← Eesti

3-13-1937/64

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108§ 197§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 21.12.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-1937 Ha

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-13-1937 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Mustjala Vallavalitsus määras 11.06.2013 korraldusega nr 51 kindlaks HP-le ostueesõigusega erastamiseks moodustatava Vapso katastriüksuse ringpiiri (välispiiri), samuti Vapso maaüksuse ja PP-le erastamiseks moodustatava Niidu maaüksuse pindalade summa 15,25 ha. Korralduse põhjendused on järgmised. HP-le kuuluvad Võhma külas hooned ning ta on esitanud avalduse nende juurde 15 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamiseks. Vallavalitsus tegi HP-le 24.09.2008 piiride kulgemise ettepaneku. Tallinna Halduskohtu 04.07.2011 otsusega haldusasjas nr 3-09-1625 jäeti HP kaebus rahuldamata ja piiride kulgemise ettepanek muutmata, otsus jõustus 03.05.
  2. Nimetatud piiride kulgemise ettepanekust nähtuvalt koosneb HP-le erastamisele kuuluv maa ühest maatükist, mis ümbritseb PP-le ostueesõigusega erastamisele kuuluvat maatükki. Vallavalitsus tegi 19.11.2007 korraldusega nr 149 PP-le piiride kulgemise ettepaneku, mille kohaselt on tal õigus erastada talle kuuluvate majandushoonete juurde maad 0,25 ha vastavalt senisele maakasutusele. PP ei esitanud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul piiriettepanekule vastuväidet, mistõttu on see jõustunud. Vallavalitsusel ei ole seni olnud võimalik kumbagi katastriüksust moodustada, sest maa erastamise taotlejad ei ole rahul erastamisele kuuluvate maaüksuste ühise piiriga. PP soovib erastada maad ka väljaspool senist maakasutust ilma õigusliku aluseta püstitatud ehitiste juurde. HP ei ole huvitatud selle maa erastamisest, millel asub PP majandushoone juurde viiv tee. Vallavalitsus selgitas 06.05.2013 kirjas, et HP-le tehtud piiriettepanekuga määratud Vapso maaüksuse ringpiir ei kuulu ühelgi juhul muutmisele, kuid erastamisele kuuluvate katastriüksuste ühise piiri osas saab vallavalitsus piiriettepanekuid muuta, kui erastajad esitavad ühise avalduse. Sellisel juhul toimuks PP-le erastatava maatüki suurendamine HP-le erastatava maatüki arvelt. HP ja PP ei ole ühist taotlust piiriettepanekute muutmiseks esitanud ega ole andnud maamõõtjale võimalust ka selleks, et katastriüksused moodustataks vastavalt 19.11.2007 ja 29.09.2008 tehtud piiriettepanekutele. Ebaselguse tõttu erastamisele kuuluva maa piiride osas ei saa vallavalitsus asuda maad tagastama (maareformi seaduse (MaaRS) § 23 lg 2). Kujunenud olukorras on otstarbekas teha enne HP-le ja PP-le ostueesõigusega erastatavate maaüksuste lõplikku moodustamist eelhaldusaktiga õiguslikult siduvalt kindlaks nende poolt erastatavate maaüksuste välispiir (Vapso maaüksuse ringpiir), samuti erastatavate maaüksuste pindalade summa (15,25 ha) vastavalt OÜ Hadwest maamõõdubüroo 04.06.2013 plaanile. Mustjala Vallavalitsus jättis 15.08.2013 korraldusega nr 61 PP ja HP 17.07.2013 vaide rahuldamata.
  3. HP ja PP esitasid 16.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Mustjala Vallavalitsuse 11.06.2013 korralduse nr 51 tühistamiseks ja vallavalitsuse kohustamiseks esitada kaebajatele uus piiride kulgemise ettepanek maa ostueesõigusega erastamiseks. Vaidlustatud korraldusega on tehtud uus piiriettepanek, millega kaebajad ei nõustu. Ettepanekuga on hõlmatud korraga kaks maaüksust (Vapso ja Niidu) ning määratud nende ringpiir. Maaüksuste üldpindala määramine ei ole kooskõlas maa ostueesõigusega erastamise korra pga
  4. Maakorraldusnõuetega ei ole arvestatud. PP maaüksusele on juurdepääsutee kindlaks 2

(6)3-13-1937 määramata. PP-le maa erastamine nii väikeses ulatuses on arusaamatu, korraldusest ei nähtu kaalutlused, miks kuulub PP-le erastamisele vaid 0,25 ha suurune maaüksus. Korralduses on vaid üldsõnaline viide õigusliku aluseta püstitatud ehitisele, kuid sellekohased põhjendused puuduvad. Erastamise ja tagastamise õigustatud subjektide huve ei ole nõuetekohaselt kaalutud, eelistatud on viimaste huve. Lähtuda ei saa üksnes maatükkide suuruste võrdsusest, välja tuleb selgitada ka maade väärtused. Vald ei ole kaebajate soove arvestanud. Ringpiiri määramise vajadus on arusaamatu, seadus seda ette ei näe. Kaalutlus, et ringpiiri määramine oli vajalik maa tagastamiseks, ei ole proportsionaalne. HP-le erastatavale maale jääb PP-le kuuluva hoone juurde viiv tee. Vald on rikkunud ärakuulamise kohustust. Kaebajatel oli võimalik enne korralduse andmist arvamust avaldada, kuid ainult selle alusel ei saanud vald kaaluda kõigi seisukohti. Vald ei arvestanud kaebajate ettepanekuga kutsuda aruteluks kokku kõik asjast huvitatud isikud. Vald peab uue piiride kulgemise ettepaneku tegemisel arvestama vajadusega lahendada juurdepääsu küsimus nii, et teise isiku kasutuses olev tee ei jääks erastatavale maale. PP-le kuulub erastamisele põhjendamatult väike maaüksus.
  1. Mustjala vald palus jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud korraldus ei ole uus piiride kulgemise ettepanek. Korraldusega on tehtud õiguslikult siduvalt kindlaks, et HP-le kuulub erastamisele maaüksus, mille ringpiir on määratud 04.06.2013 plaaniga. Korraldus on eelhaldusakt, millega on määratud üksnes Vapso maaüksuse ringpiiri asukoht looduses ning Vapso ja Niidu maaüksuste üldpindala. Korraldus on vastavuses jõustunud piiriettepanekutega. HP-le tehtud piiride kulgemise ettepanek on läbinud kohtumenetluse ja PP piiride kulgemise ettepanekut sisaldav 19.11.2007 korraldus nr 149 kehtib. Korralduse vastuvõtmine on maa tagastamise eelduseks. Juurdepääsu vajava maatüki omanikul on õigus nõuda juurdepääsu asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 alusel, vaidluse korral tuleb pöörduda kohtusse. PP-le erastatava maa suuruse osas on põhjendused korralduses nr
  2. Maavanem on kontrollinud selle korralduse õiguspärasust. Haldusasjas nr 3-09-1625 leidis kohus, et kaebaja väited talle vähem väärtusliku maa erastamise kohta ei ole leidnud kinnitust. Vaidlustatud korralduses on selgitatud, et erastatavate maaüksuste omavahelise piiri asukohta on võimalik muuta, kui mõlemad erastajad esitavad vallale taotluse ja plaanimaterjali ühise piiri kulgemise kohta.
  3. J-TK ja KK nõustusid valla seisukohtadega. Kaebajad on 13 aastat takistanud maa tagastamist ja lükanud kompromissettepanekud tagasi. Lahendid erastatava maa asukoha ja suuruse kohta on nüüdseks jõustunud ning pärast ringpiiri kindlakstegemist on võimalik maa tagastada. Juurdepääsutee on HP-l olemas ja ta kasutab seda.
