1-14-8520/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8520 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Aleksandr Staršov (isikukood 38108300221) ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebused Kaebuste esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
4. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebused jätta rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt määruskaebemenetluses Aleksandr Staršovile riigi õigusabi osutamise eest. 3.1 Mõista Aleksandr Staršovilt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse. 3.2 Aleksandr Staršovil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700031298 ja selgitus „Aleksandr Staršov, 1-14-8520, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Aleksandr Staršov kannab Tartu Vanglas karistust KarS § 199 lg 2 p-de 8,9 ja KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Ta mõisteti süüdi Harju Maakohtu
9. novembri
10. a otsusega ning karistati KarS § 64 lg 1 alusel 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva. Ärakandmata karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse algusajaks loeti
11. juuni
13. Tartu Vangla esitas maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise otsustamiseks.
14. Tartu Maakohtu
15. jaanuari 2016 määrusega jäeti A. Staršov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Kohus leidis, et A. Staršovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. A. Staršovi ennetähtaegset vabastamist välistavateks asjaoludeks pidas kohus süüdimõistetu varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, osaliselt tema käitumist karistuse kandmise ajal ning isikut. MÄÄRUSKAEBUSED
16. Kohtumääruse peale esitas kaebuse A. Staršov, kes taotleb määruse tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist. Määruskaebuse esitaja hinnangul tuleks arvestada järgmisi asjaolusid: A. Staršovil on väikesed lapsed, kes vajavad tema armastust ja hoolt. Tal elu- ja töökoht. Ta on tunnistanud sõltuvust ja keeldunud eluaegsest metadoonravist. Vanglas olles on ta võtnud osa majandustöödest ja läbinud programme. Tal on soov jätkata edaspidi vabatahtlikku tegevust narkosõltlaste abistamisel, töötada ja tasuda riigile hagisid. A. Staršovi motivatsioon muutumiseks on piisav. Kohus märkis, et A. Staršovi elukaaslane vabanes
17. a kinnipidamiskohast. A. Staršov märgib, et elukaaslasel oli vaid lühiajaline kokkupuude narkootiliste ainetega. Ta on 3 aasta vältel elanud tervet eluviisi, kasvatanud paari ühiseid lapsi ning töötab kahel töökohal ning ei kujuta endast mingit sotsiaalset ohtu. Kohus jättis arvestamata, et A. Staršovi perekond on raskes olukorras ja vajab teda. Kohus on märkinud sedagi, et A. Staršovi on varem karistatud tingimisi vangistusega, ent ta ei õigustanud seda. Määruskaebuse esitaja märgib, et see oli 9 aastat tagasi. Antud karistust talle tingimuslikult ei määratud, samuti on kohtupraktikas näha, et see ei takista tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A. Staršov on oma sõltuvust tunnistanud nagu ka seda, et tema vead lähevad perele kalliks maksma. Kohus võiks arvestada, et vabastades A. Staršovi elektroonilise valvega, saavad tema liikumised olema läbipaistvad. Tal on töö, mida saab teha elukohas. Seega ei oleks tema liikumistrajektoor suur. Kriminaalhooldaja ja vangla toetavad vabastamist (uue kuriteo risk on 38%).
18. a kaotas A. Staršov ema ja venna, mistõttu ta ei saa endale enam vigu lubada.
19. Määruse peale esitas kaebuse ka kaitsja, kes taotleb samuti määruse tühistamist ja A. Staršovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist. 2 2 Kaitsja märgib, et süüdimõistetu suutis lõpetada asendusravi, seega loobuda narkosõltuvusest, ehkki oli noorusest peale kaua aega kangete narkootikumide tarvitaja, mis oli ka kuritegude toimepanemise põhjuseks. Ta on otsustanud vabatahtliku tegevuse kasuks. Lähedaste kaotus on sügavalt mõjutanud teda ja sundinud end parandama. Samuti on tal soov aidata abikaasat ja ühiseid lapsi. A. Staršov on soovinud loobuda suitsetamisest, osalenud ka vastavas tugigrupis, ent tema karistamine sigareti omamise ja süütevahendi leidmise tõttu tõid kaasa saatusliku tagajärje, mille tulemusel hindas maakohus tema käitumise vanglas mittepositiivseks. Samas on kohus jätnud arvestamata, et A. Staršov on vangistuses töötanud ja läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Lisaks on A. Staršov avaldanud kartust, et kaotab pere, kui ta vanglast ennetähtaegselt ei vabane. Maakohus jättis arvestamata, et iseloomustus tervikuna sisaldab vähe negatiivset. Kaitsja märgib, et A. Staršovil on mitu eriala, tagatud töökoht ja keskmine uute kuritegude toimepanemise riskiprotsent. Kaitsja hinnangul on karistus oma eesmärgi täitnud. Oma käitumisega vangistuses on A. Staršov näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud A. Staršovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohus leidis, et A. Staršovi on korduvalt karistatud, sh eriliigiliste karistustega. Ta on ka katseajal toime pannud kuritegusid ning negatiivselt iseloomustab isiku minevikku tema sõltuvus narkootilistest ainetest. Kohus pidas rasketeks ka A. Staršovi kuritegude asjaolusid, mh tugevate narkootilise aine fentanüüli käitlemist suures koguses. A. Staršov on pikaajalise tarvitajana toime pannud ka varavastaseid kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. Samuti on teda ühel korral karistatud distsiplinaarkorras. Apellatsioonikohus ei saa maakohtule etteheiteid teha seoses motiveerimiskohustuse rikkumisega ja asjaolude arvestamata jätmisega, nagu seda on taotlenud määruskaebuse esitaja. Asjaolu, et A. Staršov maakohtu motiividega ei nõustu, ei tingi määruse tühistamist. Tuleb märkida (ja seda on juba positiivse asjaoluna arvestanud ka maakohus), et A. Staršovi suhtumises vangistuses on toimunud positiivseid arenguid. Ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning olnud metadoonasendusravil. Maakohus on aga märkinud, et A. Staršovi näol on tegemist pikaajalise tugevate narkootikumide tarvitajaga, kellel on soov ja motivatsioon narkootiliste ainete tarvitamisest vabaneda tekkinud alles hiljuti. Ka asendusravi lõpetas ta mõned kuud tagasi. Seda ja maakohtu seisukohti arvestades leiab ka ringkonnakohus, et järeldusi A. Staršovi narkosõltuvusest vabanemise kohta on ilmselgelt liiga vara teha ning endiselt esineb oht, et vabanemisel võib A. Staršov toime panna uusi kuritegusid. Olukorras, kus ka vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Staršovil varasemalt esinenud tagasilangus narkootikumide tarvitamise osas ning ka käesolevat olukorda on iseloomustatud järgmiselt: „on mõnevõrra motiveeritud loobuma“, ei saa teha tõsikindlat järeldust, et A. Staršov suudab realiseerida oma positiivsed kavatsused. Seda veendumust süvendab asjaolu, et ka kinnipidamisasutuste rangetes tingimustes on A. Staršovi distsiplinaarkorras karistatud tubakatoodete ja süütamisvahendi omamise eest. Seetõttu ringkonnakohus küll tunnustab A. Staršovi vangistuses tehtud enesearengutöö eest, ent leiab sarnaselt maakohtuga, et karistuse kandmiselt süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ei ole. Seejuures nõustub apellatsioonikohus maakohtuga selleski, et arvestama peab ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Olukorras, kus isikut on 9 korral kriminaalkorras karistatud (neist kolm arhiveeritud karistust) ning ta kannab oma
21. reaalset vangistust mh raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest, ei tingi üksnes asjaolu, et A. Staršov on väidetavalt nüüd muutunud, tema vabastamist. Elukaaslane ja lapsed olid A. Staršovil ka enne kuriteo toimepanemist ja varem kriminaalkorras karistatud isikuna teadis ta väga hästi, millised järelmid süüdimõistmisega kaasnevad, ent pani sellele vaatamata toime uusi kuritegusid. 3 3
22. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
23. A. Staršovi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 1 tunni, mille eest ta soovib tasu summas 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 48 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel A. Staršovi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau