← Eesti

3-13-2130/59

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 46§ 109§ 108§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-2130 Haldu

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh- 3-13-2130 taja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. SI lõpetas
  2. a-l Samara Riikliku Aerokosmilise Ülikooli insener-mehaaniku erialal. SI võeti 26.08.2002 teenistusse Ämari Lennubaasi (praegu Eesti Kaitseväe Õhuväe staap) õhusõiduki hoolduseskadrilli kvaliteediinsenerina. SI oli teenistuses kuni 21.03.
  3. SI-le teenistusest lahkumisel väljastatud teenistuslehel (tl 9) on tema akadeemiliseks kraadiks märgitud bakalaureus. Eesti ENIC/NARIC Keskus andis 27.05.2013 hinnangu nr 11-3/919-4, mille kohaselt tõendab diplom seerianumbriga УB № 431610, et selle omanik on täitnud lennuki- ja helikopteriehituse eriala kõrghariduse õppekava ning talle on antud mehaanikainseneri kvalifikatsioon Inžener-mehanik. Kvalifikatsiooni üldnimetus on Diplom o võsšem professionalnom obrazovanii. Õpingud nimetatud kvalifikatsiooni saamiseks on Vabariigi Valitsuse 18.12.2008 määruse „Kõrgharidusstandard“ järgi võrreldavad bakalaureuse- ja sellele järgneva magistriõppega. Hinnangus tehakse ettepanek tunnustada nimetatud haridusdokumenti ja sellega tõendatud kvalifikatsiooni magistrikraadile vastava kvalifikatsioonina (tl 10).
  4. SI esitas 09.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju (saamata jäänud tulu) hüvitamiseks. Tallinna Halduskohus andis 06.03.2014 määrusega nõusoleku nõude muutmiseks kohustamisnõudeks maksta kaebajale välja vähemmakstud töötasu (lisatasu) ja tagastas kaebuse kahju hüvitamise nõude osas. Kaebuse põhjenduste kohaselt maksis vastustaja kaebajale teenistustasu lähtudes sellest, et kaebajal on bakalaureusekraad. Kaebajal oli õigus 10% suurusele lisatasule kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (ATS v.r) § 38 p 1 ja ka Kaitseväe juhataja 21.01.2009 käskkirjaga nr 22 kehtestatud Kaitseväe palgajuhendi p 56.2 alusel. Vastustaja tõlgendus, et ATS v.r § 38 p 1 alusel on lisatasule õigus üksnes isikul, kellel on magistrikraad ning magistrikraadile vastav kvalifikatsioon lisatasule õigust ei anna, on liiga kitsas. Magistrikraadi kui kvalifikatsiooni ja magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni eristamine ei ole õiguspärane, sest mõlemad tähendavad magistri kvalifikatsiooni. Sellist tõlgendust toetab ka Kaitseväe palgajuhend, mille p 56.2 kohaselt makstakse lisatasu ka magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni eest, kui kvalifikatsioon on omandatud välisriigis. Kaebajal oli õigus ka palgamäära diferentseerimisele vastavalt Kaitseväe palgajuhendi p-le 28, mis näeb ette palgamäära diferentseerimise üle 80%. Kuna vastustaja luges kaebaja kvalifikatsiooniks bakalaureuse, ei diferentseeritud tema ametipalka nii, nagu seda tulnuks teha spetsialisti puhul. Kaebaja palgamäära diferentseeriti 50% Kaitseväe palgajuhendi p 27 alusel, mis näeb ette diferentseerimise kuni 80%. Kui vastustaja oleks pöördunud ENIC/NARIC poole, siis oleks kaebaja teenistuslehele märgitud magistri kvalifikatsioon (magistrile vastav kvalifikatsioon) ja kaebaja oleks saanud eespool märgitud lisatasusid. Kaebajale on õigusvastaselt makstud lisatasu vähem, kui ta pidanuks saama.
  5. Eesti Kaitsevägi palus jätta kaebus rahuldamata. Õhuväe staabi personaliosakonnal puudus kaebaja teenistusse nimetamisel vajadus tema kõrghariduse konkreetset taset täpsustada, sest ametikoht ei nõudnud enamat kui kõrgharidus. 2