  4. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.09.2014 otsusega kaebuse osaliselt, tühistas vallavalitsuse 11.06.2013 korralduse nr 51, jättis kohustamisnõude rahuldamata ning mõistis vastustajalt kummagi kaebaja kasuks välja menetluskulu 656,22 eurot. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 järgi kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Asjas ei ole esitatud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et kaebajatele tehtud piiride kulgemise ettepanekud oleks tunnistatud kehtetuks, samuti ei ole kirjeldatud muid HMS § 61 lg-s 2 sätestatud haldusakti kehtetuse aluseid. Esile ei ole toodud ka HMS §-s 63 sätestatud haldusakti tühisuse aluseid. Korralduses kajastatud eesmärki ja motiive hinnates saab järeldada, et korralduse näol ei ole tegemist uue piiride kulgemise ettepanekuga. Halduse tegevusel, sh maa ostueesõigusega erastamise toimingutel, peab olema seaduslik alus. Korralduse andmise aluseks on märgitud HMS § 52 lg 1 p 2, mille kohaselt võib haldusorgan 3
(6)3-13-1937 enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). Füüsilisele isikule maa ostueesõigusega erastamiseks katastri ringpiiri kindlaksmääramise võimalus peaks olema sätestatud MaaRS ja selle alusel vastuvõetud õigusaktides. MaaRS-s on ringpiiri mõiste sisustamisel silmas peetud olukordi, kus erastatav (ja tagastamisele mittekuuluv) maatükk asub ühistu ringpiiri sees (MaaRS § 6 lg 2 p 3, § 22 lg 1, § 121 lg 2, § 221 lg 7). Seega saab viidatud sätete alusel reguleerida ühistute ja tema liikmete õigusi ühistu ringpiiri sisse jääva maa erastamisel, millega praeguses asjas ei ole tegemist. Kohalikul omavalitsusel ei ole lubatud seaduses või maa ostueesõigusega erastamise korras nimetamata toiminguid teostada või dokumenti nõuda. Maa ostueesõigusega erastamise korras puuduvad viited ringpiirile ning korras ei ole ette nähtud menetlustoiminguid maa ostueesõigusega erastamiseks ringpiiri kindlaksmääramise teel. Seega puudus vaidlustatud korralduse vastuvõtmiseks õiguslik alus ning korraldus tuleb tühistada. Korralduse kohaselt ei ole vallal piiride kulgemise ettepanekute jõustumisele vaatamata olnud võimalik kumbagi katastriüksust moodustada, sest kaebajad ei rahul neile erastamisele kuuluvate maaüksuste ühise piiriga, nad ei ole andnud maamõõtjale võimalust katastriüksuste moodustamiseks ning seetõttu ei saa vald asuda maad tagastama. Ka sellises olukorras peab kohalik omavalitsus reguleerima haldusaktidega üksnes neid küsimusi, milleks tal on õigusaktidest tulenev õiguslik alus. Maa ostueesõigusega erastamise korra p-dele 13, 133 ja 134 viidates märkis halduskohus, et kujunenud olukorras on vastustajal vaja hinnata, kas kaebajate tegevus katastriüksuse moodustamise takistamisel on formaalne või on tegemist sisuliste puudustega erastamistoimingute läbiviimisel, ja seega kaalutleda, kas erastamisavalduse esitanud isikute osas saab maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud lõpetada. Kuna vaidlustatud korralduse puhul ei ole tegemist piiride kulgemise ettepanekuga, ei kuulu maakorraldusseaduse sätted antud juhul kohaldamisele. Kaebajatele oli korralduse vastuvõtmise menetluses tagatud õigus olla ära kuulatud. Kuna kohus rahuldab kahest taotlusest ühe (tühistab korralduse ja ei kohusta vallavalitsust esitama kaebajatele uut piiride kulgemise ettepanekut), tuleb kaebajate taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada pooles ulatuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. PP ja HP paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti kohustamistaotlus ning osaliselt menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata, ning teha uus otsus, millega rahuldada kohustamistaotlus ja mõista kummagi kaebaja kasuks menetluskuluna välja veel 656,22 eurot, samuti apellatsiooniastme menetluskulud. Kohus üksnes mainis otsuses, et jätab kohustamistaotluse rahuldamata, kuid otsuses puuduvad mistahes põhjendused ja selgitused, miks kohus sellisele seisukohale jõudis. Kohus rikkus kohustamisnõude osas põhjendamiskohustuse täitmata jätmisega oluliselt menetlusõigust. Vaatamata sellele, et kohus on otsuses osutanud kaebajatele varem tehtud piiride kulgemise ettepanekutele, on kaebajad jätkuvalt seisukohal, et ka vaidlustatud korraldus on piiride kulgemise ettepanek. Ka kaebajatele erastatavate maaüksuste ühise ringpiiri ja pindala määramise näol on tegemist piiride kulgemise ettepanekuga. Kuna korraldus on eelduseks erastamistoimingutega jätkamiseks, on põhjendatud taotlus kohustada vastustajat uue õiguspärase piiride kulgemist määrava korralduse andmiseks. Vastasel korral puuduks kaebajatel võimalus neile kuuluvate ehitiste juurde maad erastada. Samuti ei ole enne erastamisele kuuluva maa piire määravat korraldust võimalik jätkata maa tagastamisega. Kuna varasemad piiride kulgemise ettepanekud on koostatud enam kui kuus aastat tagasi, on igati põhjendatud uue piiride kulgemise ettepaneku tegemine enne erastamistoimingutega jätkamist. Vastustaja eesmärgiks oli määrata maaüksuste ringpiir vastavalt 04.06.2013 plaanile. 4
(6)3-13-1937 Nimetatud asjaolu viitab sellele, et vastustaja soovis aastatel 2007 ja 2008 tehtud piiride kulgemise ettepanekuid vaidlustatud korraldusega ajakohastada. Käesolevaks ajaks on välja kujunenud tava, et kinnistute juurdepääsude küsimus ja muud maakorralduslikud probleemid lahendatakse juba haldusmenetluse käigus. Kaebajatele varem tehtud ettepanekutes puuduvad otstarbekate juurdepääsude rajamise lahendused ning neis ei ole arvestatud lihtsate ja selgete piiride loomise eesmärgiga. Kuna varasemad ettepanekud ei ole kooskõlas maakorralduse nõuetega, on põhjendatud kohustada vastustajat tegema ajakohastatud ettepanek. Vastustaja on iseenesest õigustatult asunud muutma varem tehtud ettepanekuid. Kui kohus tunnistab sellise piiride kulgemise ettepaneku kehtetuks, peab haldusorgan jätkama menetlust sealt, kus see pooleli jäi, st tegema kaebajatele uue ettepaneku. Isegi kui kaebajate kohustamisnõue on jäetud õigesti rahuldamata, ei ole kaebajate menetluskulude pooles ulatuses nende enda kanda jätmine õiglane.

§ 108

lg-s 11 sätestatud õigluse põhimõte on kohaldatav ka kaebuse osalise rahuldamise puhul menetluskulude jaotuse proportsiooni kindlaksmääramisel. Kaebajate eesmärgiks oli erastamistoimingute õiglane jätkamine sel moel, et vastustaja arvestaks mh MaaRS § 9 lg-s 2 sätestatud võrdsuse põhimõttega. Seega oli vaidluse sisuliseks küljeks eeskätt korralduse õigusvastasuse tuvastamine ja selle tühistamine. Kui kaebuse osalise rahuldamise korral domineerib sisuliselt selle rahuldatud osa, on proportsionaalne menetluskulu täielik väljamõistmine.

  1. Mustjala vald palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus leidis õigesti, et 11.06.2013 korraldus nr 51 ei ole uus piiride kulgemise ettepanek. Kaebajatele tehtud piiride kulgemise ettepanekud on vastavuses maakorralduse põhimõtetega. Arvestatud on ka tagastatava maa ja erastatava maa võrdse jagamise printsiibiga. Vastustaja nõustub kohtuotsuses toodud menetluskulude jaotusega.
  2. J-TK ja KK nõustusid valla seisukohtadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 197

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Olles seotud apellatsioonkaebuse ulatusega, ei kontrolli ringkonnakohus halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega halduskohus tühistas Mustjala Vallavalitsuse 11.06.2013 korralduse nr

  1. Ringkonnakohus kontrollib halduskohtu otsust vaid osas, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebajate nõude kohustada vallavalitsust esitama kaebajatele uus piiride kulgemise ettepanek maa ostueesõigusega erastamiseks, samuti menetluskulude jagamise osas, sh kaebajate alternatiivse väite alusel, et kohtuotsusega sisuliselt saavutatu proportsioonist lähtudes oleks õiglane mõista vastustajalt kaebajate menetluskulu välja mitte üksnes pooles, vaid täies ulatuses.
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
  3. Kaebajate väitel on halduskohus jätnud kohtuotsuse kohustamisnõude rahuldamata jätmise osas põhjendamata. Ringkonnakohus leiab, et kohustamisnõude rahuldamata jätmise põhjus on kohtuotsuse põhjenduste põhjal selge. Kaebajate käsituse kohaselt on vallavalitsuse korraldus nr 51 uus piiride kulgemise ettepanek. Haldusakti tühistamise korral võib halduskohus kohustada haldusorganit asja uuesti otsustama. Kuna halduskohus ei nõustunud kaebajate seisukohaga korralduse olemuse osas ja leidis, et kaebajatele varem tehtud piiride kulgemise ettepanekud kehtivad ja jäävad kehtima ka korralduse nr 51 tühistamisel, ei olnud halduskohtul alust kohustada valda uue haldusakti andmiseks. 5

(6)3-13-1937
  1. Ringkonnakohus nõustub valla ja halduskohtu seisukohaga, et korraldus nr 51 ei ole uus piiride kulgemise ettepanek. Kuna kaebajate vastuseisu tõttu oli maareformi läbiviimine pidurdunud ning vallal ei olnud võimalik asuda maad tagastama, soovis vald teha kõnealuse korralduse kui eelhaldusaktiga õiguslikult siduvalt kindlaks maa ostueesõigusega erastamise otsustamisel olulise asjaolu – erastamisele kuuluva maa välispiiri. Korralduse nr 51 tühistamine ei too vallale kaasa kohustust asuda tegema kaebajatele uusi piiride kulgemise ettepanekuid.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et ka kaebuse osaliste rahuldamise korral pidanuks halduskohus mõistma vastustajalt kaebajate kasuks menetluskulud välja täies ulatuses. Kaebajate sisuline eesmärk halduskohtusse pöördumisel oli vabaneda neile varem tehtud piiride kulgemise ettepanekutest kui eelhaldusaktidest. See eesmärk jäi neil saavutamata. Üksnes vallavalitsuse 11.06.2013 korraldusest nr 51 vabanemine ei taga neile suuremas ulatuses või teistsuguste piiridega maa ostueesõigusega erastamise võimalust. Halduskohtu poolt kaebajate kasuks välja mõistetud menetluskulude suurendamiseks puudub alus. 14.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 näeb ette, et menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Ringkonnakohus teeb otsuse vastustaja kasuks. Kuna vastustaja ega kolmandad isikud ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja ja kolmandate isikute võimalikud apellatsioonimenetluse kulud

§ 109lg 1 alusel nende endi kanda.

Ringkonnakohus ei tee otsust kaebajate kasuks, mistõttu jäävad kaebajate apellatsioonimenetluse kulud (riigilõiv ja esindaja kulu)

§ 108lg 1 alusel kaebajate endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.