KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2015.a., Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-15-12287 Kohtuasi XXXavaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapsega suhtlemiskorra määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg 23.09.2015 Menetlusosalised Avaldaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Esindaja vandeadvokaat Eva Tibar (e-post eva.tibar@tibar.
- ee)Puudutatud isik I XXX(isikukood XXX elukoht XXX). Puudutatud isik II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Esindaja advokaat Anneliis Räppo (e-post anneliis@advokaat.
- ee)Puudutatud isik I määratud esindaja vandeadvokaat Veiko Parts Eestkosteasutused Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsus (asukoht Tammsaare tee 135, Tallinn 12915, epost mustamae@tallinnlv.ee ja Põhja-Tallinna Valitsus (asukoht Niine tänav 2, Tallinn 104145, e-post pohja@tallinnlv.
- ee)Resolutsioon 1. Lõpetada osaliselt XXXja XXXühine hooldusõigus XXXsuhtes ja määrata ainuotsustusõigus XXXelukoha ja igakordse viibimiskoha määramise osas lapse emale, XXX. 2. Kõigis muudes küsimustes säilib vanemate ühine hooldusõigus. 3. Kinnitada isa ja lapse alljärgnev suhtluskord: 3.1. Laps viibib isaga igal paaritul nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Isa võtab lapse reedel lasteaiast või kokkulepitud kohast ning toob pühapäeval kelle 19-ks koju tagasi. Neil nädalail, kui laps isaga nädalavahetusi ei veeda, kohtub isa lapsega kolmapäeviti võttes lapse lasteaiast ning tuues ta kelle Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord ning tähtaeg 20ks koju (või kokkulepitud kohta) tagasi. 3.2. Kui laps on haige ajal, mil ta peaks veetma isaga, siis teavitab ema sellest isa ette ning laps veedab isaga järgmise nädalavahetuse, mil laps on terve. 3.3. Kui laps jääb isaga haigeks, siis teatab isa sellest koheselt ning toob lapse koju tagasi enne suhtluskorras kehtestatud aega lähtudes lapse huvidest. 3.4. Jõulud, aastavahetuse, ülestõusmispühad ja jaanipäeva veedab laps vanematega kordamööda. Paaritul aastal on laps jõulud emaga ja aastavahetuse isaga, ülestõusmispühad emaga, jaanipäeva isaga. Paarisaastal vastupidi. Arvestades lapse soove, veedab isa lapsega suvepuhkusel pikema perioodi vältel, puhkuse aja ja kestvuse lepivad vanemad kokku hiljemalt jooksva aasta 1. märtsiks. 3.5. Emadepäeva veedab laps emaga, isadepäeva isaga. 3.6. Isa sünnipäeva veedab laps koos oma isaga. 3.7. Ema ja isa lähisugulaste sünnipäevad veedab laps koos vastava vanemaga. 3.8. Isal on õigus reisida lapsega väljapoole Eesti Vabariiki, olles informeerinud ema reisi sihtkohast võimalusel vähemalt 2 nädalat ette. 3.9. Kui laps viibib teise vanema juures, on mõlemal vanemal õigus lapsega suhelda telefoni teel. 3.10.Lähtudes lapse huvidest ei tee vanemad vastastikku takistusi teise vanemaga suhtlemiseks ega halvusta teist vanemat ega kujunda eemalviibiva vanema suhtes vastumeelsust. Vanemad suhtlevad last puudutavates küsimustes omavahel ning julgustavad last teise vanema juures Menetluskulud jätta poolte endi kanda, alaealise määratud esindaja tasu jätta riigi kanda. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue. Avaldaja ja puudutatud isiku XXXkooselust on 07.02.2011 sündinud poeg XXX Johanson. Septembrist 2013.a. elavad XXXvanemad eraldi Pooled leppisid kokku lapsega suhtlemise korras, mille kohaselt laps elas vaheldumisi nädala kaupa kummagi vanema juures. Hilisemalt muutus lapsega suhtlemine nii, et käesoleval ajal on laps 5 päeva kaupa kummagi vanema juures., lapse üleandmine toimub kas lasteaias või läheb lapsele järgi see vanem, kelle juures laps peab järgneva perioodi olema. Kuni jaanipäevani 2015.a. elas XXXoma vanaema XXX juures ning lapsele oli tagatud mingisugunegi järelevalve ja hoolitsus. Lapse isa XXXja tema elukaaslane tarvitavad sageli alkoholi. Lapse isa karistab last põhjendamatult, on agressiivne ning keelab lapsel põhjendamatult vanaemaga ja lähisugulastega suhelda. Margus Johansonile on korduvalt kutsustud politsei nii joobes kui ka kainelt agressiivse käitumise pärast. Praegune suhtluskord ei sobinud lapsele praktiliselt algusest peale, laps ei soovinud isa juurde minna, nuttis, tal olid probleemid magama jäämisega, oli väga ema küljes kinni. Pikapeale harjus laps olukorraga, kuid tema käitumine on isa juurest tulles agressiivne, rahutu ja üleolev. Ka lasteaia õpetajad on märkinud, et lapse käitumises on märke ärevusest, agressiivsusest ja rahutusest. Õpetajate hinnangul vajab laps stabiilsemat ja rahulikumat elukorraldust. Arvestades lapse vanust on avaldaja