(7)3-13-2130 Kaebaja teenistuse tasustamisel ei rikutud ATS-i, selle alamakte ega Kaitseväes kehtinud palgajuhendit.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 10.09.2014 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) ATS v.r § 13 lg 1 ja § 37 lg 4, palgaseaduse (PalS) § 1 lg 3 ja § 34 ning individuaalse töövaidluse seaduse (ITVS) § 6 lg 3 koostoimest tulenevalt oli teenistujate palganõuete esitamisel kohaldatav ITVS § 6 lg-s 3 sätestatud tähtaeg (Riigikohtu 09.03.2004 määrus nr 3-3-1-11-04). Olukord ei ole muutunud ka alates 01.04.2013 kehtiva ATS-ga, mistõttu tuleb lähtuda ITVSst. Vastavalt IVTS § 6 lg-le 1 on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg neli kuud, välja arvatud sama paragrahvi lg-tes 2 ja 3 ettenähtud juhul. IVTS § 6 lg 3 kohaselt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat (01.07.2009 jõustunud redaktsioonis). Seega saab kaebusega esitada nõude lisatasu väljamaksmiseks kaebuse esitamisele (09.10.2013) eelnenud kolmeaastase perioodi suhtes ning tähtsust ei oma, millal sai kaebaja teada oma õiguste väidetavast rikkumisest. Samas vajab märkimist, et kaebaja väited lisatasu maksmata jätmisest teadasaamise aja kohta on ilmselgelt alusetud. Asjaolu, et kaebajale ei makstud lisatasu akadeemilise kraadi eest ja/või tema ametipalka ei diferentseeritud vähemalt 80%, oli kaebajale teada alates sellest, kui kaebaja nimetati lennubaasi ülema 06.03.2008 käskkirjaga nr 48P lennubaasi juhtkonna lennuohutussektsiooni kvaliteediinseneriks. 2) Kaebaja on omandanud kõrghariduse endises NSV Liidus, kus ei omistatud akadeemilisi kraade bakalaureus ja magister, teaduskraadideks olid teaduste kandidaat ja doktor. Selleks, et hinnata tolleaegse hariduse vastavust kaasajal nõutavatele akadeemilistele kraadidele, s.o haridust tõendavate dokumentide vastavust Eesti õigusaktides haridustasemetele ja kõrghariduse astmetele kehtestatud nõuetele, on loodud kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioonist (Lissaboni konventsioon) lähtudes süsteem ja õiguslikud alused kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks, eesmärgiga võimaldada juurdepääs haridusele (edasiõppimine) ja/või kutsetööle (kui ametikoht nõuab teatavat kvalifikatsiooni). Niisugune kord kehtis juba ajal, mil kaebaja asus teenistusse Kaitseväes. See tähendab, et välisriigis omandatud haridust tõendavate dokumentide vastavust Eesti õigusaktides haridustasemetele ja kõrghariduse astmetele kehtestatud nõuetele hindas Eesti ENIC/NARIC Keskus, kelle hinnangu näol ei olnud tegemist pädeva tunnustamisasutuse siduva otsusega Lissaboni konventsiooni ega välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse (VOKTS) tähenduses. Tunnustamismenetlus viidi läbi huvitatud isiku algatusel ja tunnustamisotsuse tegi vastav haridusasutus või tööandja. 3) Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 määrus nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuste kasutamise tingimused ja kord“ (tunnustamise määrus) ning Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määrus nr 120 „Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne
  2. augustit
  3. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus“ (määrus nr 120) ei loonud uusi süsteeme. Määruse nr 120 § 5 kohaselt loetakse magistrikraadile vastavaks NSV Liidu haridussüsteemis saadud spetsialisti diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni omandamise kohta. Tunnustamise määruse § 4 kohaselt võib välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni või õppeperioodi hindamise ja akadeemilise tunnustamise taotleja (taotleja) olla iga isik, kellele on antud välisriigi või piiriülene kvalifikatsioon või kes on läbinud õppeperioodi. Sama määruse § 5 lg 1 järgi on kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamise pädev asutus Sihtasutuse Archimedes struktuuriüksus Eesti ENIC/NARIC Keskus (Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus). Vastavalt tunnustamise määruse § 8 lg-le 3 on hinnang õppeasutusele, kus taotleja soovib õpinguid jätkata, või tööandjale, kelle juures taotleja soovib tööle asuda, informatiivne ja nõuandev. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võivad õppeasutus ja tööandja loobuda hindamisest Ees3
(7)3-13-2130 ti ENIC/NARIC Keskuse poolt, kui nad omavad piisavat teavet taotleja kvalifikatsiooni või õppeperioodi, dokumendi väljastanud ja kvalifikatsiooni andnud asutuse või õppeasutuse, kus õppeperiood läbiti, ja asukohariigi haridussüsteemi kohta, või Eesti ENIC/NARIC Keskus on neile andnud varasema hinnangu sarnase kvalifikatsiooni või sarnase õppeperioodi kohta. Akadeemilise tunnustamise pädev asutus vastavat haridustaset või kõrgharidusastet nõudvale ametikohale kandideerimise õiguse andmiseks on tööandja, välja arvatud juhul, kui ametikoht või kutseala on reguleeritud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse tähenduses (tunnustamise määruse § 9 lg 2). Tunnustamise määruse § 13 lg 2 alusel teeb akadeemilise tunnustamise tulemusena õppeasutus või tööandja tunnustamisotsuse, millega: 1) välisriigi või piiriülene kvalifikatsioon tunnistatakse vastavaks Eesti samaväärsele kvalifikatsioonile või õppeperioodi arvestatakse Eesti kõrgharidusastme õppekava osana, ja 2) taotlejale antakse õigus kõrgharidusele juurdepääsuks, õpingute jätkamiseks või vastavat haridustaset või kõrgharidusastet nõudvale ametikohale kandideerimiseks. Tunnustamise määruse § 14 lg 2 kohaselt ei anna välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni Eesti kvalifikatsioonile vastavaks tunnistamine õigust kasutada samaväärse Eesti kvalifikatsiooni nimetust. Välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni nimetusele võib vajadusel lisada viite samaväärse Eesti kvalifikatsiooni nimetusele, tehes välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni nimetuse järele märke „(Eesti kvalifikatsiooni nimetusele) vastav kvalifikatsioon“. 4) Kuna kaebaja ametikoht ei eeldanud magistrikraadile vastavat haridust, ei pidanud kaitsevägi tunnustamismenetlust alustama ja võis määratleda kaebaja akadeemilise kraadi kui madalaima – bakalaureus. Kui kaebaja arvates oli tal magistrikraadile vastav haridus, siis oli tal õigus ja võimalus ise vastav taotlus esitada. Samas ei oma see tähtsust, sest isegi kui Eesti ENIC/NARIC Keskus oleks andnud hinnangu mitte alles pärast kaebaja teenistusest lahkumist, vaid teenistusse asumisel, ei oleks sellest tulenenud kaebaja õigus saada ATS v.r § 38 p 1 alusel akadeemilise kraadiga riigiametnikule makstavat lisatasu 10% ametipalgast. Nii ülalviidatud sätetest kui ka määruse nr 120 seletuskirjast ilmneb selgelt, et niisugune lisatasu on ette nähtud magistrikraadi eest, mitte sellele vastavaks tunnistatud kvalifikatsiooni eest. Tunnustamissüsteemi loomise eesmärk on olnud üksnes võrdsete võimaluste loomine kandideerimisel edasiõppele või töökohale. 5) Kaebaja nõue on põhjendamatu ka väite osas, et tal oli Kaitseväe palgajuhendi p 28 alusel õigus palgamäära diferentseerimisele vähemalt 80%. Kaebaja on jätnud palgajuhendi muud punktid tähelepanuta. Palgamäära diferentseerimine ei ole vastustaja kohustus, vaid õigus (vt palgajuhendi p 27 – „on lubatud“). Palgamäära diferentseerimisel ei ole ainumäärav ametikoht. Palgajuhendi p 29 kohaselt toimub diferentseerimine kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste ning piirkondliku erisuse ja muude töö eripära iseloomustavate näitajate alusel. Palgajuhendi p-s 28 sätestatu, et üle 80% diferentseeritakse ametniku ja abiteenistuja palgamäära sama juhendi lisas 3 sätestatud ametikohtadel, ei ole kohustus, vaid õigus ületada palgajuhendi p-s 27 toodud piirmäära (kuni 80%). Kaebaja väide, et temale pidanuks palgamäära diferentseerima vähemalt 80%, on lisaks paljasõnaline. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. SI palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kohustada vastustajat maksma kaebajale lisatasu 12 169,08 eurot. 1) ATS v.r § 38 p 1 kohaselt makstakse akadeemilise kraadiga riigiametnikule lisatasu magistrikraadi eest 10% ametipalgast. Asudes seisukohale, et lisatasu kuulub maksmisele ainult magistrikraadi olemasolu korral, tõlgendas halduskohus ATS v.r § 38 p-i 1 ebaõigesti. Määruse nr 120 seletuskirjas on mõiste kvalifikatsioon selgitus – kraad, diplom, tunnistus ehk haridust (teadmisi, oskusi) tõendav dokument, mille on välja andnud pädev asutus ja mis kinnitab 4
(7)3-13-2130 õppekava edukat läbimist. Seega on magistrikraad kvalifikatsioon ning ka magistrikraadile vastav kvalifikatsioon on kvalifikatsioon. Vahetegu magistrikraadi kui kvalifikatsiooni ja magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni vahel ei ole õiguspärane, sest mõlemad kvalifikatsioonid on magistri kvalifikatsioonid. ATS v.r § 38 p 1 alusel oli õigus lisatasule ka isikul, kelle kvalifikatsioon on magister. 2) Kaitseväe palgajuhendi p 28 kohaselt diferentseeritakse üle 80% ametniku ja abiteenistuja palgamäära sama juhendi lisas 3 sätestatud ametikohtadel. Palgajuhendi lisa 3 p 5.1.3 kohaselt oli kaebaja ametikoha nimetus spetsialist-insener. Kuna vastustaja luges kaebaja kvalifikatsiooniks bakalaureuse, siis ei maksnud vastustaja kaebajale lisatasu kui spetsialistile, ehkki kaebaja seda oli. Selle asemel diferentseeriti tasu palgajuhendi p 27 alusel, mis nägi ette diferentseerimise kuni 80% (kaebaja puhul diferentseeriti palgamäära 50%). Palgajuhend andis vastustajale kaalutlusõiguse diferentseerida kuni 80% ametikohtade puhul, millel ei ole magistrikraadi (spetsialisti) nõuet. Spetsialistide (ehk magistrikraadiga ametnike) puhul tuleb diferentseerida vähemalt 80% palgamäärast. Halduskohus leidis, et üle 80% diferentseerimine on vastustaja õigus, kusjuures selle rakendamisel peab vastustaja arvestama tingimustega. Selline nõue on aga kehtestatud üksnes ametnike suhtes, kellel ei ole magistrikraadile vastavat kvalifikatsiooni ehk kes ei ole spetsialistid, kuid teatud tingimuste (piirkondlik erisus ja muud eripärad) esinemisel võib vastustaja diferentseerida üle 80%. Halduskohus on jätnud ebaõigesti kaebaja suhtes kohaldamisele kuuluva palgajuhendi p-i 28 kohaldamata. 3) Tunnustamise määruse § 8 lg 4 näeb ette juhtumid, millal õppeasutus ja tööandja võivad loobuda hindamisest Eesti ENIC/NARIC Keskuse poolt. Kaebaja oli vastustaja juures töötamise ajal heas usus kindel, et vastustaja arvestab kaebaja ametipalka lähtuvalt sellest, et kaebajal on magistrikraadile vastav kvalifikatsioon. Seepärast ei võtnudki kaebaja ise midagi ette, et asuda oma kvalifikatsiooni tõendama. Teenistuslehe kättesaamisel 19.03.2013 sai kaebaja teada, et vastustaja oli määranud kaebaja akadeemiliseks kraadiks bakalaureuse kraadi. Palgaarvestuse uurimisel ja vastustaja vastustest sai kaebaja teada, et talle ei ole ATS v.r § 38 p 1 alusel lisatasu arvestatud ja palgamäära ei ole palgajuhendi p 28 alusel diferentseeritud. Kuna kaebus on esitatud 09.10.2013, siis palub kaebaja saamata jäänud lisatasu maksmist alates 2010. a novembrist summas 12 169,08 eurot. 6. Eesti Kaitsevägi palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja teenistuse ajal rakendatud tasustamine oli vastavuses Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnanguga. ATS sätestas lisatasu vaid magistrikraadi eest. Oluline on, millises haridussüsteemis antud magistrikraadi eest ATS lisatasu ette nägi. Eesti kõrgharidussüsteemis on olnud kaks erinevat magistrikraadi, mis on antud erinevates kõrgharidussüsteemides. Magistrikraad, mida antakse välja alates 2002/2003 õppeaastast (nn 3+2 magistrikraad), ei ole teaduskraad. Teine magistrikraad on antud varasemas kõrgharidussüsteemis, kus magistrikraad oli teaduskraad, ning mis on tasemelt kõrgem kui kehtiva süsteemi magistrikraad. Vana ja kehtiva süsteemi magistrikraadid ei ole võrdsed. Määrus nr 120 § 12 p 2 kohaselt on vana süsteemi magistrikraad (teadus- või kutsekraad) kehtiva süsteemi magistri- ja doktoriõppe vahel olev kvalifikatsioon. ATS v.r jõustumise ajal kehtis vana kõrgharidussüsteem, kus magistrikraad oli teaduskraad. Just selle teaduskraadi eest pidas seadusandja põhjendatuks määrata lisatasu 10%. Kaebaja diplom vastab kehtiva süsteemi magistrikraadile, mis ei vasta varasema süsteemi magistrikraadile, vaid on sellest madalam akadeemilise vastavuse mõttes. Kaebaja diplom vastab kehtiva süsteemi magistrikraadile. Venemaa Föderatsiooni diplom kõrgema kutsehariduse kohta ei ole magistrikraad ning selle omanikul ei ole õigust lisatasule ATS v.r järgi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
(7)3-13-2130
  1. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks alust.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja lisatasu nõude osas kuulub kohaldamisele IVTS § 6 lg-s 3 sätestatud nõude esitamise tähtaeg. Palganõude osas kuulus ATS v.r kehtivusajal kohaldamisele ITVS § 6 lg 3 (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-11-04 (p 14) ja nr 3-3-1-67-11 (p 14)), mille kohaselt oli palga (alates 01.07.2009 töötasu) nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Alates 01.04.2013 kehtiv ATS ei viita enam ITVS-le. Arvestades rakendusnormi puudumist, mis reguleeriks palganõude tähtaegsuse küsimust uue ATS ajal, oleks õiguskindluse põhimõttega vastuolus lähtuda palganõude puhul

