Obsah (8)

§ 444§ 124§ 173§ 162§ 163§ 174§ 138§ 144

KOHTUOTSUS (Põhineb hagi osalisel õigeksvõtul) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 2. november 2015, Tallinnas, Kentmann

) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg-st 3 tulenevalt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 3

1. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus hagejate nõuded kohustada kostjat andma nõusolek hüpoteekide kustutamiseks.
2. Hageja IV on esitanud kostja vastu ka kahju hüvitamise nõude 805,07 euro väljamõistmiseks. Hagejal IV tekkis 500 euro ulatuses kahju seoses asjaoluga, et hageja IV plaanis
3. aasta jaanuaris müüa talle kuuluvat korteriomandit XXX, kuid kostja ei andnud põhjendamatult nõusolekut hüpoteegikande kustutamiseks, mistõttu korteri müük ei õnnestunud ja hageja IV pidi vastavalt broneerimislepingule tasuma 500 eurot trahvi. Samuti on hageja IV pidanud seni tasuma ise korteri kommunaalkulud summas 305,07 eurot, kuid korteri müügi korral oleks hagejal IV vastav kulu ära jäänud.
4. Kohus on seisukohal, et hageja IV nõue tuleb kvalifitseerida lepinguvälise kahju hüvitamise nõudena vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le
5. Kohus märgib, et VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
6. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-13 p-s 15 märkinud, et VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ei esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) õigusvastasust välistavat asjaolu või et nad ei ole kahju tekitamises süüdi (vt ka nt Riigikohtu
7. aprilli
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 15).
9. Esmalt analüüsib kohus küsimust, kas kostja käitumine oli õigusvastane. VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesoleval juhul on kostja keeldunud põhjendamatult andmast nõusolekut hageja IV korteriomandile seatud hüpoteegi kustutamiseks, kuigi puudub vaidlus, et kostjal ei olnud alust nõusoleku andmisest keeldumiseks. Seega on kostja kahjustanud hageja IV omandiõigust selle läbi, et jättis hageja IV kinnisasja hüpoteegiga koormatuks ning ei võimaldanud hagejal IV oma kinnisomandit soovikohaselt käsutada. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja käitumine oli õigusvastane.
10. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja IV on tõendanud kahju tekkimise. Hageja IV on esitanud 05.01.2015 sõlmitud broneerimislepingu (tlk 57), millest nähtub, et hageja IV on soovinud XXX asuvat korteriomandit müüa ning broneerimislepingu punktis 6.2 on kokku lepitud, et kui müüja, s.o hageja IV lõpetab broneeringu ennetähtaegselt ühepoolselt, siis kohustub müüja tagastama ostajale ootamistasu (500 eurot) ja tasuma ostjale trahvi samas summas, s.o kokku 1000 eurot. Kohus leiab, et kõnealuse lepingu esitamisega on hageja IV tõendanud, et tal on tekkinud kahju 500 euro ulatuses. Asjaolu, et hageja IV pidi talle kuuluva korteriomandi võõrandama hiljemalt 13.01.2015 nähtub ka korteriomandite müügilepingu projekti punktist 8.1 (tlk 33). Kostja on esitanud hageja korteriomandi broneerimislepingule vastuväite, et tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide on põhjendamatu. Broneerimisleping on hageja IV ja potentsiaalse ostja poolt allkirjastatud. Kohtu hinnangul on broneerimisleping kooskõlas ka teiste tõenditega, s.o notariaalse lepingu projektiga (tlk 25-40), millest ilmneb, et hageja IV soovis korteriomandit võõrandada, ning kostjale saadetud teavitusega (tlk 41-45), millega anti kostjale teada, et kostjal oli kohustus anda nõusolek hüpoteekide kustutamiseks, kuna hagejad soovisid oma kinnisvara võõrandada. 4
11. Lisaks eeltoodule peab hageja tõendama põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-161-10 p 11 kohaselt peab isik VÕS § 127 lg 4 järgi kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tõendamist leidnud põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale IV tekkinud kahju vahel. Hagejad on esitanud tõendid selle kohta, et kostjale on esitatud taotlus koos venekeelse tõlkega anda nõusolek hüpoteekide kustutamiseks (tlk 43-45), milles on muuhulgas selgitatud, et see on vajalik, et viia kinnistutega läbi edasisi võõrandamistehinguid. Kostja ei ole oma nõusolekut hüpoteekide kustutamiseks andnud, mistõttu jäi hagejal IV kinnistu müügileping sõlmimata ning hageja IV oli sunnitud tasuma broneerimislepingus ettenähtud trahvi. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagejale IV tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel on põhjuslik seos.
12. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hagejal IV on õigus nõuda kostjalt ka 305,07 eurot, mida hageja IV oli sunnitud tasuma kommunaalkuludena, kuna korteriomandit ei olnud võimalik soovitud ajal müüa. Hageja IV on esitanud tõendid selle kohta, et Eesti Energia 31.01.2015 arve alusel on arve summa 5,96 (tlk 53), KÜ XXX08.02.2015 arve alusel tuleb tasuda 157,80 eurot (tlk 54) ja KÜ XXX09.03.2015 arve alusel tuleb tasuda 134,93 eurot (tlk 54). Kohus on seisukohal, et hageja IV on eeltoodud tõenditega tõendanud, et hagejal IV on tekkinud täiendavad kulutused summas 298,69 eurot. Hageja IV ei ole selgitanud, millistest arvutusest tulenevalt on hageja IV seisukohal, et kommunaalkulude summa on kokku 305,07 eurot.
13. Kohus on seisukohal, et hageja IV täiendavate kommunaalkulutuste ja kostja käitumise vahel on põhjuslik seos, kuna olukorras, kus kostja ei oleks keeldunud põhjendamatult hüpoteegikannete kustutamisest, oleks hageja IV talle kuuluva korteriomandi võõrandanud jaanuaris 2015 ning hageja IV oleks vabanenud kommunaaltasude maksmise kohustusest.
14. Kostja võib VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et esineb (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) õigusvastasust välistav asjaolu või et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohus leiab, et kostja ei ole antud juhul esitanud tõendeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et esineb mõni õigusvastasust või süüd välistav asjaolu.
15. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohale, et hageja nõue kahju hüvitamiseks on põhjendatud 798,69 euro ulatuses ja tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada.
16. Tulenevalt

