← Eesti

3-14-52994/39

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-5

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-14-52994 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti (MTA)
  2. septembri
  3. a korraldusega nr 13-7/306-34 kohustati Bi-Info Grupp OÜ-d tasuma solidaarselt AS Bi-Info maksuvõlga 12 052,26 eurot. Korralduse põhjenduste kohaselt on AS Bi-Info ettevõte läinud üle Bi-Info Grupp OÜ-sse. Ettevõtte üleminekut kinnitavad asjaolud, et Bi-Info Grupp OÜ osutab alates
  4. a veebruarist koolitus- ja konsultatsiooniteenust sarnaselt AS-ga Bi-Info, ka äriühingute ärinimed on sarnased; Bi-Info Grupp OÜ alustas oma tegevust samal ajal kui AS Bi-Info tegevus lõppes ning enamik töötajatest (lektoritest) on asunud tööle Bi-Info Grupp OÜ-sse, kusjuures nende tööülesanded, töökorraldus ja palgatingimused on jäänud samaks; AS Bi-Info võõrandas osa oma varast mõlema äriühinguga seotud isikutele JK-le ja NJ-le, kes andsid selle hiljem tasuta Bi-Info Grupp OÜ kasutusse; Bi-Info Grupp OÜ on üle võtnud AS Bi-Info kliendid ja tehingupartnerid; AS-l Bi-Info oli 15-aastase tegutsemise järel kindel turupositsioon ja maine, mis on üle läinud Bi-Info Grupp OÜ-le; AS-l Bi-Info puudub alates
  5. a veebruarist maksustatav käive ja Bi-Info Grupp OÜ-l on samal ajal ja samas mahus käive järsult kasvanud; Bi-Info Grupp OÜ veebilehel avaldatud teave viitab asjaolule, et äriühing jätkab AS Bi-Info tegevust; äriühingute juhatuse liikmed kattuvad. Ettevõtte identiteedi moodustab maksuhalduri arvates eelkõige teenuse, koolituse ja konsultatsiooni osutamine kahes keeles (eesti ja vene) ning see omapärane äriidee koos lektorite ja tehingupartneritega on ettevõtte üleminekul säilinud. Maksuhaldur leidis, et AS Bi-Info ettevõte on üle läinud Bi-Info Grupp OÜ-sse hiljemalt
  6. aprillil
  8. Bi-Info Grupp OÜ esitas
  9. septembri
  10. a korralduse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille MTA jättis
  11. novembri
  12. a vaideotsusega nr 6-1/2405-2 rahuldamata.
  13. Bi-Info Grupp OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles
  14. septembri
  15. a korralduse tühistamist. Kaebuse kohaselt on maksumenetluses AS Bi-Info kohta kogutud tõendid saadud ebaseaduslikult, sest äriregistrist kustutatud AS Bi-Info dokumentide hoidjalt või kolmandatelt isikutelt võis äriseadustiku (ÄS) § 382 kohaselt dokumente nõuda vaid kohtu loal, mida maksuhalduril ei olnud. MTA ei arvestanud asjaoluga, et AS Bi-Info läks pankrotti ja äriühingu vara müüdi enampakkumisel. Äriühingutel olid erinevad tegevusalad kaebaja asutati täiskasvanute koolina, AS Bi-Info pakkus info- ja konsultatsiooniteenust. Erinevalt AS-st Bi-Info, mis omas büroohoonet, büroomööblit ja seadmeid, ei ole kaebajal vara ja ta rendib ruume. Kaebajal on vaid üks töötaja ja tema ei töötanud varem AS-s Bi-Info. Asjaolu, et äriühingute koostööpartnerid, kliendibaas või tegevuskohad osaliselt kattuvad, nende juhatuse liikmed olid samad ning nad kasutavad sarnast ärinime, ei tähenda ettevõtte üleminekut. Maksuhaldur ei ole tuvastanud konkreetsete varaesemete üleminekut. Kaebuse täienduse kohaselt tuleb ka pankadelt saadud kaebaja pangakontode väljavõtted jätta tähelepanuta, sest MTA ei ole nende saamiseks pöördunud esmalt kaebaja poole kooskõlas maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-ga
