Obsah (6)

§ 214§ 64§ 65§ 76§ 121§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4351 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaid

§ 214

lg 2 p 1 ja § 121 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel kogumis Viru Maakohtu 27.06.2012 otsusega mõistetud karistusega loeti A. Assoni liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Mõistetavast karistusest arvati maha Viru Maakohtu 27.06.2012 otsuse järgi kantud karistus 400 tunni üldkasuliku töö ulatuses, s.o 6 kuud 20 päeva vangistust. Lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks moodustus 3 aastat 5 kuud 10 päeva vangistust. A. Assoni karistusaeg algas 06.10.

2. Viru Maakohtu 18.05.2015 määrusega A. Assoni karistust korrigeeriti ning temale Viru Maakohtu 15.05.2013 otsusega mõistetud liitkaristuseks loeti 3 aastat 3 kuud 2 päeva vangistust. Nimelt tuvastas kohus, et A. Asson oli 15.05.2013 seisuga sooritanud kõik 536 üldkasuliku töö tundi.
3. Viru Vangla esitas 06.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Assoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
4. Viru Maakohus 11.02.2016 määrusega jättis A. Assoni tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Vastava otsustuse tõi kaasa kohtu seisukoht, et süüdimõistetu karistuse eesmärk (s.o uute kuritegude toimepanemisest hoidumine) ei ole praeguseks veel täidetud ning samuti on ärakantud karistusaeg ebaproportsionaalne tema karistuse pikkusega. MÄÄRUSKAEBUS
5. Kohtumääruse peale esitas kaebuse A. Assoni kaitsja Liis Toomsalu, kes taotleb lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamist. Kaitsja leiab, et vanglakaristus, mis on A. Assonile esmane, on temale soovitud mõju avaldanud ja karistuse eesmärgid on praeguseks juba täidetud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus, tutvunud kohtumääruse, selle peale esitatud kaebuse ja kohtutoimiku materjalidega, tühistab vaidlustatud kohtulahendi ja jätab Viru Vangla esitatud materjalid läbi vaatamata. Määruskaebus jääb täielikult tagajärjetuks. Vastavat seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgmiselt. 7.

§ 76

lg-d 1 ja 2 seavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise formaalselt sõltuvusse neljast tegurist kogumis. Nendeks on karistuse kandmise aluseks oleva kuriteo raskusaste, süüdlase subjektiivse suhtumise liik kuriteosse, süüdlase poolt tegelikult ärakantud karistuse kestus ja süüdlase nõustumine elektroonilise valve kohaldamisega. Praegusel juhul leiabki ringkonnakohus, et formaalne eeldus A. Assoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ei ole täidetud, s.o Viru Vangla on esitanud materjalid Viru Maakohtule ennatlikult. Maakohus omakorda ei ole, st vähemalt kohtulahendist selguvalt, formaalse aluse kontrolli üldse teostanudki. 8. Eelmärgitud seisukohta põhistades selgitab ja märgib ringkonnakohus järgmist. VangS § 76 lg 1 näeb ette, et vangla esitab materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks pärast tema poolt

§-s 76, 76 1 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist. A. Asson tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15.05.2013 otsusega

§ 121ja § 214 lg 2 p 1 järgi.

Viimasena nimetatu on esimese astme kuritegu, mille A. Asson pani toime kavatsetult.

§ 64lg 1 alusel moodustati A.

Assoni liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 27.06.2012 otsusega mõistetud karistusega saadi vangistusaja pikkuseks 4 aastat. Kuna A. Asson oli Viru Maakohtu poolt 15.05.2013 otsuse tegemise ajaks ära teinud kõik temale Viru Maakohtu 27.06.2012 otsusega määratud üldkasuliku töö tunnid, jäi temale kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 3 kuud 2 päeva vangistust. Eeltoodud asjaolude põhjal kuulub A. Assoni suhtes kohaldamisele

§ 76

lg 2 p-s 1 sätestatu, mille kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Viru Vangla, märkides A. Assoni iseloomustuses tema karistusajaks õigesti ajavahemiku 06.10.2014-08.01.2018, s.o 3 aastat 3 kuud 2 päeva, on poole karistusajast lugenud kantuks juba 2 2 08.01.2016, s.o 2 aastat enne kohtuotsuses märgitud karistusaja lõpukuupäeva. Sellise lähenemise on tinginud asjaolu, et vangla on kinnipeetava poolt kantud poole karistusaja arvutamisel lähtunud temale

§ 65

lg 1 alusel liitkaristusena mõistetud 4 aasta pikkusest vangistusest, millest on seejärel maha arvanud A. Assoni poolt Viru Maakohtu 27.06.2012 otsuse järgi tehtud üldkasuliku töö tundidele vastava vangistusaja (s.o 536 töötundi ehk 8 kuud 28 päeva vangistust). Ringkonnakohtus Viru Vangla eelmärgitud arvutusviisi õigeks ei pea. Nimelt on kriminaalkolleegium kindlal seisukohal, et kinnipeetava poolt ärakantud vangistusaja arvestamisel tuleb lähtuda kohtuotsuses lõplikult ärakandmisele määratud karistusajast ehk siis käesoleval juhul 3 aasta 3 kuu 2 päeva pikkusest vangistusest. Seega, võttes karistusaja alguseks 06.10.2014, saab A. Assonil pool karistusajast - s.o 1 aasta 7 kuud 16 päeva vangistust - kantud 21.05.2016. Alles nimetatud kuupäevast on maakohtul võimalus vangla esitatud materjalid läbi vaadata ja A. Assoni tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamise küsimust arutada. Praeguselt Viru Maakohul selleks alus puudus, mistõttu oleks kohus pidanud jätma Viru Vanglast saadetud materjalid läbi vaatamata ja vanglale tagastama. 9. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes

§ 76

lg 2 p-st 1 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 11.02.2016 määruse, jätab vangla esitatud materjalid läbi vaatamata. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Maarika Kuusk