§ 124

lg-st 1, §-st 125 on hagejate tuvastusnõude hagihind 3500 eurot ja hageja IV kahju hüvitamise nõude hagihind 805,07 eurot. Menetluskulud 25.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162

lg-st 1 tulenevalt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on käesoleval juhul hagejate I-IV hagi tervikuna rahuldanud tuvastusnõude osas ning hageja IV kahju hüvitamise hagi rahuldanud 5 osaliselt. Hageja IV rahalise nõude suurus oli 805,07 eurot ning kohus rahuldas hagi 798,69 euro osas. Seega on hageja IV hagi rahuldatud 99% osas. Kohus leiab tulenevalt eeltoodust, et hagejate I-III menetluskulud tuleb tervikuna kostja kanda jätta ning hageja IV menetluskuludest tuleb 99% kostja kanda jätta. 26.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 27.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 2460 eurot ja riigilõivu 475 eurot.
2. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hagejad kohtumenetluses tasunud riigilõivu kokku 475 eurot (tlk 63, 69), millest tuvastusnõudelt on tasutud 300 eurot ja hageja IV kahju hüvitamise nõudelt 175 eurot. Kohus leiab, et tuvastusnõudega seoses tasutud riigilõiv kuulub tervikuna kostjalt väljamõistmisele. Kuna hageja IV rahaline nõue on rahuldatud 99% ulatuses, kuulub kostjalt hagejale IV väljamõistmisele riigilõiv summas 173,25 eurot.
3. Järgnevalt analüüsib kohus hagejate taotlust õigusabikulude väljamõistmiseks. Nähtuvalt asjas esitatud dokumentidest on hagejate nimel menetluses dokumente esitanud hageja I seaduslik esindaja. Üksnes 19.10.2015 menetlusdokumendi on esitanud lepinguline esindaja ning kõnealuses dokumendis on vaid kinnitatud, et hagejad jäävad varasemate seisukohtade juurde ning esitatud menetluskulude nimekiri, milles on väidetud, et hagejate menetluskulud õigusabile on 2460 eurot. Kohtu hinnangul on asjaolu, et hagejad on tegelikkuses lepingulise esindaja poole pöördunud alles vahetult enne menetluskulude nimekirja esitamist, tõendatud lepingulise esindaja volikirjadele märgitud kuupäevaga, mis on 14.10.
4. Seega on kohtul sügav kahtlus, et hagejate esindaja poolt kohtule esitatud arve nr 15101501 spetsifikatsioonil kajastatud tööd ei vasta tegelikkusele.
5. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et sisuliselt ei ole hagejatel lepingulist esindajat olnud, kuna käesolevas menetluses ei ole peale 19.10.2015 menetlusdokumendi, mis on peamiselt menetluskulude nimekiri, kohtule lepingulise esindaja poolt dokumente esitatud. Menetluskulude nimekirja esitamine ei ole menetlustoiming, mille tegemise eest on õigus nõuda õigusabikulude hüvitamist. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagejatel ei ole käesolevas asjas lepingulise esindaja kulusid tekkinud ning hagejate taotlus mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 2460 eurot ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta.
6. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagejate taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hüvitama hagejatele menetluskulud, mis on seotud riigilõivu tasumisega. Hagejatele I-IV tuleb kostjal võrdselt tasuda kokku 300 eurot ning hagejale IV tuleb lisaks tasuda 173,25 eurot. Kristi Rickberg 6 /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7