakuiselt elatusmiinimum 395 eurot. Arvestades eeltoodut, toetab haldur võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Haldur on AT-s avaldanud teate võlausaldajate üldkoosoleku toimumisest 04.02.2016.a., päevakorraga: „Usaldusisiku valimine ja kohtule ettepaneku tegemine“ . 04.02.2016.a. võlausaldajate üldkoosolekule võlausaldajaid ei ilmunud, üldkoosolekul osales võlgnik T. J, kes taotles enda määramist usaldusisikuks ning esitas üldkoosolekule kohtule edestamiseks oma kirjaliku nõusoleku. Haldur asub seisukohale, et kuna võlausaldajad ei ole oma ettepanekuid usaldusisiku määramiseks teinud, siis haldur toetab võlgniku taotlust võlgniku enda usaldusisikuks määramiseks kohustustest vabastamise menetluses. Kohtu seisukoht 3.

§ 157

p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on antud juhul esitanud kohtule

§ 158

lg-s 3 sätestatud aruande, millest nähtuvalt puudub võlgnikul vahendid pankrotimenetluse lõpule viimiseks ning võlausaldajatele nõuete väljamaksmiseks (tl 91-92). Vastavalt

§ 158

lg-le 4 märgib kohus käesolevas määruses, et võlausaldaja Placet Group OÜ nõuet on tunnustatud 609,66 euro ulatuses, Krediidikaitse grupp OÜ nõuet on tunnustatud 865 euro ulatuses, OÜ Kaupmehe Järelmaks nõuet on tunnustatud 2156,21 euro ulatuses ning ERGO Insurance SE nõuet on tunnustatud 6573,64 euro ulatuses. Võlgnik ei ole nõuetele vastuväidet esitanud.

§ 158

lg 6 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus on teinud võlausaldajatele ettepaneku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiiti 2000 eurot (18.02.2016 määrus, tl 95-97). Vastavasisuline teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 18.02.2016. Tänaseni pole kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks raha laekunud. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse osas ning sellega, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli muu asjaolu

§ 163lg 5 tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et T. Ji pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu, kuivõrd halduri aruandest nähtuvalt ei jätku võlgniku varast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 4. Kohus märgib, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on

§ 158

lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui 5 2-15-5078 võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt

§ 104

lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. (

§ 168

). 5.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ning

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 ls 2 sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur on kohtule esitanud töötasu arvestuse paludes välja mõista halduri tasu summas 1324,80 eurot (sh käibemaks) (vt määruse p 2). Pankrotimenetluse kulud on haldur samuti oma avalduses välja toonud (määruse p 2) – 332,35 eurot, millest 249,90 eurot on vara arvelt välja makstud (jääk 82,45 eurot). Kohus leiab, et pankrotihaldurite nõutud tasu kogusummas 1324,80 eurot (sh käibemaks), on mõistlik, põhjendatud, kooskõlas tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega. Ka ei riku see võlgniku huve. Samuti on pankrotimenetluse kulu põhjendatud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb pankrotimenetluse kulu ning halduri tasu kinnitada ning see võlgnikult välja mõista. Pankrotihaldur on esitanud menetlusabi taotluse pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamiseks.

§ 65lg-st 11 ning Ts

MS § 183 lg-st 2 tulenevalt leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda menetlusabi pankrotimenetluse kulude ja halduri tasu kandmiseks. Nii nähtub asja materjalidest, et võlgnikul puudub igasugune vara ning samuti ei ole alust kohtul eeldada, et kulud kannaks TsMS § 183 lg-s 2 nimetatud teised isikud. TsMS § 183 lg 2 ls-st 2 tulenevalt annab kohus võlgnikule menetlusabi selliselt, et pankrotihalduri kulude ja tasu hüvitamiseks summas 397 (lisandub käibemaks summas 79,40 eurot) kaetakse riigi arvel, so ilma tagasimaksmise kohustuseta. Ülejäänud osas, so 930,85 eurot, annab kohus võlgnikule menetlusabi kohustustega halduri tasu ja kulud riigile hüvitada 6 kuu jooksul pärast kohustusest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist (TsMS § 179 lg 5). 6.

§ 171

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlik ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 04.02.2016 toimunud võlausaldajate koosolekul võlausaldajaid ei ilmunud. Siiski tegi võlgnik üldkoosolekul ettepanku hakata ise usalduslikuks. Kohus leiab, et selline taotlus on põhjendatud ning jätab tulenevalt

§ 172

lg 6 usaldusisiku määramata ning kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. 6 2-15-5078 /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 7