← Eesti

1-15-8393/16

Obsah (7)§ 213§§ 199§ 73§§ 178§ 65§ 218§ 5

KOHTUMÄÄRUS karistuse vähendamise taotluse kohta Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Määruse tegemise aeg ja koht 17.veebruar 2016.a. Rapla, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-8393 Krim

§ 213lg.

1 ja 199 lg. 2 p.p. 5 ja 9 järgi mõistetud karistuste ja kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristuse muutmiseks rahuldamata. Määrus saata teadmiseks prokurörile, Tallinna Vanglale ja Rait Aidlale (viibib Tartu Vanglas). Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu. Asjaolud ja kohtu seisukoht Rait Aidla on tunnistatud süüdi 1. Harju Maakohtu poolt 18.detsembril 2013.a.

§§ 199lg 2 p.p. 5 ja 9; 209 lg 2 p. 1; 213 lg. 1 ja 364 järgi ja karistatud vangistusega kolm

(3)aastat, millest vahi alla viibimisega loeti viis päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jäi kaks
(2)aastat üksteist
(11)kuud ja kakskümmend viis
(25)päeva. Kandmisele kuulus vangistusest koheselt kuus
(6)kuud ja vangistuse ülejäänud osa kahe
(2)aasta viie
(5)kuu ja kahekümne viie
(25)päevase vangistuse kandmisest vabastati R.Aidla

§ 73lg. 1 kohaselt nelja

(4)aastase katseajaga. Koheselt kandmisele kuuluva vangistuse osa algust arvestati 17.juunist 2013.a. ja kohtuotsuse tegemise päeval vabastati R.Aidal vahi alt. 2. Pärnu Maakohtu poolt 27. augustil 2015.a.

§§ 178lg. 1, 199 lg. 2 p.4, 201 lg. 2 p.1, 209 lg. 2 p. 1, 213 lg. 1, 344 lg.1, 345 lg.1 ja 346 järgi ja karistatud vangistusega üks

(1)aasta ja kuus
(6)kuud. Selle karistuse suurendamisel

§ 65lg 2 alusel Harju Maakohtu poolt 18 detsembril 2013.a. mõistetud vangistusega jäi liitkaristuseks vangistus kolm

(3)aastat üksteist
(11)kuud ja kakskümmend viis
(25)päeva. Tõkend vahistamine jäeti muutmata ja karistuse kandmise alguseks loeti vahistamise aeg 11.detsember 2014.a. R.Aidla palub 29.detsembril 2015.a. esitatud taotluses karistus üle vaadata. Taotlusest nähtub, et kolm episoodi, milledes R.Aidla Harju Maakohtu poolt süüdi mõisteti, on alates 01.jaanuarist 2015.a. kvalifitseeritavad väärtegudena:
  1. 10.06 kuni 13.03.2013.a. varastatud kõvaketta väärtus oli 119 eurot
  2. 11.02.201e.a. toimunud arvutikelmus oli tegelikult ebaõnnestunud müügitehing, sest pärast 200 eurost ettemaksu tekkis probleem kauba kättesaamisega. Seetõttu tagastas R.Aidla ettemaksust 50 eurot ja kahjuks jäi algse 200 euro asemel 150 eurot. Seda ei olnud R.Aidla võimeline tagastama.
  3. 02.03.2013.a. toimunud arvutikelmuse puhul on kahju 100 eurot. R.Aidla leiab, et seoses ühe varguse muutumisega väärteoks muutub ka süüdistus varguse süstemaatilisuses, kuna jõusse jääb ainult kaks varguse episoodi. Kohus leiab, et Harju Maakohtu poolt

§ 199lg.

2 p.p. 5 ja 9 järgi mõistetud karistuse ja liitkaristuse vähendamiseks ei ole alust. R.Aidla on Harju Maakohtu poolt tunnistatud

§ 199lg. 2 p.p. 5 ja 9 järgi süüdi kolmes varguses ja karistuseks on mõistetud vangistus üks

(1)aasta. Üheks episoodiks oli kõvaketta vargus Rapla maakonnas Kohila vallas Kapa 105 eramust ja kannatanu on hinnanud eseme väärtuseks 119 eurot. Alates 01.jaanuarist 2015.a. kehtiv

§ 218lg.

4 loeb vara, mille väärtus on kuni 200 eurot, väheväärtuslikuks ja selle salajane vargus moodustab üldjuhul sama paragrahvi lõikes 1 ette nähtud väärteo.

§ 218lg.

1 kohaselt ei ole olenemata vara väärtusest väärteoga tegemist aga süstemaatilise varguse korral. Niisugusena olid R.Aidlale süüks pandud vargused kvalifitseeritud. 01. jaanuaril 2015.a. jõustunud

§ 5

lg 2 teise ja kolmanda lause kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Niisugusel juhul tuleb vangistust vähendada uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastada isik vangistusest. R.Aidlale on Harju Maakohtu poolt mõistetud vangitus on küll pööratud täitmisele, kuid alust karistuse vähendamiseks ei ole, sest alates 01.jaanuarist 2015.a. kehtiv

§ § 199 lg. 2 ei näe R.Aidla süüdimõistmise ajaga võrreldes ette kergemat karistust. Alust karistuse kergendamiseks ei anna ka asjaolu, et kaks R.Aidlale

§ 213lg.

1 järgi süüks pandud vargust vastavad alates 01.jaanuarist 2015.a. väärteo tunnustele, sest ka

§ 213lg.

1 ei näe võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga ette kergemat karistust. R.Aidla on Harju Maakohtu poolt tunnistatud

§ 213lg.

1 järgi süüdi kokku 18 episoodis. Taotluses palub R.Aidla Harju Maakohtu poolt

213 lg. 1 järgi mõistetud karistuse vähendamist ka põhjusel, et alates 01.jaanuarist 2015.a. on

§ 213lg. 1 järgi suurim karistus vangistus kolm

(3)aastat varasema viie
(5)aasta asemel. Harju Maakohus mõistis

§ 213lg.

1 järgi vangistuse kaks (2 aastat ja kuus 6) kuud. Seega peaks olema karistuseks

§ 213lg. 1 järgi vangistus üks

(1)aasta ja kuus kuud. Kohus leiab, et ka selles osas ei ole võimalik taotlust rahuldada, sest Harju Maakohtu poolt 18.detsembril 2013.a.

§ 213

lg 1 järgi mõistetud vangistus ei ületa alates 01.jaanuarist 2015.a.

§ 213lg. 1 ette nähtud vangistuse ülemmäära. Taotluses esitatud küsimused saab lugeda Kr

MS § 431 lg 1 mõeldud karistuse täitmise käigus tekkinud küsimusteks, millised saab lahendada KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendada kirjalikus menetluses. R.Aidla soovib vaidlustada ka süüditunnistamist 10.06.2013.a. toimunud episoodis, kuna pantis täiesti uue pakendis arvuti, mille ostis mõni hetk varem interneti teel kolmandalt isikult 150 euro eest kavatsusega arvuti hiljem välja osta. Kuna R.Aidla peeti 17.06.2013 kinni, siis ei olnud see võimalik. Väljaostmise soov oli ka 22.05.2013.a. seoses vana Dell sülearvuti ja 8 DVD plaadiga, et ära hoida kuritegu ja OÜ Pant petmist. 10.06.2013.a. toimunud väidetava kelmuse osas R.Aidla teadis, et kinnises karbis oli uus sülearvuti, mitte vanad ajalehed. Antud juhul võidi petta R.Aidlat ja tema omakorda enda teadmata pettis Pant OÜ-d. Seega puudub selle episoodi osas kuriteo koosseis. Kuritegu oleks olnud välditav, kui kaupa oleks kohapeal kontrollitud. OÜ Pant võttis pandi vastu ilma selle sisu kontrollimata ja sama moodi käitus R.Aidla seda kolmandalt isikult vastu võttes. Teadmata on, mida tehti paki sisuga pärast selle üleandmist Pant OÜ-le. Võimalik on, et Pant OÜ soovis kätte maksta 22.mail 2013.a. toime pandud pettuse eest. Siis oli tegemist sülearvuti pantimisega, kuid pakendis olid vanad ajalehed. Seda R.Aidla tunnistab ja nii on lihtne väita, et ta pettis Pant OÜ-d ka 10.06.2013.a. R.Aidla palub kohtul kontrollida menetlusnormide järgimist, kuna teda ei küsitletud kõikide episoodide osas ja ei saanud esitada vastuväiteid ega end kaitsta. Kaitsja oli passiivne. Kui midagi küsiti, siis pani uurija sõnad suhu ja käskis alla kirjutada. Kokkuleppe sisu R.Aidlale ei tutvustatud ja see ei olnud talle arusaadav. Tal paluti vaid alla kirjutada ja lubati 16.detsembril 2013.a. vabastada. Tegelikult vabastati 18.detsembril 2013.a. Eespool nimetatud neljas punktis vaidlustab R.Aidla talle süüks pandud kuritegude asjaolusid ja seab kahtluse alla menetlusnormide järgimise kohtueelse menetluse staadiumis enne Harju Maakohtu otsust. Kohus peab vajalikuks selgitada, et niisuguste küsimuste tekkimise korral oleks tulnud kokkuleppest kohtuistungil loobuda või esitada kohtuotsuse peale apellatsioon menetlusnormide osas. Taotluses toodud neid küsimusi ei ole saa lugeda kohtuotsuse täitmisest tulenevaiks ega KrMS § 431 lg. 1 korras lahendada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.