seisukohal, et lapsel peab olema kindel elukoht ning tagatud suhtlus teise vanemaga kindla korra järgi. Avaldaja palub ühise lapse suhtes ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ning anda avaldajale üle otsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määratlemiseks. Puudutatud isiku XXXseisukohad XXXarvates ei esine käesoleval ajal mitte ühtegi põhjust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Tõele ei vasta mistahes lapse ema väited selle kohta, et lapse isa ei arvesta lapse huvidega, on vägivaldne, tarvitab regulaarselt alkoholi ega taga lapsele sobivaid elutingimusi. Eestkosteasutuste seisukohad Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus ja Mustamäe Linnaosa Valitsus on ühisel seisukohal, et avaldus on põhjendatud ning vestluse käigus ja varasemalt selgunud asjaolud annavad selleks piisava aluse. XXX määratud esindaja seisukohad Lapse esindaja hinnangul on ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lapse emal otsustusõiguse andmine lapse elu- ja viibimiskoha osas ning lapse isa ja lapse suhtlemiskorra määramine avalduses toodud tingimustel kooskõlas lapse huvidega. Laps vajab stabiilset elukorraldust ja turvalist kasvukeskkonda, mille tagavad eelkõige kindel ja püsiv kodu ning vanemlik hoolitsus. Olukord, kus laps viibib pool aega ühe vanema juures ja teine pool aega teise vanema juures kahjustab lapse huvisid, kuna selle tagajärjel lapsel sisuliselt puudub kodu, on vaid ajutised viibimiskohad. Vestluses lapse esindajaga ütles laps veenvalt, et talle meeldib ema juures ja emaga koos olla ning ta ei taha minna isa juurde. Ema juures on lapsele tagatud rahulik ja turvaline kasvukeskkond ning paremad elamistingimused. Olukorras, kus vanemad ei suuda ühist hooldusõigust teostades leida üksmeelt, on lapse huvides, et otsustusõigus lapse haridus- ja huvitegevuse küsimustes kuuluks avaldajale. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle; vastavalt § 137 lg 3 ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale üleandmisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohus leiab, et PKS § 137 lõikes 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja üks vanematest on avaldanud soovi, et ei soovi lapse hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et XXXelab peale vanemate lahkukolimist vaheldumisi võrdse aja kummagi vanema juures. Mõlema vanema hinnangul on lapsel ilmunud käitumuslikud iseärasused, mis on seotud magama minemisega: lapsel on välja kujunenud kindel käitumismuster, ilma milleta ta magama ei jää ning laps jonnib, trambib jalgu ja vaidleb enne magama jäämist nii ema kui ka isa juures. Ka lapse viibimine lasteaias on probleemsemaks muutunud: XXX ei täida õpetajate poolt antud korraldusi, vaidleb vastu. Õpetajate poolt antud iseloomustuse kohaselt on lapse käitumine stabiilsem juhtudel, kui XXX tuleb lasteaeda ema juurest. Eestkosteasutuse ja ka kohtu arvates viitavad lapse jonnihood ja tema käitumine lapse probleemidele. Kuna vanemate vahel puudub üksmeel, ei sobi tõenäoliselt kahe kodu omamine XXXele. Lapse huvides tuleb lapse elukorraldust muuta. Vestluses lapse esindajaga avaldas laps veenvalt, et talle meeldib rohkem ema juures olla. Nii alaealise määratud esindaja kui ka eestkosteasutused toetavad avalduse rahuldamist. Kuna lapsele ei sobi kahe kodu süsteem on otstarbekas ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ja anda otsustusõigus lapse eluja viibimiskoha suhtes avaldajale. Kohus ei loe tõendatuks avaldaja väiteid, et puudutatud isik on vägivaldne ja tarvitab tihti alkoholi. Vanavanaema XXXei ole kaasatud protsessi puudutatud isikuna ja kohus ei ole teda ka tunnistajana üle kuulanud. Laps vajab stabiilset elukorraldust ja turvalist kasvukeskkonda, mille tagavad eelkõige kindel ja püsiv kodu ning vanemlik hoolitsus. Ema juures on lapsele tagatud rahulik ja turvaline kasvukeskkond ning head elamistingimused. Isa juures on elamistingimused kitsamad. Kuna tegemist on alles lasteaialapsega, siis puudub vajadus anda käesoleval ajal haridus – ja huvitegevuse küsimustes ainuotsusõigus emale. Lapsevanemad peaksid õppima tegema lapse huvidest lähtuvalt ühiseid otsuseid. Kui vanemad üksmeelt tulevikus ei saavuta, on kummalgi vanemal õigus vastava avaldusega pöörduda kohtusse. Kooskõlas PKS § 143 lg 1 on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga ja raskendab lapse kasvamist. TsMS § 172 lg 2 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse Kohus leiab, et käesolevas asjas on lahend lapse huvides, seega kumbki vanem kannab oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik.