KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-264 Haldu
§ 15
.
§15lg-te 1 ja 31 eeldused kahju hüvitamiseks ei ole täidetud.
Riigikohtu lahendi nr 34-1-12-08 p-st 25 ei saa teha teistsugust järeldust, sest halduskohtu poolt kohtumenetlusega tekitatud kahju hüvitamine eeldab kahju hüvitamise aluse olemasolu. Kuna Riigikohus ei ole kaebaja kassatsioonkaebust tsiviilasjas nr 2-04-615 rahuldanud ega tsiviilasjas nr 2-04-510 menetlusse võtnud, saab kaebaja taotleda siseriiklikult neis asjades teistmist. Kaebaja ei ole pöördunud Euroopa Inimõiguste Kohtu poole ega kasutanud tsiviilkohtumenetluses võimalust taotleda menetluse kiirendamist. Vaidlusaluse kinnistuga seoses on toimunud kohtumenetlused aastatel 2000–2012 kolmes kohtuasjas, kohtumenetlused on olnud vahepeal peatatud. Kaebaja ei ole menetluse peatamise määrusi vaidlustanud. Kaebaja vaba tahe on olnud viia vaidlused kolme kohtuastmesse ning ta ei ole kohtuasjades edu saavutanud. Asjaolule, et kaebajale olid jätkuvalt tagatud võimalused oma õiguste kohtulikuks kaitseks, on juhtinud kaebaja tähelepanu Riigikohus 12.03.2013 otsuse nr 3-2-1-178-11 p-s 15. Halduskohus ei ole pädev kontrollima tsiviilkohtumenetluses tehtud lahendite õiguspärasust, sh kontrollida, kas tõendeid on hinnatud õiguspäraselt, määratud vajalikud ekspertiisid, samuti ei ole halduskohtu pädevuses tuvastada võltsimist. Taotlused tsiviilasjade menetlustes tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude osas tuleb esitada asja menetlenud kohtule. Vaidlusaluse kinnistuga seonduvate kulude kandmine on olnud õiguspärane ja määratud kinnistusraamatu andmete kohaselt. Maamaksusummat ei saa seetõttu pidada kaebajale tekitatud kahjuks. 2
(6)3-15-264 Kinnistu tagastati kaebaja õiguseellasele õigusvastaselt ning kuigi kaebaja kanti 01.12.2008 kinnistusraamatusse omanikuna, oli kande õiguslik alus selleks ajaks ära langenud seoses kinnistu tagastamise korralduse kehtetuks tunnistamisega. Kinnistu korrashoiuga seotud kulutuste hüvitamist saab kaebaja nõuda tsiviilkorras. Kaebus on seetõttu perspektiivitu ning tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. Riigilõiv ei kuulu HKMS § 104 kohaselt tagastamisele.
- ER esitas 23.10.2015 määruskaebuse halduskohtu 28.09.2015 määruse peale. Tallinna Halduskohus ei pidanud 11.11.2015 määrusega põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- ER palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 28.09.2015 määruse tühistada. Halduskohus ei ole määruses põhjendanud, miks kaebaja ei saa hüvitist. Halduskohtu pädevuses on HKMS § 5 lg 1 p 4 kohaselt mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Hüvitise maksmise näevad ette PS §-d 25 ja
- Kaebajalt võeti pärimise teel omandatud Pärnu mnt 406 kinnistu kohtuotsusega. Tsiviilasjas nr 2-04-615 määras kohus kinnistu hinnaks minimaalselt 3 miljonit eurot. Sellises summas makstav hüvitis oleks õiglane kinnistu võõrandamise eest. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 18.09.1995 otsust vara omandireformi objektiks ja R-MR õigustatud subjektiks tunnistamise kohta ei ole kehtetuks tunnistatud. Kaebaja ei ole taotlenud teist samaväärset kinnistut. Tsiviilasja nr 2-04-510 kestust ei pea kaebaja ülemääraseks. Ebamõistlikult kaua lahendasid kohtud IL hagi R-MR vastu ja kohtuasja nr 2-04-
- Kohtumenetlusega kaasneb stress. RMR oli tõmmatud kohtuasjadesse, kuigi ta ei olnud käitunud seadusevastaselt. Tema tervis ei pidanud nii kaua kestnud kohtumenetlusele vastu ja ta suri. Tsiviilasju oli palju rohkem kui kolm, sest kohtumenetluse käigus müüdi vaidlusalusel kinnistul paiknevat hoonet mitu korda ja iga tehing vaidlustati. IL hagi kinnistusraamatu kande muutmiseks ja VR hagi kinnistusraamatu kande muutmiseks on üks asi TsMS § 210 lg 2 alusel. Kaebaja taotles korduvalt tsiviilasjade nr 2-04-510 ja 2-04-615 liitmist. Kohtud jätsid need taotlused rahuldamata. Kaebaja taotles Harju Maakohtu esimehelt ka menetluse kiirendamist. Kaebaja ei saa pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole tsiviilkohtumenetluse ebamõistliku kestusega tekitatud kahju hüvitamiseks, kuna läbitud ei ole siseriiklikku kohtumenetlust halduskohtus. Eesti esindaja on samasugusele alusele tuginenud Euroopa Inimõiguste Kohtus Eesti vastu esitatud samalaadsetes kohtuasjades. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja väited tsiviilasju lahendanud kohtunike erapoolikuse kohta. Kaebaja ei saanud tsiviilkorras hüvitist kinnistu eest, kuigi ta taotles tsiviilasjas nr 2-04-615 täiendava otsuse tegemist õiglase hüvitise väljamõistmiseks võõrandatud kinnistu eest ja märkides kõik kulud. Seda taotlust menetlusse ei võetud. Kaebust ei saa pidada perspektiivituks (Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused asjades Siligi jt vs Albaania, Rummi vs Eesti ja Kiisa vs Eesti.
- Justiitsministeerium palub jätta määruskaebuse rahuldamata. 3
(6)3-15-264 Kaebusest nähtuvalt peab kaebaja talle kahju tekitanud tegevuseks kohtu tegevust tsiviilasjas nr 2-04-615, mille tulemusena kaebaja kustutati kinnistusraamatust vaidlusaluse kinnistu omanikuna ja kanti uue omanikuna sisse Eesti Vabariik. Kuna omandiõiguse aluseks olev kinnistu tagastamise korraldus oli kehtetuks tunnistatud ning vastav korraldus oli 04.09.2002 jõustunud, siis on ilmne, et kanne oli ebaõige ning kaebajal puudus õigus nõusoleku andmisest keelduda (nagu kohus tsiviilasjas nr 2-04-615 ka tuvastas). Seega kohtu poolt nõusoleku asendamise ja otsuse kinnistusosakonnale täitmiseks saatmisega kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikutud. Kaebajal sai olla õigus vaid Tallinna Linnavalitsuse poolt kinnistu eksliku tagastamisega tekitatud kahju hüvitamisele, kuid mitte õigus saada kompensatsiooni seoses kohtu õiguspärase tegevusega ebaõige kande parandamise menetluses. Kaebaja õiguseellasele R-MR-le tekitatud mittevaralist kahju ebamõistliku kestusega tsiviilkohtumenetluse tõttu ei ole alust lugeda kaebajale tekitatud kahjuks ning R-MR võimalik kahjunõue ei saanud kaebajale üle minna pärimisseaduse alusel, sest need nõuded olid lahutamatult seotud kahju kannatanud isikuga. Kaebaja ise astus oma õiguseellase asemel menetlusse alles tsiviilasja nr 2-04-615 menetluse lõpufaasis (2009.a detsembris), misjärel läbis menetlus kolm kohtuastet ja lõppes Riigikohtu lahendi tegemisega 2012.a märtsis. Seega toimus kohtumenetlus kaebaja osalemisel katkematult ca 2 aastat ja 4 kuud, läbides seejuures kolm kohtuastet, mistõttu on ilmne, et antud kohtumenetlust ei saa pidada kaebaja suhtes ebamõistlikult pikaks. Kaebaja nõuded seoses kohtu poolt sõltumatuse ja erapooletuse nõude rikkumise ning muude menetlusnormide rikkumisega on ilmselgelt perspektiivitud, sest kohtulahendid on jõustunud, lahendeid on kõrgemalseisvate kohtute poolt kontrollitud ning kaebaja viidatud menetluslikke rikkumisi ei tuvastatud. Samuti puudub mistahes alus arvata, et tsiviilasja menetlenud kohtunikud oleksid asja lahendamisel pannud toime kuritegusid. Maa tagastamise korralduse kehtetuks tunnistamise on kaebaja õiguseellane halduskohtus vaidlustanud ja see vaidlus on lõppenud. Selle kohtumenetluse käigus sai kaebaja esitada väiteid enda omandi äravõtmise kohta. Samuti oli kaebajal võimalus taotleda tagastamise tühistamisega tekitatud kahju hüvitamist Tallinna Linnavalitsuselt
§ 7alusel.
