Tsiviilasi nr: 2-15-6015 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-15-6015 Määruse tegemise aeg ja koht 07.04.2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parre

) § 376 lg 4 loetletud olukordade alla, mistõttu tuleb lugeda, et tegemist on hagi muutmisega, mille menetlemine on sõltuvuses kostja või kohtu nõusolekust. Kostja ei ole nõustunud hagi muutmisega. Hageja ei saa esitada alternatiivset nõuet selliselt, et kolmandatelt isikutelt (uutelt kostjatelt) mõistetaks samas tsiviilasjas kostja kasuks välja hageja nõue. Kui hageja leiab, et tal on nõudeid kolmandate isikute vastu, siis tuleb tal esitada uus iseseisev hagi kahju nõudes. Seadus ei näe ette võimalust esitada alternatiivseid nõudeid käesolevas hagis selliselt nagu hageja taotlenud on. Kohus leiab, et hageja alternatiivset nõuet ei saa lahendada käesolevas menetluses.

§ 376

lg 2 kohaselt kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Hagi muutmine ei ole praegusel juhul taotletud viisil lubatav ning hageja alternatiivnõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

1. Maakohus märkis määruse resolutsioonis, et määruse peale pole määruskaebuse esitamine lubatud. Määruskaebus
2. Maakohtu määrusele esitas hageja määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hageja 13.10.2015 esitatud alternatiivne nõue menetlusse ning kaasata kostjatena HL ja TO.
3. Hageja hinnangul on määruskaebuse esitamine lubatud, sest sisuliselt on tegemist hagi menetlusse võtmisest keeldumisega ning

§ 372lg 5 kohaselt võib sellise määruse peale esitada määruskaebuse.

7. Maakohus on jätnud hageja alternatiivse nõude menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et kostja on hageja taotlusele vastu vaielnud. Kohus pole põhjendanud, miks pole hageja 2

§-des 371 ja

2. Maakohus jättis tähelepanuta hageja selgituse, et alternatiivse nõude esitamise vajadus tekkis tsiviilasja menetluse käigus. Kostja juhatuse liikmed on muutnud kostja sisuliselt varatuks, et takistada võimalikku hagi rahuldava kohtulahendi igasugust täitmist. Kostja juhatuse liikmed tegelevad aktiivselt kostja varade võõrandamisega ning varade võõrandamisest saadud summade arvelt ei rahuldada kostja võlausaldajate nõudeid. Alternatiivse nõude esitamisel ei soovinud hageja midagi muud, kui teha oma nõuet rahuldava kohtulahendi täitmine võimalikuks. Hagi tagamise taotluse esitamise teel ei osutunud see võimalikuks, sest täitemenetluse tõttu ei ole kostja kinnistutele võimalik seada kohtulikke hüpoteeke ega võõrandamise keelumärkeid. Hageja on sunnitud käesoleva tsiviilasja lahendamisel kandma sisuliselt perspektiivituid menetluskulusid, sest kostja suhtes pole võimalik lahendit täita. Hageja hinnangul on hageja poolt taotletud kujul hagi menetlemine ühes ja samas tsiviilasjas võimalik ning võimaldab lahendada tsiviilasja kiiremini ja säästlikumalt. Menetluse edasine käik
3. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
4. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
5. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning saata tsiviilasi hagiavalduse uueks menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule (

§ 657lg 1 p 3 ja § 659).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 12. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohtu vaidlustatud määrusele on lubatud määruskaebuse esitamine osas, milles maakohus keeldus hageja 13.10.2015 avalduses märgitud alternatiivset nõuet menetlusse võtmast. Maakohus leidis, et 13.10.2015 menetlusdokumendis ei täiendanud hageja hagiavaldust, vaid esitas uutel alustel uue hagi uute kostjate vastu.

§ 372

lg 5 sätestab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Seega oli hagejal

§ 372lg 5 alusel õigus maakohtu määrus vaidlustada.

Seda järeldust ei muuda ka maakohtu selgitus, et hagejatel on õigus esitada kahjunõue iseseiseva nõudena.

§ 372

lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 13. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja 13.10.2015 menetlusdokumendis väljendatud nõude esitamine pole seaduse kohaselt lubatud. 13.10.2015 avalduses heitis hageja kostja juhatuse liimetele ette hoolsuskohustuse 3

§-s 371 ning maakohus pole hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel ühelegi viidatud normis nimetatud alusele tuginenud. Seega on maakohus jätnud menetlusse võtmisest keeldumise otsustuse kohaselt põhjendamata. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ning saata avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule. 14. Ringkonnakohus lisab, et

§-s 374 sätestatud eelduste olemasolul võib maakohus võtta alternatiivse nõude esialgse nõudega samasse menetlusse. Kui maakohus otsustab alternatiivset nõuet esialgu esitatud nõudega samasse menetlusse mitte võtta, pole see siiski aluseks keelduda selle nõude menetlusse võtmisest (vt Riigikohtu 09.06.2009 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-59-09, p 13). Sellisel juhul peab maakohus otsustama alternatiivse nõude eraldi menetlusse võtmise.

§ 375

lg 1 kohaselt võib kohus määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks, kui ta leiab, et esitatud nõuete eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt. Kui avaldus, milles nõue esitati, on esitatud puudusega, mis takistab alternatiivse nõude menetlusse võtmist, tuleb

§ 3401

lg 1 järgi jätta avaldus käiguta ja anda hagejatele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 15. Kolleegium märgib, et HL ja TO vastu esitatud nõue on siiski olemuslikult erinev kostja vastu esitatud nõudest. Tuvastamisele kuuluvate asjaolude ring HL ja TO vastu esitatud nõude puhul on samuti oluliselt erinev, sest selle nõude menetlemisel tuleb kohtul eeskätt kontrollida ÄS § 187 lg-te 2 ja 4 rakendamise eeldusi.

§-st 2 tulenevalt võib nõuete eraldamine seega teenida tsiviilasja õige lahendamise eesmärki. Nõude rahuldamine HL ja TO suhtes sõltub kostja vastu esitatud nõude rahuldamisest, sest ÄS § 187 lg 4 järgi sõltub võlausaldaja kahju hüvitamise nõue osaühingu juhatuse liikmete vastu muu hulgas sellest, kas võlausaldaja saab oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. 16. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osas, milles hageja taotleb maakohtu määruse tühistamist. Tsiviilasi tuleb saata hageja 13.10.2015 nõude uueks menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks otsustada ise alternatiivse nõude menetlusse võtmist.

§ 9lg 3 järgi ei vaata kõrgema astme kohus üldjuhul tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus. 4

§ 173lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 5