Kriminaalasi nr 1-12-8483 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-8483 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning karistatud 4 aasta 7-kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Kinnipeetava karistusaeg algas 23.03.

1. a ja lõppeb 23.10.
2. a. Vangla toetab Sergei Kišunase vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Sergei Kišunase tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Sergei Kišunase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Sergei Kišunas selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Sergei Kišunase, leiab, et Sergei Kišunase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. Sergei Kišunas kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sergei Kišunas temale mõistetud karistusajast (4 aastat 7 kuud) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, mis on rohkem kui 4 kuud. Samuti on Sergei Kišunasel kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Sergei Kišunase tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Sergei Kišunas on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral (5 karistust kustunud). Varasemalt on Sergei Kišunast karistatud nii varavastaste süütegude (sh röövimise eest), tulirelva, laskemoona ja lõhkeainega seotud süütegude toimepanemise eest, aga ka narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise eest. Viimased 20 aastat on Sergei Kišunas suure osa ajast viibinud vangistuses. Eelneva karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 05.08.2008. a otsusega

§ 184

lg 2 p 2 alusel mõistetud 4 aastat vangistust) vabanes Sergei Kišunas pärast karistuse ärakandmist 04.11.

1. a. Uue samalaadse kuriteo (s.o narkootilise aine suures koguses käitlemise) pani Sergei Kišunas toime sisuliselt koheselt pärast karistuse kandmiselt vabanemist, s.o enne 01.12.
2. a. Seega vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on Sergei Kišunas jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seetõttu on igati alust olla veendunud, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud Sergei Kišunast õiguskuulekusele ja avaldanud Sergei Kišunase käitumisele vajalikku mõju. Sellest tulenevalt puudub käesoleval ajal alus arvata, et senini ärakantud karistus on Sergei Kišunase suhtes täitnud karistuseesmärke. Kohus leiab, et Sergei Kišunase poolt toimepandud kuriteo asjaolud (mille eest ta kannab käesoleval ajal karistust) on rasked. Sergei Kišunas on toime pannud ühiskonnaohtliku kuriteo, mille läbi on ohustatud rahva tervis. Kohus peab oluliseks sedagi, et Sergei Kišunase poolt käideldud narkootiliste ainete (metamfetamiin, amfetamiin, MDMA) näol on tegemist tugevate 2 narkootiliste ainetega ja kuritegusid on Sergei Kišunas toime pannud narkootikumide tarvitamise harjumusest ajendatuna (enne käesolevat vangistust süstis igapäevaselt 2-3 korda päevas narkootilist ainet amfetamiin). Seega on Sergei Kišunase puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest (amfetamiin). Sergei Kišunas on küll väljendanud soovi vabanemise korral elada õiguskuulekat elu, kuid samas ei tunnista Sergei Kišunas sõltuvusprobleemi. Sergei Kišunas on kohtule selgitanud, et tarvitas narkootikume vähe ja ainult siis, kui tal oli palju tööd teha. Sergei Kišunas ennast narkosõltlaseks ei pea. Sergei Kišunase selgitusi arvesse võttes, järeldab kohus, et Sergei Kišunasel puudub siiani arusaam probleemi tõsidusest. Olukorras, kus Sergei Kišunas ise ei mõista probleemi suurust ja tal puudub sõltuvuskäitumise muutmiseks piisav motivatsioon, on sellega tegelemine tulemusetu. Seda kinnitab ka asjaolu, et Sergei Kišunas on küll läbinud Eluviisitreeningu programmi, kuid arvas, et seda hasartmängude tõttu, mitte narkootikumide pärast. Kuna narkootikumide tarvitamine on Sergei Kišunase puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks, ei saa kohus käesoleval ajal olla veendunud, et Sergei Kišunasest lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on maksimaalselt maandatud. 3.2 Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Sergei Kišunas on vangistuse jooksul läbinud riigikeele õppe B2 tasemel ning töötanud vanglas majandusabitöölisena. Sergei Kišunas läbis ajavahemikul 07.11.
3. a - 19.12.
4. a sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Sergei Kišunase programmis osalemine oli minimaalne ja tal puudus motivatsioon. Programmi läbiviija hinnangul oli Sergei Kišunase puhul nii grupi- kui ka individuaaltöö mõttetu, kuna Sergei Kišunasele meeldib oma elustiil ja selle muutmine on vähetõenäoline. Käesoleval ajal on Sergei Kišunasel 1 kehtiv distsiplinaarkaristus jalutusboksis tubakatoodete üleviskamise eest. 3.3 Vabanemisjärgselt soovib Segei Kišunas elama asuda vennanaise juurde xxxxxxxx xxx x-x, xxxx xxxx, xxxxxxxx. Sergei Kišunase vanemad ja vend on surnud. Sergei Kišunasel on üks alaealine laps, kes viibib käesolevalt lastekodus. Seega on Sergei Kišunasel nõrk sotsiaalne võrgustik ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral ei ole Sergei Kišunasel tagatud piisav moraalne toetus, mis on tulemusliku resotsialiseerumise seisukohalt äärmiselt oluline. Kohtu arvates on oluline, et vabanemise korral oleks Sergei Kišunasel tagatud ka majanduslik toimetulek, s.o regulaarne sissetulek. Töökoha olemasolu on vajalik ka kuriteoriskide maandamise eesmärgil, kuna Sergei Kišunas on senini kuritegusid toime pannud ka materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tingituna narkootikumide tarvitamise harjumusest. Lisaks on Sergei Kišunasel tasumata rahalisi nõudeid (1190 eurot). Seega on positiivne, et vabanemise korral on Sergei Kišunasel kindel töökoht ettevõttes xxxx xxxxxxxx xxxxx keevitajana.
5. Kohus võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Sergei Kišunase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Sergei Kišunase tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal, osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused ja Sergei Kišunase isik. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3