Tallinna Linnavalitsuse 28.11.2012 korraldusega nr 1651-k on linnavalitsuse reservfondist kaebajale eraldatud 1 887,24 eurot Pärnu mnt 406 kinnisasjaga seotud kulutuste eest tasumiseks. Korraldust ei ole õnnestunud täita, sest kaebaja ei ole esitanud Tallinna linnale oma pangarekvisiite. Tsiviilasjades kantud kulude kandmise riski kandsid kaebajad ja nende kulude riigilt väljamõistmiseks ei ole põhjust. Kaebus tuleks jätta läbi vaatamata ka kaebetähtaja ilmselge ületamise tõttu, sest kaebaja samasisulised nõuded jättis Justiitsministeerium 07.06.2012 vastusega rahuldamata. Kaebaja esitas kaebuse 02.02.2015, ületades seega kaebetähtaega rohkem kui 2,5 aastat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Haldusasjas nr 3-1303/2001 on halduskohus ja seejärel järgmised kohtuinstantsid (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 2-3/163/2002) kontrollinud haldusakti õiguspärasust, millega tunnistati vaidlusaluse maa kaebaja õiguseellasele tagastamise korraldus kehtetuks. Tsiviilasjas nr 3-2-1-178-11 selgitas Riigikohtu tsiviilkolleegium kinnistusraamatu kande muutmist nii, et kandest ei nähtu kinnistu omanikuna kaebaja, vaid Eesti Vabariik, sellega, et kanne on kohaliku omavalitsuse õigusakti kehtetuks tunnistamise tõttu ebaõige. Nii nendes kohtuasjades kui ka kohtuasjas nr 2-04-510 on kaebajal olnud võimalik esitada vastuväiteid kohtute tegevusele ning kaevata kohtulahendite peale edasi. Edasikaebeõiguse kasutamine või kasutamata jätmine ei ole määruskaebuse lahendamisel aga oluline, sest edasikaebeõiguse kasutamata jätmine ei välistaks vähemalt osaliselt kahju hüvitamist, kui see oleks
§ 15kohaselt lubatud. 4
(6)3-15-264 12.
§ 15
lg 1 näeb ette, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.
§ 15
lg 1 piirangu peamine eesmärk on ära hoida kahju hüvitamise nõuete lahendamisel kohtu poolt varasemate kohtulahendite õiguspärasuse hindamine, aga ka riigi rahaliste huvide kaitsmine. Õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude piiramise eesmärk on ära hoida olukord, kus sama kohtuasja lahendatakse kahel korral: esmalt primaarnõude läbivaatamisel ja seejärel õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel. Sellise võimaluse avardamine tooks kaasa olukorra, kus õigusemõistmisega tekitatud kahjuks saaks pidada ka viimasena nimetatud nõude alusel halduskohtule esitatud kaebuse (ebaõiget) rahuldamata jätmist, mis avaks sama vaidluse lõputult.
§ 15
lõikes 1 sätestatud piirangu eesmärk on tagada jõustunud kohtulahendite suhtes õiguskindlus. 13. Kinnistu omandiõiguse muutmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet ei saa kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise nõudena seetõttu rahuldada. Tähtsust ei oma, kas kaebajal oleks olnud võimalus esitada kinnistust ilmajäämisega tekitatud kahju hüvitamise nõue Tallinna linna vastu. Selline nõue oleks
§ 17lg 3 kohaselt tulnud esitada kolme aasta jooksul kahjust teadasaamisest.
Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2002 otsuse asjas nr 2-3/163/2002 põhjendused viitavad siiski sellele, et kahjunõue oleks ka sisuliselt perspektiivitu.
- Kohtu poolt tekitatud kahjuna ei saa samadel põhjustel rahuldada ka vaidlusaluse kinnistu korrashoiu ja parendamisega seotud kulusid ega maamaksu, samuti notari tasu. Osaliselt on kaebaja taotletud kulud talle ka juba Tallinna Linnavalitsuse 28.11.2012 korraldusega nr 1651-k hüvitatud, mistõttu kaebajale ei ole riigi tegevusega kahju tekkinud. Kehtiva haldusakti täitmisel tekkinud viivitus – mille Tallinna linna väitel on põhjustanud kaebaja – ei saa õigustada hüvitise korduvat maksmist.