  16. Kui kaebaja esitatud dokumendid olid puudustega, tulnuks esmalt nõuda kaebajalt parandatud dokumentide esitamist, mitte nõuda pangakontode väljavõtteid otse pankadelt. Kõik tõendid, mis puudutavad varasemat perioodi kui AS Bi-Info maksuvõla tekkimine (
  17. a märts), on kogutud ebaseaduslikult, sest väljuvad kontrolliperioodist. MTA ei ole tõendanud, et üle läks kogu ettevõtte tegevus. Tehingupartnerite analüüs ei ole adekvaatne ning Tallinna Linnakantselei käsitamine korduva tehingupartnerina 2

(7)3-14-52994 pole õige, sest Tallinna Linnakantselei tasus erinevatele lasteaedadele osutatud ühekordsete teenuste eest. Käibe analüüs ei ole korrektne, sest AS-l Bi-Info oli pangakonto väljavõtte kohaselt käive ka
  1. a veebruaris ja märtsis. MTA ei võtnud arvesse JK ja NJ seletusi äriühingute erinevate tegevusalade kohta. Samal tegevusalal tegutsemine ei ole keelatud ning ei tähenda tingimata ettevõtte üleminekut.
  2. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.
  3. Tallinna Halduskohus jättis
  4. aprilli
  5. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kuna maksuhalduri õigused ja maksumenetluse kord on sätestatud maksukorralduse seaduses, ei ole maksuhaldur huvitatud isik ÄS § 382 lg 4 tähenduses ega pidanud seega enne AS Bi-Info puudutavate dokumentide nõudmist esmalt nende dokumentide hoidjalt ning seejärel pankadelt põhistama kohtule oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks. Ka kaebaja pangakontode väljavõtteid nõudis maksuhaldur enne pankade poole pöördumist kaks korda kaebajalt endalt. Kaebajale pidi maksuhalduri
  6. jaanuari
  7. a korraldusest olema arusaadav, et pangakontode väljavõtted tuleb esitada vormis, mis võimaldab mh analüüsida, milliste tehingupartneritega on tehinguid tehtud. Olles saanud kaebajalt pangakontode väljavõtted, millelt oli arvutitöötluse tulemusena eemaldatud tehingupartnerite nimed ning registrikoodid, ei olnud maksuhalduril kohustust anda kaebajale kolmandat tähtaega nõuetekohaste dokumentide esitamiseks ning ta võis pöörduda teabe saamiseks kolmandate isikute poole. Äriühingute tegevusalade sarnasuse hindamisel tuleb majandustegevust hinnata sisuliselt. Kaebaja tegevusala oli asjas kogutud tõenditest nähtuvalt laiem kui üksnes tegutsemine täiskasvanute koolina. AS Bi-Info tegevusala oli kirjelduste kohaselt küll laiem kui kaebajal, kuid ilmselt ei tegutsenud AS Bi-Info enne ettevõtte üleminekut enam kõigil kirjeldatud tegevusaladel. Maksuhaldur on seega õigesti järeldanud, et kaebaja jätkab AS-ga Bi-Info sarnast majandustegevust. Maksuhaldur on vaidlustatud korralduses õigesti märkinud, et väikeinventar jm materiaalne vara ei moodusta olulist osa kummagi äriühingu identiteedist. Samas on AS BiInfo materiaalne vara mõlema äriühinguga seotud isikute kaudu osaliselt kaebajale üle läinud. Renditud ruumide kasutamine kaebaja poolt ning varasemalt AS-le Bi-Info kuulunud, kuid