§ 46

lg-st 2, kuna sellisel juhul oleks uue ATS-i jõustumisel olnud ATS v.r ajal tekkinud palganõude esitamise tähtaeg ITVS § 6 lg-s 3 sätestatust lühem. Seega on kaebaja nõue alates

  1. a novembrist saamata jäänud lisatasu maksmiseks kohustamiseks kaebetähtaega silmas pidades iseenesest lubatav, kuid halduskohus on jätnud selle õigesti rahuldamata.
  2. ATS v.r § 38 nägi ette, et akadeemilise kraadiga riigiametnikele makstakse lisatasu magistrikraadi eest 10% ametipalgast (p 1) ja doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest 20% ametipalgast. Kaitseväe palgajuhendi p-d 56 ja 57 sätestasid järgmist: „
  3. Ametnikele makstakse lisatasu akadeemilise kraadi eest: 56.
  4. 10% ametipalgast Eesti Vabariigis omandatud magistrikraadi eest. Käesoleva punkti alusel ei maksta lisatasu magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni eest; 56.
  5. 10% ametipalgast välisriigis omandatud akadeemilise kvalifikatsiooni eest (haridusdokument tähistusega MASTER), mis on Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuse poolt väljastatud hindamisotsuse alusel tunnustatud magistrikraadile vastava kvalifikatsioonina; 56.
  6. 20% ametipalgast doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest.
  7. Lisatasu akadeemilise kraadi eest määratakse eelarvelisi vahendeid käsutama volitatud struktuuriüksuse ülema käskkirjaga akadeemilist kraadi tõendava dokumendi alusel. Välisriigis omandatud akadeemilist kraadi tõendavale dokumendile lisatakse Eesti ENIC/NARIC Keskusest (Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus) kinnitus akadeemilise kraadi vastavuse kohta.“ Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajal ei ole õigust saada lisatasu magistrikraadi eest. ATS v.r § 38 p 1 nägi sõnaselgelt ette õiguse saada lisatasu magistrikraadi eest. Selle sätte laiendav tõlgendamine ning lisatasu saamise õiguse tuletamine ka ametnikule, kelle kvalifikatsioon loetakse vastavaks magistrikraadile, ei ole põhjendatud. Kaebajale ei ole antud magistrikraadi. Õigust lisatasule ei tulene kaebajale ka Kaitseväe palgajuhendi p-st 56.2, sest nimetatud säte näeb ette lisatasu välisriigis omandatud akadeemilise kraadi eest mh tingimusel, et haridusdokument on tähistusega „master“ (magister). Ka sellist haridusdokumenti ei ole kaebajale antud.
  8. Kaitseväe palgajuhendi p-d 27-29 sätestasid järgmist: „
  9. Eelarves töötasuks ettenähtud vahendite piires on eelarvelisi vahendeid käsutama volitatud struktuuriüksuse ülemal lubatud ametniku ja abiteenistuja palgamäära diferentseerida (suurendada) kuni 80%.
  10. Üle 80% diferentseeritakse ametniku ja abiteenistuja palgamäära käesoleva juhendi lisas 3 sätestatud ametikohtadel.
  11. Ametniku ja abiteenistuja palgamäära diferentseeritakse kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste ning piirkondliku erisuse ja muude töö eripära iseloomustavate näitajate alusel.“ 6

(7)3-13-2130 Halduskohus on neid sätteid koosmõjus õigesti tõlgendades leidnud, et palgajuhendi p-st 28 ei tulene sätte tingimustele vastava ametniku ja abiteenistuja õigust nõuda palgamäära diferentseerimist vähemalt 80%. Säte üksnes lubab diferentseerida palgamäära üle 80%, s.o suuremas ulatuses kui see on lubatud p-ga 27, kusjuures kvalifikatsiooninõue ei olnud palgajuhendi p-st 29 tulenevalt palgamäära suurendamise ainus kriteerium. Kaebaja palgamäära diferentseerimine 50% ei olnud Kaitseväe palgajuhendiga vastuolus. 11. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud apellatsiooniastme menetluskulud vastustaja enda kanda (

§ 109lg 1).

Kaebaja on riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt vabastatud riigilõivu tasumisest. Kaebajale on antud riigi õigusabi ning kaebaja esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. Muude menetluskulude kandmise kohta ei ole ka kaebaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Lisaks ei tee ringkonnakohus otsust kaebaja kasuks. Seetõttu jäävad ka kaebaja võimalikud muud apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja enda kanda (

§ 108lg 1 ja § 109 lg 1).

Kaebaja riigi õigusabi kulud ja riigilõiv jäävad riigi kanda (

§ 118lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.