KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 11.03.2016 Jõhvi kohtumaja koht Kohtuasja number 1-15-7278 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kohtuistungi toimumise aeg 04.03.2016 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Maksim GERŠEVITŠI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Maksim GERŠEVITŠ sünd. 11.10.1984, isikukood 38410112227, xxx Karistuse kandmise algus 12.11.2015 ja lõpp 12.05.2016 Jätta Maksim GERŠEVITŠ vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Maksim Gerševitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Maksim Gerševitš on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.10.2015 otsusega KarS §199 lg.2 p.4, 5 järgi ning karistatud liitkaristusega 6 kuud vangistust alates karistuse kandmisele asumisest. Otsus jõustus 12.11.
- Tallinna Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, vanglas kannab karistust kuuendat korda. Kuritegude laad on erinev, korduvalt karistatud kuritegude eest, mis olid sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Enne vangistust on kinnipeetav ametlikult töötanud pesumajas ning mitteametlikult ehitustel ja metsatöölisena. Garanteeritud töökoht vabanemisel 1 kinnipeetaval puudub. Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasa ja lapsega korteris xxx. Nimetatud korter kuulub abikaasale, kes ei soovi, et kinnipeetav vabanemisel sinna elama asuks, kuna suhted olid katkenud juba enne kinnipeetava vangistust. Kinnipeetaval on algharidus, ühtegi eriala omandatud ei ole. Tasumata võlanõudeid on kinnipeetaval 706,31 euro ulatuses, vabanemisfondis raha hoiustatud pole. Lähedastest on kinnipeetaval ema, isa, abikaasa ja nende ühine alaealine laps. Emaga on kinnipeetaval suhted säilinud, abikaasaga on suhted katkenud. Korralikke sõpru, kes kinnipeetavat vabaduses mõjutaksid, kinnipeetaval ei ole. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust, kuid see ei vaja erikohtlemist. Kinnipeetav on kaks kuritegu sooritanud alkoholijoobes, kinnipeetav ise alkoprobleemi ei tunnista. Narkootikume hakkas kinnipeetav tarvitama
- Kinnipeetav ennast sõltlaseks ei pea ja probleemi ei tunnista. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendav dokument. Kinnipeetav võib oma eesmärkide saavutamiseks ähvardada vägivallaga, korduvad kuriteod viitavad impulsiivsusele ning raskustele tegude tagajärgede mõistmisel. Kinnipeetav ei tunneta oma probleeme, nende lahendamisoskus on nõrk. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 72%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43%. Kinnipeetaval on pooleliolev kohtuasi. Tallinna Vangla ei toeta Maksim Gerševitši tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on ema, abikaasa ja nende ühine alaealine laps. Suhted emaga on säilinud, abikaasaga katkesid juba enne vangistust. Korralikke sõpru, kes kinnipeetavat vabaduses positiivselt mõjutaksid, tal ei ole. Vabanemise korral on kinnipeetav avaldanud soovi asuda elama aadressile xxx. Selle korteri omanik on Maksim Gerševitši abikaasa, kes ei ole nõus, et kinnipeetav vabanemisel sinna elama asub. Samuti ei ole abikaasa nõus toetama kinnipeetavat materiaalselt ega moraalselt. Kinnipeetaval on võimalus asuda elama ema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht ja eriala, töökogemused on vähesed. Kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Kuritegusid on kinnipeetav korduvalt sooritanud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Maakohtu istung Abiprokurör Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Kinnipeetav Maksim Gerševitš ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, reaalset vangistust kannab juba kuuendat korda. Käesoleval ajal on tema suhtes menetluses uus kriminaalasi, milles ta on vahistatud. Eeltoodu näitab üheselt, et kinnipeetava puhul ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kinnipeetavale on karistuseks mõistetud vangistust nii tingimisi kui reaalselt. Vaatamata sellele ei ole kinnipeetav oma karistustest mingeid järeldusi teinud ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord suudab katseaja läbida nõuetekohaselt. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama abikaasa juurde Kohtla-Järvele. Abikaasa on teatanud, et tema ei võimalda asuda elama abikaasale kuuluvasse korterisse. Kuigi kinnipeetava ema on andnud nõusoleku võtta poeg elama enda juurde, ei ole kinnipeetav ise avaldanud soovi sinna elama asuda. Arvestades aga seda, et kinnipeetava abikaasa ei ole nõus kinnipeetavat enda elamispinnale elama võtma ja ema juurde kinnipeetav elama asuda ei soovi, on tegemist olukorraga, et vabanemise korral puudub kinnipeetaval alaline elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades asjaolu, et kinnipeetaval on algharidus, eriala puudub ning hariduse jätkuva omandamise vastu ei tunne kinnipeetav huvi, on vähe tõenäoline, et vabanedes leiab kinnipeetav koheselt legaalse ning regulaarse ja piisava sissetulekuga töö. Arvestades asjaolu, et kinnipeetav on korduvalt sooritanud kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil, on olemas reaalne oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel paneb kinnipeetav vabaduses toime uued kuriteod. Nimetatud seisukohta toetab ka asjaolu, et kinnipeetava puhul on tegemist narkosõltlasega. Ülaltoodu alusel ei vabastada maakohus kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega ja leiab, et jätkates karistuse kandmist vanglas on kinnipeetaval võimalik läbi erinevate sotsiaalprogrammide tegeleda oma probleemidega, eelkõige nende tunnistamisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §76 ning KrMS §383, §384, §386, §387 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3