3-16-192/14

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-192 Määruse kuupäev

1. märts 2016.a Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi V.Ki kaebus Viru Vangla vastu kahju 300 euro hüvitamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja V.K Resolutsioon
2. Tagastada kaebus.
3. Tagastada kaebajale tema poolt esitatud tõendid.
4. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse ärakirja saamiseks. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
5. Määruse resolutsiooni punkti 1 (kaebuse tagastamise) peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.
6. Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud
7. V.K esitas Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3, tõlge tl 5). Kaebaja pöördus kohtusse seoses sellega, et vanglaametnikud kasutasid tema suhtes erivahendeid ja füüsilist vägivalda ning tekitasid sellega talle kehavigastusi. Kaebaja soovis saada hüvitist 300 eurot. Vastuseks kohtu 03.02.2016.a puuduste kõrvaldamise määrusele esitas kaebaja kaebuse täienduse (tl 13-14, tõlge tl 22-23). Selles ei väida kaebaja enam, et talle tekitati kehavigastusi, vaid tugineb sellele, et kaebaja suhtes kasutatud füüsiline vägivald tekitas kahju tema tervisele. Kaebajal on mandlite mädanik. Kaebaja suhtes kasutatud füüsilise vägivalla tõttu ei kuulu see ravimisele, vaid mandlid tuleb välja lõigata. Valvurid ei pööranud tähelepanu sellele, et kaebajal valutab kurk ja jätkasid füüsilise jõu kasutamist. Kaebaja taotleb kompensatsiooni tervisekahju tekitamise eest summas 300 eurot. Koos kaebuse täpsustusega esitas kaebaja Viru Ringkonnaprokuratuurile esitatud avalduse (tl 15-16, tõlge tl 24). Sellest dokumendist tuleneb, et füüsilise jõu kasutamine kaebaja suhtes toimus ajavahemikul 07.07.2015.a - 17.07.2015.a.
8. 03.02.2016.a kohtumääruses palus kohus kaebajal teatada, kas ta on esitanud Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse ning millal ja kuidas vangla selle lahendas. Kaebaja sellekohaseid andmeid kohtule ei esitanud. 1
9. Viru Vangla teatel (tl 31) ei ole kaebaja esitanud vangale taotlust hüvitada ajavahemikul 07.07.2015.a - 17.07.2015.a. kaebaja suhtes füüsilise jõu kasutamisega tekitatud kahju.
10. Kaebaja esitas kaebuses taotlused saada kõikide paberite ja kaebaja avalduse koopiad ning nõuda vanglalt välja videosalvestused, mis on tehtud kaebaja märgitud aegadel. Kohtu seisukoht Kaebuse tagastamine
11. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja ei ole vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud ja seega ei ole kohtueelset menetlust läbinud. Kaebajal ei ole praegu õigust esitada kaebuses toodud nõuet kohtule.
12. Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Selleks tuleb kaebajal eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ehk esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt tagastanud, jätnud rahuldamata või jätnud tähtaegselt lahendamata. Kaebaja taotluste lahendamine
13. Kaebaja palus väljastada talle kaebuse ärakirja. HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 näevad küll ette menetlusosalise õiguse saada toimikust ärakirju, kuid HKMS § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Kohtupraktikas mõistetakse neid kaht sätet koosmõjus nii, et menetlusosalisel ei ole õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Praeguses asjas taotleb kaebaja ärakirja kaebusest, mille kaebaja ise koostas ja kohtule edastas, mille sisu on kaebajale teada ning millest kaebajal oli endal võimalik teha ärakirju (sh käsikirjalist ärakirja). Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt vajadus kaebuse ärakirja saamiseks ja kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata.
14. Kaebaja palus väljastada ärakirjad ka muudest kohtule esitatud dokumentidest. Nendeks dokumentideks on kaebaja poolt esitatud tõendid. Kuna kohus kaebust sisuliselt läbi ei vaata ja kaebaja võib vajada neid dokumente uue kaebuse esitamisel, siis tagastab kohus kaebaja poolt kohtule esitatud tõendid (tl 15-19). Toimikusse jäävad nende dokumentide koopiad.
15. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust tõendite kogumiseks kohtu poolt. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 2