KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 1. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2090 Haldusasi SE kaebus

) § 1 lg 1 kohaselt toimub süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamine

-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 16 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses menetlejaks kohus, prokuratuur ja uurimisasutus.

seletuskirja kohaselt on seaduse reguleerimisalaga hõlmatud kõikide menetlejate tegevus.

§ 7

lg 3 kohaselt, kui kohus rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, vastutab riik riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt.

eelnõu seletuskirja kohaselt välistab nimetatud säte kohtu vastutuse

alusel. Eeltoodu aga ei tähenda, et süüteomenetluses kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamine ei peaks toimuma

-s sätestatud korras.

-s on ette nähtud, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise üle otsustab üldkohus, mis on vajalik vältimaks olukorda, kus halduskohus pidi andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele. Kahjunõue hõlmab endas nii prokuratuuri kui kohtu tegevust kaebaja suhtes jälitustoiminguteks loa taotlemisel ja andmisel. Seejuures on kaebaja esitatud nõue prokuratuuri tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks üldkohtus ning kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtus. Prokuratuuri ja kohtu tegevust ei saa aga lahus vaadata. Vältimaks samaaegselt kahe paralleelselt toimuva menetluse läbiviimist ning kriminaalmenetluse raames üldkohtus tehtud kohtulahendite halduskohtulikku kontrolli, tuleb kaebus tagastada. Kaebajal on võimalik täiendada 12.08.2015 Viru Maakohtule esitatud kahjunõuet käesoleva kahjunõudega. Kui asja läbivaatamine kuuluks halduskohtu pädevusse, tuleks see tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamist üksnes siis, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus pannud toime kuriteo. Halduskohus ei saa seejuures ise tuvastada kuriteo toimepanemist kohtuniku poolt, vaid see peab olema enne kohtusse pöördumist tuvastatud kriminaalmenetluses. Antud juhul ei ole kindlaks tehtud, et kohtunik pani jälitustegevuseks loa andmisel toime kuriteo. Samuti puuduvad alused, et esitada kahjunõue RVastS § 15 lg-le 31 tuginedes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. SE palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 21.09.2015 määrus tühistada ning teha asjas uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse.

§ 7lg 3 sätestab, et kui kahju tekitab kohus, vastutab riik RVast

S kohaselt. Seletuskirjas on selgitatud, et kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamine reguleeritakse üldises RVastS-s, et tagada kõigis kohtuharudes ühesugune vastutuse standard. Kaebust on pädev lahendama halduskohus. See on vajalik ka õiglase kohtumenetluse tagamiseks, sest kuna vastutus seondub kriminaalkohtunike tegevusega, on kahjunõude läbivaatamine sama kohtu kolleegide poolt vastuolus kohtu sõltumatuse põhimõttega.

ei taga tõhusa menetluse läbiviimist. Kui kahjunõue tuleb siiski läbi vaadata

alusel, tuleb

tunnistada selles osas põhiseadusega vastuolus olevaks. Samuti oli vale kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Riigikohus on asjas nr 3-31-15-10 leidnud, et kohtueelses kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamisel ei tule 2

§-s 5 nimetatud juhuga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, et asja läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ning ei korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
2. Ringkonnakohus jääb 29.12.2015 määruses haldusasjas nr 3-14-52025 avaldatud seisukohtade juurde. Kohus leidis eelnimetatud määruses järgmist:

§ 1

lg 1 kohaselt sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes

-s sätestatud juhul (

§ 1

lg 3).

§ 4

sätestab, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist

-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras.

§ 7

lg 1 sätestab: „Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.“ Kui sellise kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt (

§ 7lg 3).

See

2. peatükis „Kahju hüvitamise alused“ paiknev säte kehtestab kriminaalmenetluses kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse aluse, mitte aga kahju hüvitamise taotluse esitamise ja lahendamise korra.

eesmärk oli allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse, sh juhtumid, kus väidetav kahju tekkis kohtu tegevuse või lahendi tõttu. 6. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et kahjunõuete läbivaatamine üldkohtu menetluses ei taga tõhusat menetlust ning on vastuolus kohtu sõltumatuse põhimõttega. Kõikidele kohtutele laienevad ühesugused sõltumatuse ja erapooletuse nõuded ning pole põhjust pidada üldkohtu kohtunikke sobimatuteks lahendama süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudeid üksnes seetõttu, et üldkohtute kohtunikud menetlevad ka kriminaalasju. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 3