- Samuti ei saa rahuldada õigusemõistmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet selles osas, milles kaebaja leiab, et tsiviilasju lahendanud kohtud ei ole teinud vajalikke menetlustoiminguid või pole hinnanud asjakohaseid tõendeid. Kohtumenetluse käigus asja lahendava kohtu poolt tehtud menetlustoimingute ja tõendite hindamise kontrollimine on üldjuhul võimalik vaid sama asja lahendava kõrgema kohtuinstantsi poolt. Halduskohus ei saa õigusrahu huvides asuda tsiviilasja lahendanud kohtute tegevust sisuliselt läbi vaatama, kui tsiviilasja lahendanud kohtunik ei ole asja lahendamisel toime pannud kuritegu.
- Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas asjas nr 3-4-1-12-08 (otsuse p 25), nagu kaebaja õigesti märkis, et halduskohus saab lahendada kohtumenetluse ebamõistliku kestusega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid. Tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudega ning sellise kahju hüvitamist õigusrahu kaitsmise huvi ei välista. Ka süüteomenetluses tekitatud sarnane kahju on hüvitatav (vt süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 ja § 11 lg-d 1 ja 5).
- Sellise nõude eduväljavaadete puudumine ei ole praegusel juhul ilmselge. IL esitas kaebaja õiguseellase vastu sama sisuga nõude kui VR asjas nr 2-04-615, ning isikule, kes oli märgitud kinnistusraamatus ekslikult kinnistu omanikuna, tekkisid sellest samaväärsed tagajärjed. Kohtumenetlus IL hagis lõppes aga hagi läbi vaatamata jätmisega, sest hageja ei ilmunud kohtuistungile. 5
(6)3-15-264 Ebamõistlikult kaua võis aga kesta ka üksnes tsiviilasi nr 2-04-
- Selles asjas kestis hagimenetlus kokku ligi kaheksa aastat. Sellest ligi 4 aastat ja 5 kuud oli menetlus peatatud ning ülejäänud aja kestel lahendas tsiviilasja kolm kohtuinstantsi. Ringkonnakohus märgib, et kuigi igas kohtuastmes on menetlus kulgenud pärast menetluse esmakordse peatamise aluse äralangemist tavapärase kiirusega, ei ole välistatud, et kohtumenetlus kokku kestis ülemäära kaua ning tõi kaasa kostjale mittevaralise kahju. Kohtumenetluse kestuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka aega, mil kohtumenetlus oli peatatud, ning hinnata, kas menetluse esmakordne peatamine sedavõrd pikaajaliselt oli põhjendatud. Riik peab tagama, et menetluse peatamise kestus ei kujuneks menetlusosalise põhiõigusi ebaproportsionaalselt riivavaks. Kuni R-MR surmani sai mittevaraline kahju kohtumenetluse ülemäärasest kestusest tekkida temal, mitte kaebajal. Kaebajale võis kahju hakata tekkima alles tema menetlusse astumisest detsembris
- Ilmselgelt ebaõigeks ei saa pidada seisukohta, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue on avalik-õiguslikus suhtes päritav, kui kahju on pärandaja surma ajaks juba tekkinud. Praeguses menetlusetapis ei saa kohus hinnata, kas kaebetähtaja rikkumine välistab kaebuse rahuldamise, sest halduskohus ei ole kaebetähtaja ületamise tõttu tähtaja ennistamise avalduse esitamise vajalikkust selgitanud ning kaebaja ei ole sellist avaldust ka ise esitanud. Üksnes asjaolust, et kaebaja ei pöördunud 30 päeva jooksul Justiitsministeeriumi 07.06.2012 vastuse saamise järel halduskohtusse, ei saa seetõttu teha järeldust, et kaebusel puuduvad ka selle nõude osas eduväljavaated. Kaebuse tähtaegsus tuleb kindlaks teha eelmenetluses (HKMS § 124).
- Halduskohtu määrus tuleb seetõttu tühistada osas, millega tagastati kaebus nõude osas mõista riigilt välja tsiviilasja nr 2-04-615 ebamõistliku kestusega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitis. Asi tuleb selles osas saata halduskohtule edasiseks menetlemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 6
(6)