  8. juunil 2011 võõrandatud kinnistu mitteüleminek kaebajale ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust. Vaidlustatud korralduses on küll kasutatud mõistet „töötaja“, kuid korraldusest on võimalik mõistlikult aru saada, et töötajate ülemineku all on maksuhaldur silmas pidanud eelkõige lektorite üleminekut. Äriühingute peamist tegevusala arvestades on oluline see, kas koolitusega seotud isikud (lektorid) on kaebajale üle läinud. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt on kaebaja üle võtnud suure osa varem AS-ga Bi-Info koostööd teinud lektoritest. Kaebaja on ka AS Bi-Info tehingupartnerid üle võtnud sellises mahus, mis võimaldas säilitada ettevõtte identiteedi uues juriidilises kehas. Seejuures tasus MTA poolt korduva tehingupartnerina arvesse võetud Tallinna Linnakantselei küll lasteaedadele osutatud teenuste eest ning kumbki äriühing osutas teenust erinevatele lasteaedadele, ent kaebaja ei ole selgitanud, milliseid teenuseid ta lasteaedadele osutas. Seetõttu ei ole välistatud, et mõlemad äriühingud pakkusid lasteaedadele sama tüüpi koolitust, mida oligi vaja tellida samale lasteaiale vaid üks kord. Mitmed kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud arved või pangakonto väljavõtted oma tehingupartnerite kohta (III kd, tl 78-101) väljuvad maksuhalduri analüüsi aluseks võetud perioodist ega muuda seetõttu maksuhalduri arvutusi ekslikuks. Ettevõtte üleminekul ei pea käibemahud olema täpselt samasugused ega ka kuude lõikes sarnased, vaid võrreldavad. Käibemahtude võrdlemise peamine eesmärk on välja selgitada, kas kliendid on säilinud ja ettevõtte tegevus üle läinud katkestuseta. Maksuhaldur võrdles äriühingute deklareeritud käivet, mitte pangakontodel kajastuvaid tehinguid, ning asjaolu, et AS Bi-Info kontol kajastus mõningaid tehinguid ka
  9. a märtsis, ei oma asjas määravat tähtsust. Kõnealusel juhul on ettevõtte identiteedi oluliseks osaks eripärane tegevusala (koolitus- ja konsultatsiooniteenuse pakkumine eesti ja vene keeles) ja mõlema äriühingu nimes kasutatav lühend „Bi-Info“, 3
(7)3-14-52994 niisamuti ka endiste tehingupartnerite säilimine. Nii eeltoodu kui ka asjaolu, et mõlema äriühingu tegevust korraldasid samad isikud ning suur hulk lektoreid jätkas kaebajaga koostööd samadel tingimustel kui AS-ga Bi-Info, kinnitavad ettevõtte identiteedi säilimist, kuna need võimaldasid varasema majandustegevuse jätkamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Bi-Info Grupp OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebuse põhjendused on järgmised: 1) Ehkki MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus kolmandatelt isikutelt teavet nõuda, on teabe hoidjal õigus teabe esitamisest keelduda. ÄS § 382 lg 4 annab õigustatud huviga isikutele õiguse dokumentidega tutvuda üksnes kohtu loal. Kuna MTA-l kohtu luba ei olnud, oli teabe hoidjal seadusest tulenev õigus AS Bi-Info dokumentide väljastamisest keelduda. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks tuleb MKS § 61 lg-d 1 pidada erinormiks ÄS § 382 lg 4 suhtes ja mitte vastupidi. Kohus pole võtnud seisukohta apellandi väite osas, et AS Bi-Info pangakonto väljavõtted olid saadud ebaseaduslikult, sest maksuhalduril tulnuks info saamiseks esmalt pöörduda AS Bi-Info pankrotihalduri poole (kaebuse p-d 1 ja 4); 2) Kohus on valesti leidnud, et MKS § 61 lg-de 1 ja 2 kohaselt võib maksuhaldur kolmandalt isikult teavet nõuda ka juhul, kui ta ei pea maksukohustuslase poolt juba esitatud teavet nõuetekohaseks. Maksuhaldur oleks pidanud maksukohustuslase poolt esitatud pangakonto väljavõttel puuduolevate andmete täpsustamiseks esmalt maksukohustuslase poole pöörduma (kaebuse p-d 2 ja 3); 3) Varakogumi ülemineku hindamisel ei ole ärinimede sarnasus piisav (kaebuse p 6). Kohus ei arvestanud asjaoluga, et kõnealune vara oli ostetud pankrotihalduri poolt korraldatud avalikul enampakkumisel (kaebuse p 6), ning leidis valesti, et ettevõtete erinev asukoht ja inventar ei oma varakogumi ülemineku hindamisel tähtsust (kaebuse p 7). Kohus ei ole selgitanud, kuidas laiem tegevus sai üle minna kitsama tegevusalaga ettevõttesse. Vale on kohtu seisukoht, et ettevõtte üleminekul pole vaja tuvastada kõigi tegevusalade üleminekut. Kui kõik tegevusalad pole üle läinud, peaks rääkima ettevõtte osa üleminekust (kaebuse p-d 6 ja 9). Kohus võttis ettevõtete lepingupartnerite kattuvuse hindamisel valesti arvesse lasteaedu, sest ükski konkreetne lasteaed kummagi ettevõtte lepingupartnerina ei kattunud (kaebuse p 10). 4) Kohus on valesti pidanud töötajateks ka lektoreid, kes osutavad lepingute alusel sarnast teenust paljudele äriühingutele. Lepingute alusel töötavad lektorid ei saanud uude ettevõttesse üle minna ning lisaks kattuvad kahe ettevõtte koostööpartneriteks olnud lektorid vaid 25 % ulatuses. Kohtu hinnang, et lektorid jätkasid põhimõtteliselt samasisulist tööd sarnastel tingimustel, ei tõenda ettevõtte üleminekut, sest töö sisu ja tingimused ongi lektorite puhul alati sarnased. Töötajaid oli apellandil varasemalt üks ja nüüd kaks, nendest kumbki polnud apellandiga varasemalt seotud. AS-l Bi-Info oli 4 töötajat ning on mõeldamatu, et juhul, kui oleks toimunud ettevõtte üleminek, oleks nende asemel edaspidi hakkama saadud ühe töötajaga (kaebuse p-d 5, 6 ja 8); 5) Kohus tunnustas maksuhalduri õigust nõuda andmeid ka varasema ja hilisema perioodi eest, kuid ei arvestanud ekslikult osasid apellandi poolt esitatud arveid ja väljavõtteid põhjusel, et need väljuvad maksuhalduri aluseks võetud perioodist (kaebuse p 11); 6) Tõendatud ei ole klientide andmebaasi üleminek uuele ettevõttele. Üksnes äriideega jätkamine ei võrdu ettevõtte üleminekuga (kaebuse p 12); 4
(7)3-14-52994 7) Ettevõtte üleminekul oleks pidanud uue ettevõtte käibemaht säilima samas suuruses kui eelmisel ettevõttel, mida ei juhtunud. Uus väiksem äriühing, millel on väiksem käive ja kitsam tegevusala, ei ole suuteline tasuma pankrotistunud suurema äriühingu võlgu (kaebuse p 13); 8) Ettevõtte üleminekuks peab üle minema identiteeti säilitav majandusüksus, kuid halduskohus tuvastas valesti üksnes identiteedi samasuse. Selline käsitus rikub isiku põhiõigust tegeleda valdkonnaga, mida osatakse. Halduskohus jättis kaebaja sellekohasele väitele vastamata (kaebuse p 14).
  1. MTA jääb oma kirjalikus vastuses seniste seisukohtade juurde ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Maksuhalduri õigus dokumentide nõudmiseks tuleneb MKS §-dest 1, 10, 11, 61 ja 64 ning need kui maksuõigust reguleerivad normid on erinormid ÄS § 382 lg 4 suhtes. Kolmanda isiku poole pöördumise eelduseks on eelnevalt maksukohustuslasele võimaluse andmine asjaolude selgitamiseks ja praegusel juhul oli see eeldus nõuetekohase korralduse tegemisega kaebajale täidetud. Kuigi AS Bi-Info tegevusala oli laiem, on siiski tegu põhitegevusala jätkamisega kaebaja poolt. Asjaolu, et teise äriühingu tegevusala on kitsam, ei välista ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldamist, sest tuvastatud on ettevõtte identiteedi säilimine. Töötajate all ei peetud maksuotsuses silmas üksnes töölepingu alusel töötavaid isikuid, vaid kõiki, kelle eest äriühingud vaadeldaval perioodil tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete väljamakseid tegid. Maksuhaldur on hinnanud kliendisuhete ülevõtmist ning tuvastanud, et kliendibaas on üle võetud sellises mahus, mis võimaldab kaebajal jätkata AS Bi-Info äritegevust. Kaebaja ei jätka AS Bi-Info majandustegevust üksnes osaliselt. Käibe-deklaratsioonide kohaselt tekkis kaebajal maksustatav käive ajast, mil AS Bi-Info lõpetas käibe deklareerimise. Ettevõtte identiteet on piisavalt selgelt määratletud ning identiteediosade võrdlemisel ettevõtte üleminek tuvastatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning

§ 201lg-le 4 tuginedes neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Maksuõigus on iseseisev õigusharu ning maksuhaldur täidab oma ülesandeid maksukorralduse seaduse alusel. Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti selgitanud, miks AS Bi-Info puudutavate dokumentide osas ÄS § 382 lg-s 4 nimetatud kohtu loa puudumine MTA tõendite kogumist õigusvastaseks ei muuda ja miks maksuhalduri tegevuse ning kogutud tõendite õiguspärasuse hindamisel tuleb äriseadustikus sätestatu suhtes erinormina lähtuda maksukorralduse seaduse regulatsioonist. Alusetu on apellandi väide, et halduskohus pole võtnud seisukohta maksuhalduri kohustuse osas pöörduda dokumentide saamiseks esmalt AS Bi-Info dokumentide hoidjaks määratud isiku poole. Halduskohus on tuvastanud, et maksuhaldur on AS Bi-Info pangakontode väljavõtete, sõlmitud lepingute ning kassatehingute väljatrüki saamiseks pöördunud esmalt dokumentide hoidjaks määratud J. Konstantinova poole, kes teabe andmisest keeldus (vaidlustatud otsuse p 8, I kd, tl 116). Seega oli maksuhalduril MKS § 61 lg-de 1 ja 2 alusel õigus nõuda pankadelt AS Bi-Info pangakontode väljavõtteid.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et olles eelnevalt nõudnud kaebajalt tema pangakontode väljavõtteid ning saanud need peale teistkordset tähtaja määramist töödeldud kujul, milles oli osa tehinguid puudutavast infost eemaldatud, oli maksuhalduril MKS § 61 lg-dest 1 ja 2 tulenevalt õigus pöörduda sama teabe saamiseks kolmandate isikute poole. Maksuhaldur ei pidanud pangakontode väljavõttelt maksukohustuslase poolt eemaldatud andmete saamiseks pöörduma uuesti maksukohustuslase poole. 5

(7)3-14-52994
  1. Apellant toob välja mitmeid kriteeriume, millele halduskohus on tema hinnangul varakogumi ülemineku hindamisel valesti tuginenud või mida valesti arvestamata jätnud. Erinevalt apellandi väidetust on halduskohus apellatsioonkaebuse p-des 6, 7 ja 10 nimetatud kriteeriume (ärinimede osaline sarnasus, tegevusalade kirjelduste üksnes osaline kattuvus ning kahe äriühingu asukoha ja inventari erinevus) arvestanud, neile hinnangu andnud ning põhistanud, miks nähtub neist asjaoludest praegusel juhul ettevõtte üleminek. Halduskohus on selgelt ning piisava põhjalikkusega välja toonud, miks tuleb kahe äriühingu tegevusalad lugeda olulises osas kattuvaks ning õigesti järeldanud sellest AS Bi-Info majandustegevuse jätkamist kaebaja poolt (vaidlustatud otsuse p 15). Halduskohus ei lähtunud varakogumi ülemineku hindamisel üksnes ärinimede sarnasusest, vaid tugines sellele kui ühele kriteeriumile koosmõjus muude asjaoludega (vaidlustatud otsuse p-d 20 ja 21). Pankrotihalduri poolt läbi viidud avalikul enampakkumisel ostetud vara osas märkis halduskohus õigesti, et tuvastatud on selle andmine kaebaja kasutusse (vaidlustatud otsuse p 16). Ringkonnakohtu arvates on halduskohus seejuures põhjendatult märkinud, et väikeinventar ega muu materiaalne vara ei moodusta siiski olulist osa kummagi äriühingu identiteedist. Seega ei oma ka asjaolu, mil viisil see osteti, asjas määravat tähtsust. Samuti on halduskohus piisava põhjalikkusega selgitanud, miks Tallinna Linnakantseleid kui lasteaedadele osutatud teenuste eest tasujat on põhjendatud käsitada korduva tehingupartnerina (vaidlustatud otsuse p 18).
  2. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus eksinud lektorite ning töötajate ülemineku hindamisel. Apellant selgitab, et lektorid ei ole töötajad, töölepinguga töötajad ei ole uude äriühingusse üle läinud ja ka lektorid kattuvad kahel äriühingul vaid osaliselt. Lisaks ongi apellandi väitel lektorite puhul töö sisu ja tingimused alati sarnased. Ringkonnakohtu arvates ei näita need väited vaidlustatud otsuse p-s 17 toodud halduskohtu järelduste ekslikkust. Halduskohus ei käsitanud lektoreid iseenesest töötajatena, vaid põhjendas, milles seisnes lektorite kui äriühingu lepinguliste koolitajate ülemineku olulisus, ning selgitas, miks on vaidlustatud korralduses kasutatud mõistest „töötaja“ võimalik mõistlikult aru saada nii, et selle all on konkreetsel juhul silmas peetud lektoreid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu selgitusega, et praegusel juhul omab määravat tähtsust just lektorite ning mitte niivõrd töölepinguga töötajate üleminek uude äriühingusse. Väide, et lektorid töötavad valdavalt samade teemadega ning nende töötingimused on alati sarnased, ei anna alust järelduseks, nagu poleks ettevõtte ülemineku hindamisel võimalik nende töötamisega uue äriühingu heaks üldse arvestada. Lisaks sellele, et tuvastatud on lektorite samasisulise töö jätkamine sarnastel tingimustel, on praeguses asjas tuvastatud mh samade materjalide, koolituskavade ja blankettide kasutamine koolituste läbiviimisel (I kd, tl 194). Asjaolu, et kahe äriühinguga koostööd teinud lektorid täielikult ei kattu, ei muuda järeldust, et kaebaja on suures osas AS Bi-Info lektorid üle võtnud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et ettevõtte ülemineku vastu räägib asjaolu, et pankrotistunud äriühingul oli töölepinguga töötajaid neli, kaebajal aga algselt vaid üks ning seejärel kaks. Ettevõtte üleminekuks ei pea töötajate arv jääma täpselt samaks. Kui teenuseid ei osutata uues äriühingus täpselt samas mahus, on samasuguse majandustegevuse jätkamine võimalik ka väiksema arvu töötajatega.
