← Eesti

4-16-1978/9

Obsah (6)§ 114§ 16§ 18§ 118§ 192§ 19

4-16-1978 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprillil 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-1978 Kohtunik Urmas Reinol

§ 114

lg 1 p 1 järgi on kiirmenetluses tehtud otsusele õigus kaebus maakohtule esitada menetlusosalisel.

§ 16

järgi on menetlusosaline menetlusalune isik ja tema kaitsja ning

§ 18

lg 1 järgi on menetlusalune isik füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. Käesolevas väärteoasjas on ainsaks menetlusosaliseks menetlusalune isik JK, kelle suhtes on koostatud ka kiirmenetluse otsus.

§ 118

lg 2 p 2 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebuse on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 114 lõike 1 järgi ei ole õigust kaebust esitada. Lähtudes eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest leidis kohus, et käesolevas väärteoasjas tuleb VL kaebus Põhja Prefektuuri 04.03.

  1. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,16,003511 jätta läbi vaatamata, kuna VL ei ole kaebuse esitamiseks õigustatud isikuks ning kaebus tuleb tagastada kaebuse esitajale. Määruskaebus
  2. VL esitas maakohtu määruse peale sisuliselt määruskaebuse, milles märgib, et on küll kätte saadud menetlusdokumendid, aga lahendust ju ei ole. Määruskaebuses märgitakse sedagi, et vaide esitas JK tööandja sellepärast, et tema teab kõige paremini oma töötaja finantsolukorda ja tööülesanne oli antud firma poolt. Samuti avaldas VL lootust mõistlikule lahendusele, kas siis kogu trahvi tühistamisele või vähendamisele mitte alla 50%, kuna JK-l puudub võimalus trahvi tasumiseks esialgses mahus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohtunik leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, kuivõrd maakohus on põhjendatult jätnud läbi vaatamata VL esitatud kaebuse, sest see ei olnud esitatud selleks õigustatud isiku poolt. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et antud juhul ei vasta määruskaebus

§ 192

lõigetes 2 ja 3 sätestatud määruskaebusele esitatavatele nõuetele (ei ole märgitud kohtu nimetus, kellele kaebus esitatakse; kohtu nimetus, kelle määrust vaidlustatakse ja määruse kuupäeva; kaebuse esitaja elu-või asukoha aadressi; millises osas määrust vaidlustatakse ning lisaks ei ole kaebuse esitaja sellele alla kirjutanud), mis annaks iseenesest käesoleval juhul aluse jätta isiku määruskaebus käiguta ja anda talle tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Võttes aga arvesse asjaolu, et maakohtul esines seaduslik alus jätta VL poolt esitatud kaebus läbi vaatamata ja ringkonnakohtul puudub alus seadusliku ja põhjendatud määruse tühistamiseks, siis ei ole ringkonnakohtu arvates otstarbekas ega mõistlik jätta VL poolt esitatud määruskaebust käiguta ja anda talle tähtaeg määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebusest on võimalik välja lugeda, et kuivõrd soovitakse JK karistuse tühistamist või muutmist, siis VL soovib sisuliselt maakohtu läbi vaatamata jätmise määruse tühistamist ja tema kaebuse sisulist läbivaatamist maakohtus ja seetõttu leiab ringkonnakohus, et puudused VL määruskaebuses ei ole sellised, mis ei võimaldaks tema määruskaebust läbi vaadata ning maakohtu määrusele sisulist hinnangut anda, mistõttu peab ringkonnakohus võimalikuks VL määruskaebus läbi vaadata. 6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et maakohtul puudus alus VL esitatud kaebuse läbivaatamiseks, sest VL ei olnud kaebust esitama õigustatud isikuks. Nimelt

§ 114

lg 1 p 1 järgi on kiirmenetluses tehtud otsusele õigus kaebus maakohtule esitada menetlusosalisel.

§ 16

järgi on menetlusosaline menetlusalune isik ja tema kaitsja ning

§ 18

lg 1 järgi on menetlusalune isik füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. Käesolevas väärteoasjas on väärteomenetlus alustatud ja kiirmenetluse otsus koostatud JK suhtes, kes seega eeltoodust tulenevalt antud asjas menetlusaluseks isikuks on. Seega JK menetlusaluse isikuna oli õigustatud kiirmenetluses tehtud otsust vaidlustama. Ka

§ 19

lg 1 p 7 kohaselt on just menetlusalusel isikul õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoimingut või lahendit. Sellist õigust aga seadusest tulenevalt menetlusvälisel isikul pole ning seda sõltumata asjaoludest, et VL on väidetavalt tööandjana teadlik sellest, et JK-l rahatrahvi tasuda võimalik ei ole ning et just tema poolt pandud tööülesanded tõid endaga kaasa liiklusnõuete rikkumised ja JK karistamise, milline asjaolu ei võta võimalust VL-l tasuda rahatrahv JK eest. Seega jättis maakohus põhjendatult VL esitatud kaebuse läbi vaatamata, sest VL ei olnud kaebust esitama õigustatud isikuks, kaebust esitama õigustatud isikuks on JK.

§ 118

lg 2 p 2 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebuse on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 114 lõike 1 järgi ei ole õigust kaebust esitada. Kuivõrd VL-l ei olnud

§ 114

lg 1 järgi õigust kaebust esitada, oli maakohus seadusest tulenevalt kohustatud jätma kaebuse läbi vaatamata, mida ka maakohus seaduslikul alusel tegi, põhjendades samuti oma sellist seisukohta. Seega puudub ringkonnakohtul alus seadusliku ja põhjendatud maakohtu määruse tühistamiseks. 7. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§-dest 114, 118, 192, 194, 196, 198, jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 16.03.2016. a määruse muutmata ja VL esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.