KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-52420 Tsiviilasi Xxxhagi Xxxvastu omandiõi

) § 423 lg 1 p 8 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ja kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida.

1. Kohus leiab, et hagi tuleb viidatud alusel jätta läbi vaatamata. Kohus ei ole saanud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kuna kostja elukoht, viibimiskoht ega kostja kontaktandmed ei ole teada. Hageja märkis hagiavalduses, et kostja lahkus Eestist ca
2. aastal ning alates sellest ajast on hagejale kostja asukoht ja muud võimalikud andmed teadmata. Samuti on hagejale – ja nii ka kohtule – teadmata, kas kostja on elus.
3. Kohus tegi kostja kohta andmete saamiseks päringud registritele (Rahvastukuregister, Eesti Maksu- ja Tolliamet, kinnistusraamat, äriregister). Kostja elukoha- ja kontaktandmed puuduvad eelnimetatud registrites. Rahvastikuregistri kohaselt on kostja rahvuselt armeenlane ning tema sünnikohaks on Armeenia, Leninakan. Kohus edastas
4. septembril 2014 Justiitsministeeriumi kaudu õigusabitaotluse kostja elu- või viibimiskoha väljaselgitamiseks Armeenia pädevale asutusele. Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas kohtule
5. detsembril 2015 Armeenia Vabariigist saabunud
6. detsembri 2015 vastuse, mille kohaselt puudub kostja osas igasugune teave.
7. Hageja teatas kohtule
8. jaanuaril 2016, et ta tegi päringud rahvastikuregistri haldajale AKTSIASELTS ANDMEVARA, rahvastikuregistri arhiivi ning Politsei- ja Piirivalveametile. Lisaks tegi hageja järelpärimisi kostja õe lähedastele sõbrannadele. Tulemusena aga puuduvad hagejal endiselt andmed kostja aadressi kohta. Hageja leiab, et ta on teinud kõik endast sõltuva kostja andmete teadasaamiseks ja ainus võimalus toimetada kostjale dokumendid kätte on väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
9. Kuivõrd rohkem kostja võimalikke aadresse ei õnnestunud kohtul välja selgitada ja ka hageja ei ole esitanud kohtule andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, siis tuleb jätta hagi

§ 423lg 1 p 8 alusel läbivaatamata.

Kohus ei pea võimalikuks kostjale hagi kättetoimetamist avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 teise lause kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kuna hageja on kohtu jaoks teinud usutavaks, et kostja elab pikemat aega väljaspool Eesti Vabariigi territooriumit, siis ei võimalda antud juhul menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine suure tõenäosusega põhiseaduses sätestatud põhiõigust tagada. Avalikku kättetoimetamist ei saa lubatavaks pidada juhul, kui kostja suure tõenäosusega Eestis ei ela ning Eestis toimuva avaliku kättetoimetamisega kostja menetlusdokumente seetõttu suure tõenäosusega kätte ei saa (Tallinna Ringkonnakohtu 22. veebruari 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 2-11-35994). Lisaks puudub kohtul veendumus, et kostja on veel elus, st tal on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime

§ 201lg-te 1 ja 2 järgi.

Kohus ei saaks ka hagi avalikult kättetoimetamise järel teha sisulist lahendit füüsilisest isikust kostja suhtes, kelle elusolek on küsitav.

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 2

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Kuivõrd kohus andis hagejale

1. juuni
2. aasta määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, siis jääb nimetatud kulu Eesti Vabariigi kanda. Kohus määrab hageja esindajale tähtaja esitada seniste toimingute kohta taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Hageja esindajal tuleb taotluse esitamisel arvestada mh ka riigi õigusabi seaduse § 22 lg-ga
4. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu summas 25 eurot. Kohus andis
5. novembri
6. aasta määrusega hagejale osaliselt menetlusabi hagiavalduselt riigilõivu tasumiseks summas 725 eurot (nõutav riigilõiv kokku 750 eurot).

§ 190

lg 4 esimene lause sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi seitsmes lõige näeb ette, et kohus võib mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

§ 150

lg 1 p 3 alusel tuleb tasutud riigilõiv tagastada kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, v.a juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kuna käesoleval juhul ei jää hagi läbi vaatamata ühelgi riigilõivu tagastamist välistaval alusel, siis tuleks tiigilõiv hagejale niikuinii tagastada. Kohus on seisukohal, et kirjeldatud olukorras on põhjendatud vabastada hageja menetluskulude (riigilõiv summas 725 eurot) riigituludesse tasumise kohustusest. Lisaks võib hageja taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu 25 eurot tagastamist pärast käesoleva määruse jõustumist. 9. Juhindudes

§ 177lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks rahaliselt.

Kohus jätab hagi läbivaatamata põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetamata ja selleks puuduvad ka mõistlikud võimalused. Seega ei ole kostjal saanud tekkida käesolevas menetluses menetluskulusid ja kohus saab määrata kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad 10.

§ 427

koosmõjus § 660 lg-ga 1 võimaldab hagejal kui määrusest ainsana puudutatud menetlusosalisel esitada määruskaebuse käesoleva kohtumääruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 3