4-16-661/9

4-16-661 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-661 (2316,16,000014; 2316,16,000013) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Nikolai Kostõlev, ik 37711110278, elukoht: alaline elukoht puudub, ajutiselt XXX. Ruth Kotov Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. Nikolai Kostõlev süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 päeva.
4. Mõistetud arest 10 (kümme) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 30.04.
5. Kui menetlusalune isik jätab mõistetud aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. Nikolai Kostõlevilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot ja aineekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot, kokku menetluskulu 119 (ükssada üheksateist) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Nikolai Kostõlev, 4-16661, menetluskulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Nikolai Kostõlevile posti teel tema elukoha aadressile.
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Asitõend: EKEI keemiaosakonnast hoiustatud amfetamiini sisaldav pulber kui NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine konfiskeerida NPALS § 153 lg 2 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 ja NPALS § 7 lg 3 alusel 1 kehtestatud korras.
9. Asitõend: ekspertiisiasutusest kohtuvälisele menetlejale tagastatud amfetamiini sisaldanud pakend (ümbrikus asuv minigrip kilekott) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 02.03.
10. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 01.01.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1483183 nähtuvalt peeti 01.01.2016 kell 02.30 Tallinnas Vene tänaval maja nr 14 juures kinni Nikolai Kostõlev, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena amfetamiini, metamfetamiini ja metadooni sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd menetlusalune isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. 01.01.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1483164 nähtuvalt peeti 01.01.2016 kell 02.58 Tallinnas Merelahe 4 kinni Nikolai Kostõlev, kelle juurest leiti läbipaistev minigrip kilekotike valge pulbriga, milline pulber massiga 0,68 grammi aineekspertiisi kohaselt sisaldas endas 13% amfetamiinsulfaati, mi sisaldas endas 73,4% amfetammini ning pulbris oli 0,065 grammi amfetamiini. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd menetlusalune isik ebaseaduslikult omas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et on Sõles arvel , seal on ka metadoonikeskus, kust on ettekirjutus metadoonile. Amfetamiini ega metamfetamiini välja kirjutatud ei ole. Pärast võeti ära kotike, kus oli glükoosi, kaks kofeiinitabletti. Arsti ettekirjutust amfewtamiinile ei olnud. Tunnistab väärtegude toimepanemist. Aresti ärakandmiselt vabanes 16 jaanuaril
11. Töötab mitteametlikult, on katseaeg. Põhimõtteliselt on nõus karistusega, ehk saaks osadena ära kanda, saaks tööl käimist jätkata. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et teda on varem korduvalt karistatud, rahatrahve ei tasu, palub mõista 10 päeva aresti, välja mõista joobe tuvastamise tasu 35 eurot ja ekspertiisitasu 84 eurot. Asitõend ümbrik minigrip kilekotiga hävitada. Ei vaidle vastu kui menetlusaluse isiku taotlusel määratakse kandmine ositi. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirja, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis uuringu tulemusena korral narkootilise aine amfetamiini, metamfetamiini ja metadooni, samuti tutvunud aineekspertiisi aktiga, mille kohaselt tuvastati menetlusaluselt isikult ära võetud valges pulbris 0,065 grammi amfetamiini, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süütegude asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süüteod on toime pandud kavatsetult. 2 Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 04.01.2016 tehtud uuringu tulemusena menetlusaluse isiku organismis tuvastatud amfetamiin ja metamfetamiin, samuti menetlusaluselt isikult ära võetud ja aineekspertiisiga tuvastatud amfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja, menetlusaluse isiku organismist leitud metadoon II nimekirja. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt ei ole arst amfetamiini ja metamfetamiini käitlemiseks ettekirjutust teinud ning kohus peab sellise ettekirjutuse tegemist võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine amfetamiini, metamfetamiini tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades ja omades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud ja omas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh tarvitamine ja omamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt, sh ka samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvi kui arestiga. Väärteo toimepanemise ajaks oli tal ära kandmata üleelmise otsusega mõistetud arest ja samal ajal oli juba kohtu menetluses järgmine samalaadne väärtegu, mille eest teda karistati Harju Maakohtu 06.01.2016 otsusega. Seega on menetlusaluse isiku poolt samalaadsete väärtegude toimepanemine süsteemne. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud varavastaste väärtegude ja kuritegude toimepanemise eest. Aastate jooksul määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ning ka korduvad lühiajalised arestid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb taas kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, st isik on toime pannud ühe ja sama väärteo erinevad süüteokoosseisud, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine ja menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu tegemisega kaasnenud kulu ja aineekspertiisi tegemisega kaasnenud kulu. Kuna menetlusaluse isiku väidete kohaselt on ta tööle asunud ja töötanud neli päeva ega soovi töökohta aresti kandmise tõttu kaotada, leiab kohus, et menetlusaluse isiku taotlus karistuse ositi kandmisele määramiseks on põhjendatud ning kohus määrab karistuse kandmise ositi. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3