1-14-10455/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. märts 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-10455 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Enn Pustak Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Dmitri Tsvetajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu DMITRI TSVETAJEV, i.k. 38110162212, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 24.11.2014 ja lõpp 23.03.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 25.02.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Dmitri Tsvetajev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Dmitri Tsvetajevile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Tsvetajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 1 Dmitri Tsvetajev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.12.2014 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 424 järgi ning kohus mõistis karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.03.2014 otsusega mõistetud karistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning mõistis lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 24.11.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Dmitri Tsvetajev taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitab, et sattus vanglasse, kuna rikkus alkoholi tarbimise keeldu, aga alkoravile ei saanud sellepärast minna, et oli metadooniravil. Kinnitab, et on kõikidest tehtud vigadest aru saanud, analüüsinud oma tegevusi ja alkoholi vabanedes rohkem ei tarvita, laseb ennast kodeerida, vanglasse sattuda rohkem ei soovi, asub tööle. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasemad korduvad karistused ning käitumiskontrollile allutamise ebaõnnestumine ei anna prokuratuurile veendumust, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu. Lisaks juhib prokurör kohtu tähelepanu asjaolule, et Dmitri Tsvetajev on ohtlik avalikkusele ning tal on probleeme alkoholi tarvitamisega ja narkootikumide tarbimisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samuti lisab prokurör, et kuna isikul on range järelevalve tingimustes 8 distsiplinaarkaristust, siis puudub alus arvata, et ta vabaduses käituks õiguspäraselt. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Dmitri Tsvetajevi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kohus leiab, et kui kinnipeetav on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksal korral ja vangistuses viibib teist korda, seega ei ole varasemad karistused talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning Dmitri 2 Tsvetajevi puhul ei ole tegemist seadusekuulekusele orienteeritud isikuga. Varasemalt on teda karistatud joobes juhtimise, varguste, valeütluste andmise, tulirelva omandamise ning narkootikumidega seotud süütegude eest. Kuritegude dünaamika on muutunud küll kergemaks, kuid soodusteguriks on endiselt sõltuvusainete tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama isa juurde isale kuuluvasse 2-toalisse korterisse. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Seega on isikul olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootab vabaduses peale isa veel ka õde. Suhted lähedastega on head. Isa on valmis kinnipeetavat vabanemisel nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, riigikeele A2 ja B1 taseme õppes, sõltuvusainete tarvitamist käsitleva tugigrupi tegevuses ning probleemide äratundmisvõime ja nende lahendamise oskuste treeningul, samuti on isik läbinud pikaajalise metadoonravi. Samas peab märkima, et arvestades isiku korduvkaristatust on kinnipeetava tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Kinnipeetav väidetavalt nendega ei suhtle kartes sattuda nende mõju alla. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul puudub pikem töökogemus ja -harjumus, ning tal on 80% ulatuses töövõimekaotus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Eeltoodu mõjutab ilmselgelt kinnipeetava iseseisvat toimetulekut. Samuti võib töökoha puudumine suurendada isiku ohtlikkust ühiskonnas majanduslike raskuste ilmnemisel ja seda olukorras, kus isik on varem pannud toime varavastaseid süütegusid. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, diagnoositud on narkosõltuvus. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks ja/või sõltuvusainete hankimiseks. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 64%, mida saab lugeda korduva kuriteo toimepanemise keskmisest kõrgemaks tõenäosuseks. Vangla iseloomustuse kohaselt käitub Dmitri Tsvetajev hetke-emotsiooni ajel, ei teadvusta tegude tagajärgi. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitab korduv joobes juhtimine seades ohtu enda ja teiste isikute elu ning tervise. Käitumiselt on kinnipeetav ebastabiilne, on tekitanud vangistuses endale vigastusi. Korduvad kuriteod viitavad kuritegelikele hoiakutele, õigustab enda õigusrikkumisi. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid viimasel katseajal tuli registreerimisele alkoholijoobes vaatamata asjaolule, et kohtu pool oli alkoholi tarvitamine keelatud. Kohus on seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja 3 kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Dmitri Tsvetajevi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 4