Obsah (4)
§ 423§ 162§ 657§ 173Tsiviilasi nr: 2-15-13614 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-15-13614 Määruse tegemise aeg ja koht 07.04.2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Par
) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. vastu
- Maakohtu põhjenduste kohaselt pole hageja tõendanud, et VŠ ja YJ on saanud majandusliku samaväärse vastusoorituse. Mittevaralise kahju hüvitise nõuet on võimalik hagejale loovutada vaid siis, kui loovutamise eest oleksid osanikud saanud samaväärse majandusliku vastusoorituse. Hageja esitatud väiteid teoreetilise vastusoorituse saamise kohta tulevikus ei pidanud maakohus põhjendatuks. Nõude loovutamise lepingu sõlmimisel nõude loovutajad reaalset vastusooritust ei saanud ning vastupidist pole hageja tõendanud ega väitnud. Isegi hagi rahuldamine ei saaks automaatselt kaasa tuua hageja väidetud vastusooritust osanikele. Hageja
- a majandusaasta aruandest nähtub, et
- a majandusaasta lõppes hagejale märkimisväärse kahjumiga summas 341 226 eurot. Samal aastal puudus hagejal müügitulu.
- a-l ei ole hageja tasunud riiklikke makse, millest võib järeldada äriühingul majandustegevuse puudumist ka antud majandusaastal. Kirjeldatud olukorras ei saaks hageja 3975,25 euro suuruse põhinõude ja viivisenõude rahuldamine tuua kaasa märkimisväärset muudatust hageja majandustegevuses. Lisaks puudub osanikel õigus nõuda äriühingult dividendide maksmist selle aluseks oleva osanike otsuseta. Hageja väited osa väärtuse teoreetilisest kasvust ei saa tuua kaasa hageja kui äriühingu poolt mõne täiendava väljamakse tegemist oma osanikele ning osa võimaliku turuväärtuse suurenemist ei saa samastada äriühingu poolt nõude 2
(5)Tsiviilasi nr: 2-15-13614 loovutajatele tehtava vastusooritusega VÕS § 166 lg 1 mõttes, sest osa turuväärtuse suurenemine võib anda osanikele võimaluse osa võõrandada kolmandatele isikutele, mitte nõuda osaühingult mõne väljamakse tegemist. Nõude loovutamise korral ei saanud samaväärseks vastusoorituseks olla osanike teoreetiline soov teenida tulevikus hagi rahuldamise korral äriühingu kaudu tulu dividendide või osa väärtuse suurenemise teel. Vastusooritus pidi järgnema nõude loovutamisele ning olema tegelik. Selliseks vastusoorituseks võis olla loovutamise ajaks otsustatud dividendide väljamaksmise nõudest loobumine osanike poolt, kuid sellise otsuse olemasolu pole hageja väitnud ega tõendanud.
- Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Määruskaebus
- Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse ning palus maakohtu määruse tühistada. Maakohus on kohaldanud vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme.
- VÕS § 166 lg 1 ja TMS § 131 lg 1 p 6 keelavad maakohtu hinnangul mittevaralise nõude loovutamist. See seisukoht ei ole hageja hinnangul õige. VŠ ning YJ poolt hagejale loovutatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS §-id 1046 ja
- VÕS § 166 lg 1 ei keela au teotamise, muu isikliku õiguse rikkumise ega ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude loovutamist. TMS § 131 lg 1 p 6 ja lg 2 ei keela mittevaralise kahju nõudele sissenõude pööramist, vaid näeb sellele sissenõude pööramiseks erikorra. Arvestades TMS reguleerimisala, on ebaõige tõlgendada VÕS § 166 lg 1 viisil, mis laiendab TMS reguleerimisulatuse konsensuaalsetele võlasuhetele. Puudub õiguslik keeld loovutada VÕS §-l 1046 või §-l 1047 põhinevat nõuet.
- Ühelegi õigusnormile viitamata on maakohus leidnud, et vastusooritus peab olema reaalne ja kohene. Hageja kohtu sellise seisukohaga ei nõustu. VÕS § 166 lg 1 teine lause räägib majanduslikult samaväärsest vastusooritusest.
- Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et samaväärseks vastusoorituseks ei saa olla osanike teoreetiline soov teenida tulevikus hagi rahuldamise korral äriühingu kaudu tulu dividendide või osa väärtuse suurenemise teel. Loovutamisega saadud varalised nõuded on võetud hageja bilanssi. Osa bilansiline väärtus on üldjuhul käsitatav osa hariliku väärtusena. Seega nõuete ülesvõtmisega hageja bilanssi on VŠ ning YJ kui osanike vara koheselt suurenenud. Majanduslikult samaväärne vastusooritus on seega aset leidnud.
- Nõude loovutamise keeld tooks kaasa VÕS § 166 lg 1 vastuolu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni esimese protokolli artikliga 1 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga
- 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-15-13614 12. Maakohus on
§ 423lg 2 p 1 vääralt kohaldanud.
Hagi läbi vaatamata jätmine on samane hagi menetlusse võtmisest keeldumisega. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas on Riigikohus leidnud, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel ei ole kohtul õigust hinnata tõendeid. Maakohus on eksinud mõlema reegli vastu. 13. Hageja hinnangul jättis maakohus menetluskulud ebaõigesti hageja kanda.
§ 162lg 4 ja § 169 lg 3 alusel tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
Menetluse edasine käik
- Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 07.01.2016 määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (
§ 657lg 1 p 3 ja § 659).
Määruskaebus rahuldatakse. 17. Maakohus on vaidlustatud määruses asunud hindama VŠ ja YJ ning hageja vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingu kehtivust ning järeldanud, et majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamist VÕS § 166 lg 1 mõttes pole hageja tõendanud. Sel põhjusel on maakohus jätnud hagi
§ 423lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud
§ 423lg 2 kohaldamise eeldusi.
18.
§ 423
lg 2 kohaldamine tähendab hagi tagasi lükkamist üksnes kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel. Kohus lähtub sellisel juhul eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-21-120-13, p 12).
§ 423
lg 2 sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagi menetlemisest keeldumine on viidatud sätte kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Seejuures lasub kohtul keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest. Vaidlustatud kohtumääruses pole maakohus eelmärgitut
§ 423lg 2 p 1 kohaldamisel piisavas ulatuses arvestanud. 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-15-13614 19. VŠ ja YJ ning hageja vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingu kehtivuse, eelkõige vastusoorituse vääruse, hindamine eeldab sellekohaste asjaolude tuvastamist ja tõendite hindamist.
§ 423
lg 2 kohaldamisel pole see lubatud, sest kohus tohib asjaolusid tuvastada ja tõendeid hinnata vaid asja sisulise lahendamise käigus. Maakohus on seega
§ 423
lg 2 p 1 valesti kohaldanud ning maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Tsiviilasi tuleb saata asja uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule.
- Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse eespool märgitud põhjendustel, jätab kolleegium määruskaebuse muud väited tähelepanuta ega analüüsi neid.
- Tegemist ei ole menetlust lõpetava lahendiga, mistõttu ei määra kolleegium kindlaks menetluskulude jaotust (
§ 173lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 5
(5)