1-13-11537/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-11537 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ivan Neilik (isikukood 38611150250), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja Ivan Neiliku määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsusega tunnistati Ivan Neilik süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti I. Neilikule Harju Maakohtu
9. aprilli
10. a otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu
11. jaanuari
12. a otsusega mõistetud raskema karistusega. I. Neilikule mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka I. Neiliku eelvangistuses viibitud aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas
13. aprillil 2013 ja lõpeb
14. aprillil
15. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes tal
16. detsembril
18. Tartu Maakohtu
19. veebruari
20. a määrusega jäeti I. Neilik vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus leidis, et I. Neiliku tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud, aga osaliselt ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. 2.1 I. Neilikut on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. I. Neilik on toime pannud nii avaliku rahu vastase kui ka varavastaseid süütegusid, aga ka narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega seotud süüteo. Käesolevat karistust kannab I. Neilik suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Samalaadse kuriteo pani I. Neilik toime juba teistkordselt, sest ka Harju Maakohtu
21. aprilli
22. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3318 karistati teda narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Oluline on seegi, et eelmise karistuse kandmiselt vabanes I. Neilik pärast karistuse ärakandmist septembris
23. Uue samalaadse kuriteo (s.o varguse) pani ta toime kõigest 10 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist. I. Neiliku varasemast elukäigust nähtub, et vaatamata mõistetud karistustele, on ta järjepidevalt jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist. Seetõttu on igati alust arvata, et varasemad karistused ei ole mõjutanud I. Neilikut väljakujunenud harjumusi ja käitumisviise muutma. Seega puudub kohtul veendumus, et sel korral on seni kantud karistus I. Neiliku suhtes oma eesmärgid täitnud. 2.2 Kohus peab positiivseks, et I. Neilik on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega ja osalenud rehabiliteerivates tegevustes. I. Neilik on läbinud riigikeele õppe B1-tasemel ning omandanud puidupingitöölise eriala, osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „12 sammu“ ehk „Igapäevane valik“ ning tugigrupis. Samuti on I. Neilik regulaarselt osalenud MTÜ Teekond tugigrupis ja viimastel kuudel käinud kirikus. I. Neilik alustas
24. aasta sügisel õpinguid autokoolis eesmärgiga omandada B-kategooria juhtimisõigus. Ta on osalenud vangla majandustöödel abitöölisena. I. Neilik paigutati
25. juulil 2015 karistuse kandmise jätkamiseks avavanglasse. Avavanglas kohaldati I. Neiliku suhtes mitmeid soodustusi ja teda lubati lühiajalistele väljasõitudele. Ajavahemikul
26. septembrist kuni
27. novembrini 2015 töötas I. Neilik järelevalveta ettevõttes Saarmas AS. I. Neiliku suhtes alustati kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise menetlust seoses sellega, et I. Neilik ei allunud
28. novembril 2015 vanglaametniku seaduslikule korraldusele ja teda karistati Tallinna Vangla Maardu üksuse
29. novembri
30. a käskkirjaga. 2.3 Rahvastikuregistri andmetel puudub I. Neilikul alaline elukoht. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on tal vabanemise korral võimalus esialgu elama minna õe juurde. Kohus peab positiivseks, et I. Neilikul on vabanemisel olemas lähedase (õe) igakülgne toetus. Samuti peab kohus positiivseks, et I. Neilikule on tagatud kindel töökoht Saarmas AS-is, kus ta on ka avavanglas olles töötanud. Kohus peab oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks I. Neilikule tagatud majanduslik toimetulek, kuna ta on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks on I. Neilikul ülalpidamist vajav alaealine laps ja tasumata nõudeid ligikaudu 18 702 euro ulatuses. Samuti on positiivne, et I. Neilikule on vanglast vabanemise korral tagatud tugiisiku teenus MTÜ Teekond poolt. 2.4 Lisaks peab kohus positiivseks, et I. Neilik on motiveeritud ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest. Sõltuvus narkootilistest ainetest on I. Neiliku puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et I. Neilik on olnud väga pikaajaline (alates
31. aastast) narkootiliste ainete tarvitaja, kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Siinkohal arvestab kohus, et I. Neilik on varasemalt läbinud meditsiinilise sõltuvusravi, kuid vaatamata sellele jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine I. Neilikult äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Vaatamata sellele, et I. Neilikul on MTÜ-ga Teekond kokkulepe vabanemise korral tugiisiku teenuse saamiseks ja 6-kuulise taasühiskonnastamise programmi läbimiseks, ei saa kohus käesoleval ajal olla veendunud, et vabaduses oleksid I. Neiliku puhul piisavalt maandatud riskid, mis seonduvad võimaliku tagasilangusega.
32. I. Neilik esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 2 2 3.1 Maakohus on I. Neiliku hinnangul rikkunud oluliselt põhjendamiskohustust. Kohus on tema vabastamist mittevõimaldava asjaoluna välja toonud vabanemisjärgsed elutingimused, ent ei ole põhjendanud, milliseid vajakajäämisi ta neis näeb. Tegelikkuses on elamine koos õega, kes on ise aktiivselt huvitatud oma venna edukast rehabilitatsioonist, käsitatav positiivse asjaoluna, mis annab täiendava garantii I. Neiliku õiguspäraseks käitumiseks. 3.2 Seoses narkootikumide tarvitamise ja võimaliku tagasilangusega ei ole kohus arvestanud, et I. Neilik viibis viis kuud avavanglas ja töötas väljaspool vanglat. Seega oli tal pika aja jooksul võimalik hankida ja tarvitada narkootikume, kuid seda ei juhtunud. Selle asemel tõestas I. Neilik end kohusetundliku töötajana ning avavanglas talle tööd pakkunud AS Saarmas on nõus talle tööd pakkuma ka pärast vabanemist. Avavanglast paigutati I. Neilik kinnisesse vanglasse tagasi isiklikku laadi ebakõla tõttu ühe vangivalvuriga. 3.3 Varasemalt on Tartu Ringkonnakohus ennetähtaegset vabastamist käsitlevas määruses kriminaalasjas nr 1-06-13049 selgitanud, et määravat tähtsust ei saa asja otsustamisel omada kinnipeetava varasem elukäik, vaid tähelepanu tuleb pöörata isiku käitumisele vangistuse kandmise ajal. Praegusel juhul on kohus primaarse vabastamist mittevõimaldava asjaoluna välja toonud just I. Neiliku varasema elukäigu. Selline teguviis pole kooskõlas Tartu Ringkonnakohtu varasema praktikaga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
33. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab samuti, et I. Neiliku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
34. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks kummutada I. Neiliku arusaama, justkui tuleneks ringkonnakohtu varasemast praktikast, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel on keskse tähtsusega tema käitumine vangistuse kandmise ajal. Kohus selgitab, et KarS § 76 lg 4 ei sea isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võetavaid asjaolusid tähtsuse järjekorda, vaid kõiki seaduses loetletud asjaolusid, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, tuleb arvestada nende kogumis. See ei välista, et mõni loetelus toodud asjaoludest võib osutuda niivõrd kaalukaks, et juba ainuüksi see välistab isiku vabastamise. Eelöeldu aga ei tähenda, et kohus jätaks ülejäänud asjaolud arvesse võtmata.
35. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheitega maakohtu määruses põhjenduste puudumise kohta. Kohtumäärusest on piisavalt selgelt aru saada, et maakohus ei ole käsitlenud kõiki süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi tema ennetähtaegset vabastamist välistavatena. Nii on kohus hinnanud positiivseks, et I. Neilikul on vabanedes võimalus õe juurde elama asuda ning õe igakülgne toetus. Samuti on kohus hinnanud positiivseks I. Neilikul vabaduses garanteeritud töökoha olemasolu. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise vastu rääkivate vabanemisjärgsete elutingimuste all on kohus silmas pidanud I. Neiliku märkimisväärseid tasumata nõudeid 3 3 summas 18 702 eurot ning sõltuvust narkootilistest ainetest. Tegemist on asjaoludega, mis on I. Neiliku puhul tema varasemaid kuritegusid arvestades hinnatavad oluliste uute kuritegude toimepanemise riskiteguritena.
36. Määruskaebuses asub I. Neilik seisukohale, et narkootiliste ainete tarvitamine ei ole tema puhul enam hinnatav uute kuritegude toimepanemise riskitegurina. Seejuures juhib kinnipeetav tähelepanu sellele, et ta viibis viis kuud avavanglas ega kasutanud selle aja jooksul võimalust narkootikume hankida. Ehkki ringkonnakohus tunnustab I. Nelikut selle eest ning avaldab lootust, et kinnipeetav on tõepoolest oma sõltuvusprobleemist vabanenud, ei saa kohus olla selles viiekuulise perioodi põhjal täielikult veendunud. Kriminaalkolleegium võtab arvesse, et kinnipeetav on varasemalt läbinud üheksakuulise narkovastase ravi, mille järel ta lõpetas mõneks ajaks narkootikumide tarvitamise, kuid hiljem alustas sellega taas. Seega ei võimalda I. Neiliku viis kuud avavanglas veel järeldada, et ta oleks narkosõltuvusest vabanenud. I. Neiliku pikaajalist narkootikumide tarvitamist (alustas umbes 10- või 11aastaselt) ning varasemaid sõltuvusest vabanemise ebaõnnestunud katseid arvestades tuleb jätkuvalt arvestada võimalust, et vangistusest vabanedes võib I. Neilik jätkata narkootikumide tarvitamist, mis omakorda võib viia tema poolt uute kuritegude toimepanemiseni.
37. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 4 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus