) § 29 lg 3 p 1 alusel 11.12.2014.
ei sedasta alust hankemenetluse uuendamiseks. Riigihange on läbi viidud õiguspäraselt, menetluse läbiviimist on kontrollinud riikliku järelevalve käigus Rahandusministeerium, otsuste ja toimingute õiguspärasust on kontrollinud erinevad kohtuastmed. Seega on ühispakkujatega OÜ TS Shipping ja TS Laevad OÜ sõlmitud avaliku teenindamise leping jätkuvalt kehtiv, puuduvad mistahes tühisuse alused. Hankemenetluse lõppemise ajal ei olnud avaldatud karistusregistris karistusandmeid ühispakkujate ega nende seaduslike esindajate kohta.
Menetlusest kõrvaldamise aluseks ei saa süütuse presumptsiooni (PS § 22) kohaselt olla pelgalt kahtlustus või tulevikus teatavaks saavad asjaolud.
lg-s 2 sätestatud alused on dispositiivsed ja hankija on pakkujate vastavust neile tingimustele kontrollinud. Taotluses näidatud AK ja AK ei ole ühispakkujate seaduslikud esindajad. HMS-s sätestatud menetluse uuendamise alused ei ole riigihankemenetluses kohaldatavad (HMS § 2 lg 2). Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud ühispakkujate vastavus kvalifitseerimise tingimustele ja hankija otsuste õiguspärasus. Laevaehituslepingud on sõlmitud ja laevade ehitustööd jätkuvad Tallinna Sadam AS kinnitusel plaanipäraselt.
lg-s 11 sätestatud hankelepingu tühisuse alused ei ole praegusel juhul kohaldatavad. Hankemenetluse läbiviimisel ei ole rikutud riigihanke korraldamise aluspõhimõtteid.
tähenduses haldusmenetlus HMS tähenduses. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus taotlusele on küll välja antud haldusmenetluses, kuid kaebaja poolt taotletavaid toiminguid (ühispakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine
lg 2 p 1 alusel ning hankelepingu tühisuse tuvastamine) ei saa läbi viia HMS sätetest lähtudes, kuna HMS riigihankemenetlusele ei kohaldu. Ka kaebaja ise tugineb oma kaebuse põhistuses üksnes
-st tulenevatele rikkumistele. Hankija tegevuse vaidlustamine on sätestatud ammendavalt
§-s 117.
-st ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene isikule õigust nõuda hanke läbiviimist.
-s sätestatud õiguskaitsevahendid on suunatud vaid teostatud hanke läbiviimise õiguspärasuse kontrollile.
lg 1 p 1 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, keda on või kelle seaduslikku esindajat on kriminaalvõi väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste või maksualaste süütegude toimepanemise eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv. Sama paragrahvi lõige 2 p 1 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle suhtes või kelle esindaja suhtes on kutse- või ametiliidu aukohtu otsusega või muul sellesarnasel alusel tõendatud raske süüline eksimus kutse- või 2
lg-s 11 toodu alused ning hankija ei ole rikkunud hankemenetluse aluspõhimõtteid. Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.2015 määrusega jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud ühispakkujate vastavus kvalifitseerimistingimustele. Kui kohus tuvastaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 22.10.2015 vastuskirja nr 1.12-8/14-00545/139 õigusvastasuse, ei saavuta kaebaja sellega kaebuses nimetatud eesmärki, milleks on ühispakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil puudub alus kaebuses välja toodud ning 15.09.2015 taotluses nimetatud asjaoludel käesoleval ajal hankemenetluse tulemuste ümberhindamiseks. Seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.
üldpõhimõtteid. Arvestada tuleb sellega, et hankeleping sõlmiti kümneks aastaks. Halduskohus juhindus
lg 1 p 1 formaalsetest nõuetest, ent Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ art 45 lg 2 p d näeb ette, et lepingus osalemisest võib välja jätta iga ettevõtja, kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui ostja suudab seda mis tahes viisil tõestada. Direktiiv 2014/24/EL, mille ülevõtmise tähtaeg on küll alles märtsis 2016, võimaldab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada ka juhul, kui ettevõtja on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, mis muudab ettevõtja aususe küsitavaks. Altkäemaksu võtsid vahetult ühispakkujate nõukogu liikmed. Altkäemaksu võtmise fakt on piisav, et ette heita ühispakkujatele ametialaste käitumisreeglite rikkumist selliselt, et ühispakkujate ausus on küsitav. Hankija on rikkunud hanke aluspõhimõtteid, sõlmides hankelepingu isikuga, kelle pakkumus sisaldab altkäemaksu võtmise tõttu tühist lepingut parvlaevade ostmiseks. Lubamatu on olukord, kus haldusorgan on teadlik sellest, et on sõlminud avaliku korra ja heade kommetega vastuolus oleva hankelepingu, kuid seda teades jätkab hankelepingu täitmist. Vastustajal on praeguses olukorras kohustus keelduda hankelepingu edasisest täitmisest ning nõuda lepingu tagasitäitmist ja tagastada ühispakkujatele saadu. 9. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palub jätta määruskaebus rahuldamata, nõustub halduskohtu määrusega ja jääb oma 22.10.2015 kirja seisukohtade juurde. 3
lg 1 p 1 ei saa mõista nii, et see võimaldaks hankemenetlusest kõrvaldada ka pakkuja, kelle või kelle juhtorgani liikmete suhtes on käimas kriminaalmenetlus. Säte eeldab jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse olemasolu. Pakkuja nõukogu liikmed ei ole ka tema seaduslikud esindajad. Direktiivi 2004/18/EÜ art 45 lg 2 punkti d ei saa mõista nii, et see hõlmaks ka ettevõtja poolt kuriteo toimepanemise kahtluse. Vastasel korral kaotaks sama lõike punkt c („/.../ vastavalt asjaomase riigi õigusnormidele res judicata jõudu omava kohtuotsusega tema ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos süüdi mõistetud“) tähenduse. Ka direktiiv nõuab, et rikkumise oleks toime pannud ettevõtja, mitte tema nõukogu liige. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.