  3. Apellant heidab halduskohtule ette, et tema poolt esitatud arveid ja pangakontode väljavõtteid ei arvestatud põhjusel, et need väljuvad maksuhalduri aluseks võetud perioodist, seevastu maksuhaldur võis nõuda andmeid ka varasema ja hilisema perioodi eest. Ringkonnakohus selgitab, et maksuhaldur on tehingupartnerite ülemineku analüüsi aluseks võtnud konkreetse perioodi ning leidnud, et AS Bi-Info ettevõte on üle läinud Bi-Info Grupp OÜ-sse. Asjaolu, et pärast maksuhalduri poolt tuvastatud ettevõtte üleminekut on kaebajale tekkinud ka uusi tehingupartnereid, ei muuda valeks maksuhalduri metoodikat, mille alusel tuvastati ettevõtte üleminek hiljemalt
  4. aprillil
  5. 6
(7)3-14-52994
  1. Apellandi hinnangul ei ole tõendatud klientide andmebaasi üleminek uuele ettevõttele. Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul on tõendatud tehingupartnerite ülevõtmine kaebaja poolt sellises mahus, mis võimaldas säilitada ettevõtte identiteedi (vt ka vaidlustatud otsuse p 18). Ekslik on apellandi väide, et käibemaht pidanuks uuel äriühingul säilima samas mahus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et käibemahud peavad olema võrreldavad, mitte täpselt samasugused (vaidlustatud otsuse p 19).
  2. Ekslik on ka apellandi väide, et halduskohus on tuvastanud üksnes identiteedi samasuse, mitte aga identiteeti säilitava majandusüksuse ülemineku. Halduskohus on selgelt välja toonud, et äriühingute tegevusala eripära arvestades kinnitavad otsuses käsitletud kriteeriumid ettevõtte identiteedi säilimist uues äriühingus ning varasema majandustegevusega jätkamise võimaldamist (vaidlustatud otsuse p 21). Ringkonnakohus ei nõustu apellandi arvamusega, et selline tõlgendus võiks rikkuda isikute põhiõigust tegeleda sellega, millega nad oskavad, mille all ringkonnakohus mõistab elukutse ja tegevusala valiku vabadust ning ettevõtlusvabadust. Pärast äriühingu tegevuse lõpetamist või pankrotistumist on isikutel õigus tegutseda edasi samal tegevusalal ning soovi korral luua selleks ka uus äriühing. Lisaks tuleb aga arvestada MKS §dega 37 ja 38, millest tulenevalt lähevad juhul, kui seejuures on tegu ettevõtte üleminekuga, uuele äriühingule üle ka eelmise äriühingu maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused ning ettevõtte üle andnud isik vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt ettevõtte omandajaga. Isegi juhul, kui isikud soovisid praegusel juhul tegutseda edasi samal tegevusalal, kuid mitte ettevõtet üle anda, ei ole ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldamine välistatud. Riigikohus selgitas
  3. juuni
  4. a otsuses nr 3-3-1-1-13 (p 17.4), et poolte tahe ettevõtte üleminekuks ei ole ettevõtte ülemineku tuvastamise puhul määrav ning tehingut tuleb maksustamisel hinnata vastavalt tegelikele asjaoludele ja lähtuvalt tehingu majanduslikust sisust.
  5. Ülaltoodust tulenevalt nähtub asjas kogutud tõenditest ning tuvastatud asjaoludest nende kogumis, et apellandile üleantud varakogum võimaldas tal seda kasutada AS-ga Bi-Info samasuguseks majandustegevuseks, mistõttu on maksuhaldur õigesti järeldanud, et AS Bi-Info ettevõte on kaebajale üle läinud. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhalduri poolt maksumenetluses välja selgitatud asjaolud ettevõtte ülemineku tuvastamiseks piisavad, hõlmates põhilisi ettevõtte ülemineku tunnuseid. Apellatsioonkaebus jääb seetõttu rahuldamata.
  6. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka MTA võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.