KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts
- a, Tallinn Väärteoasja number 4-15-11195 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
- jaanuari
- a otsus väärteoasjas Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi Apellatsiooni esitaja Kent Kirikali (ik. 38802214212) kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
- jaanuari
- a otsus väärteoasjas nr 4-15-11195 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna poolt on 04.12.
- a koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et Kent Kirikal juhtis samal päeval kella 10:51 ajal Pärnumaal, Audru vallas, Audru-Lavassaare-Vahenurme mnt 2 km mootorsõidukit Toyota Avensis reg.nr xxxxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus oli karistusena ära võetud 05.10.
- a – 04.01.
- a. Sellega rikkus K. Kirikal LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 201 lg 2 järgi. 1
(3)- 04.01.
- a saabusid Pärnu Maakohtule kohtuvälise menetleja edastatud materjalid arutamaks K. Kirikali väärteoasja nr 2670,15,
- Kohtuväline menetleja taotles K. Kirikali süüdi tunnistamist LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 10 ööpäeva aresti.
- Pärnu Maakohus mõistis K. Kirikali süüdi LS § 201 lg 2 järgi ning karistas teda 10 päeva pikkuse arestiga. 13.01.
- a kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt kohustas kohus K. Kirikali ilmuma aresti kandma kohtuotsuse jõustumisel s.o 15.02.
- a kell 10:
- Kohtuotsuse põhjendustes märkis kohus, et K. Kirikali poolt väärteo toimepanemine leidis tõendamist. Kohtumenetluses tunnistas K. Kirikal end väärteo toimepanemises süüdi. Tõendamist on leidnud kõik K. Kirikalile inkrimineeritud objektiivse koosseisu tunnused LS § 201 lg 2 alusel. Subjektiivsest küljest pani K. Kirikal kuriteo toime kavatsusega, puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel leidis kohus, et kohtuvälise menetleja taotlus aresti kohaldamiseks on põhjendatud. Süü suurust hindas kohus suureks, kuivõrd K. Kirikal pani teo toime kavatsusega. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul on K. Kirikalile rahalise karistuse mõistmine ebaotstarbekas, kuivõrd K. Kirikalil on 7 kehtivat liiklusalast väärteokaristust, mille eest talle on mõistetud rahatrahvid ning trahvid on täitmata. Seega ei ole kergemad karistused, s.o rahatrahvid ja juhtimisõiguse äravõtmine, menetlusalusele isikule mõju avaldanud. Kohus leidis, et ilma arestita ei ole K. Kirikali nii eri –kui üldpreventiivses mõttes positiivselt enam võimalik mõjutada. K. Kirikali karistusajalugu näitab, et tegemist on süstemaatilise liiklusrikkujaga, kellele vabaduse tingimustes kohaldatud karistused ei ole toiminud. Seega on välistatud ka aresti asendamine üldkasuliku tööga. Kuivõrd K. Kirikali ei ole varem arestiga karistatud, pidas kohus põhjendatuks karistamist ühekolmandikulise sanktsioonimäära järgi, s.o 10 ööpäevase arestiga.
- Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse K. Kirikali kaitsja Vahur Krinal, kes palus Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud aresti asendamist 10 tunni üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab, et kohtu otsus on ebamõistlikult range. K. Kirikali karistamiseks on ka teisi viise, milleks on üldkasuliku töö tegemine. K. Kirikali ühiskonnast isoleerimine tekitab probleeme alustataval ettevõttel, mille juhatuse liikmena ta töötab. Kaitsja leiab, et karistuspoliitika loogikast tulenevalt peaks kergemale karistusele järgnema olemuslikult järgmise raskusastmega karistus, mis võimaldaks karistuse ära kanda ka üldkasulikku tööd tehes.
- Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond esitas 29.02.
- a ringkonnakohtule apellatsioonivastuse, milles leiab, et Pärnu Maakohtu otsus K. Kirikalile mõistetud aresti osas on õige ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuses märgitakse, et K. Kirikali on püütud mõjutada leebemate vahenditega, aga see ei ole mõju avaldanud. Tal on tasumata trahve varasemate liiklusrikkumiste eest 600 eurot. Seega on aresti mõistmine K. Kirikali puhul põhjendatud ja õiglane. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu arvates ei anna kaebuses toodud asjaolud alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks. Käesoleval juhul on maakohus põhjalikult põhjendanud K. Kirikalile mõistetud karistust ja seda, miks tuleb K. Kirikali põhikaristusena karistada arestiga ning miks ei ole põhjendatud temale mõistetud karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et K. Kirikali kaitsja poolt kaebuses välja toodud asjaolud ei ole sellised, mis võiks tingida maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamise. Ringkonnakohtu 2
(3)arvates on maakohtu poolt mõistetud karistus vastavuses väärteo raskuse ja menetlusaluse isikuga. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata sisuliselt karistuse liiki, kuid leitakse, et seoses 10 päevase isoleerimisega saab kannatada töö alustavas ettevõttes. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole selline väide argumendiks isikule mõistetud karistuse asendamiseks. K. Kirikal oli teadlik liiklusrikkumiste toimepanemisega kaasnevatest tagajärgedest. Pigem on alust seisukohaks, et K. Kirikalil tekkis karistamatuse tunne sellega, et temale mõistetud karistused ei avaldanud tema igapäevasele elule sellist mõju, et ta asuks hoiduma liiklusrikkumiste toimepanemisest. Arvestada tuleb, et karistuse üheks eesmärgiks ongi süüdlase mõjutamine edaspidi hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest ning K. Kirikal oleks pidanud ette nägema, et tema jätkuv õigusnormide rikkumine võib tuua talle kaasa tema ühiskonnast isoleerimise ning sellega ettevõtte töö takistamise. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et süütegude toimepanemine ja nende eest mõistetav karistus ei pea süüdlase jaoks olema mugav, vaid selle teatud määral elukorraldust muutev ja ebamugavust kaasa toov mõju peabki suunama isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega on K. Kirikali elukorraldus mõnevõrra raskendatud just tema enda käitumisest tingitult. K. Kirikali on varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude eest. Ka viimati karistati teda 11.09.2015 LS § 201-1 ja § 224 lg 2 järgi rahatrahviga ning võeti ära juhtimisõigus 3-ks kuuks. K. Kirikal ei ole talle varasemalt mõistetud karistustest mingeid järeldusi teinud ning on jätkanud süütegude toimepanemist. Tema rahatrahvid on tasumata, mis näitab tema vastutustundetut suhtumist temale mõistetud karistustesse. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu otsusega mõistetud karistus ebamõistlikult range. KarS § 48 kohaselt võib füüsilisele isikule väärteo eest mõista põhikaristusena aresti kuni 30 päeva. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 15 päeva aresti. Maakohus määras K. Kirikale toimepandud väärteo eest aresti 10 päeva, mis on alla sanktsiooni keskmist määra arvestades just seda, et K. Kirikali ei ole varem arestiga karistatud. Rahatrahvile raskuse poolest järgmiseks karistuse liigiks väärteo toimepanemise eest ongi arest. Kuigi aresti asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga ühiskonnast isoleerimise vältimiseks, tuleb arvestada sellega, kas üldkasulik töö asenduskaristusena on K. Kirikali suhtes otstarbekas. Maakohus on siinkohal jõudnud järeldusele, et K. Kirikali suhtes ei ole varasemad karistused, mida saab vabaduses kanda, oma mõju avaldanud ning seega ei ole otstarbekas tema suhtes aresti asendamine üldkasuliku tööga. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu kohtuotsuse kui seadusliku muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 7. Pärnu Maakohtu 13.01.2016. a kohtuotsuses on kohustatud K. Kirikali ilmuma aresti kandmiseks Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelvalvetalituse Pärnu arestikambrisse kohtuotsuse jõustumisel 15.02.2016.a. K. Kirikal ei ole aresti kandma veel läinud. Asjaolu, et maakohus on märkinud aresti kandmise aja alguseks 15.02.2016.a. ei oma ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul tähtsust, kuivõrd kohtuotsus ei ole selle edasikaebamise töötu jõustunud. VTMS § 201 lg 1 kohaselt pööratakse kohtuotsus täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le 209. Seega saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus K. Kirikalile määruse aresti kandmise koha ja tähtaja kohta pärast Pärnu Maakohtu 13.01.2016. a kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)