← Eesti

3-14-51433/26

Obsah (7)§ 212§ 215§ 116§ 165§ 201§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2015, Tallinn Haldusasja

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-14-51433

  1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 13.03.2012 korraldusega nr 12.2-3/6671-1 alustati Betepok OÜ käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil november 2011 kuni jaanuar 2012 ning 03.05.2012 korraldusega nr 12.2-3/12.2-7885-1 perioodil veebruar kuni märts
  3. MTA 24.04.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/6671-7, 12.2-3/7885-24 vähendati maksustamisperioodide detsember 2011 kuni märts 2012 sisendkäibemaksu summat 143 157,68 eurot (KMD rida 5) ning määrati käibemaksu maksustamisperioodide detsember 2011 kuni märts 2012 eest kokku summas 143 157,68 eurot (KMD rida 12). Maksuotsuse kohaselt ei ole Betepok OÜ soetanud kontrollitaval perioodil katalüsaatoreid Trofast OÜ-lt, OÜ-lt Edvik ja OÜ-lt Tromanor, millest Betepok OÜ oli teadlik. Katalüsaatorid on soetatud tundmatutelt kolmandatelt isikutelt.
  4. Betepok OÜ esitas 26.05.2014 MTA 24.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/6671-7, 12.23/7885-24 peale vaide.
  5. MTA 09.06.2014 vaideotsusega nr 6-1/2202-2 jäeti vaie rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 1) Maksuotsuses tehtud järeldused põhinevad tõendite nõuetekohasel hindamisel kogumis ja vastastikuses seoses. Maksuotsuse andmisel ei ole rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 nõudeid ning maksuotsus on selge ja üheselt mõistetav. Maksuotsus kannab kahte erinevat numbrit, sest maksuotsusega lõpetati kaebaja suhtes läbi viidud kaks maksumenetlust. See ei too kaasa haldusakti tühisust (vt HMS § 63 lg 2). Maksuhaldur ei ole rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg-t
  6. Maksumenetluse lihtsuse, kiiruse ja efektiivsuse põhimõte ei kaalu üles maksuhalduri uurimispõhimõtet (MKS § 11 lg 2). Seadus ei näe ette maksimaalset maksumenetluse kestust, vaid see on piiratud üksnes maksusumma määramise aegumistähtajaga. Põhjendamatud on väited KMS § 34 rikkumisest. Viidatud säte reguleerib üksnes tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamist. Tagastusnõude rahuldamisega ei määra maksuhaldur siduvalt kindlaks lõplikku maksukohustust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.04.2008 otsus nr 3-3-1-8-08, p 10). 2) Maksuhaldur on kogunud asjakohased täiendavad tõendid ning selgitanud välja tegeliku olukorra. See seisnes selles, et Betepok OÜ ei ole soetanud kontrollitaval perioodil katalüsaatoreid Trofast OÜ-lt, OÜ-lt Edvik ja OÜ-lt Tromanor, millest Betepok OÜ oli teadlik, vaid need on soetatud tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. Ekslik on vaide esitaja seisukoht, et maksuhaldur on jätnud arvestamata maksukohustust vähendavad asjaolud. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla katalüsaatorite olemasolu ning on arvestanud VT seletustega. Maksuotsuses (lk 17) on maksuhaldur märkinud, et võttis arvesse Betepok OÜ töötaja VT 12.11.2013 antud seletusi, kus viimane tunnistas, et käis paar korda koos Betepok OÜ juhatuse liikme NN-iga Patika laos ning aitas katalüsaatoreid kaaluda. Asjaolu, et Betepok OÜ väidetavad tehingupartnerid on käibemaksu deklareerinud, ei kinnita tehingute tegelikku toimumist ega vähenda maksukohustust. Maksuotsuses on nimetatud asjaolu käsitletud (lk 16). Maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et NN, AS ja UK seletused tehingute toimumise kohta on üldsõnalised ja omavahel vastuolus. Asjassepuutumatud on vaide esitaja viidatud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu lahendid. 3) Maksuotsusega Betepok OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine ei too kaasa topeltmaksustamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-11, p 21). Eristada tuleb olukorda, kus müüja tegelikult ettevõtluses ei osale, sellest, kus müüja on oma tegevuse, sh maksuarvestuse ja maksude tasumise korraldanud õigusvastaselt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-81-12, p 16). Katalüsaatorite väidetava müügi kohta Betepok OÜ-le koostatud arvetel märgitud äriühingutel (Trofast OÜ, OÜ Edvol ja OÜ 2

(9)3-14-51433 Tromanor) puudus tegelik majandustegevus ning arved olid koostatud üksnes eesmärgiga võimaldada Betepok OÜ-l maha arvata arvetel märgitud käibemaksu enda maksukohustuse vähendamiseks. 4) Maksuhaldur ei ole tehinguid ümber kvalifitseerinud. Maksukohustuslane ei ole esitanud tõendeid, mis kummutaksid maksuhalduri kahtlusi tehingu tegeliku toimumise osas (vt käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 29 lg 3 p 1). Maksuotsuses on motiveeritud, miks maksuhaldur on jätnud maksukohustuslase esitatud tõendid täielikult või osaliselt arvestamata (vt MKS § 95 lg 2).
  1. Betepok OÜ esitas 09.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 24.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/6671-7, 12.2-3/7885-24 tühistamise nõudes. 1) Maksuotsusest ei nähtu selgelt, mis on konkreetne haldusakti number, vaid viidatud on kahele erinevale maksumenetluse numbrile. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, kas maksuhaldur on kogunud kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja kas neid on arvestatud maksuotsuse tegemisel. Sellega on maksuhaldur rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 11 lg-t 1, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja § 55 lg-t
  2. Maksumenetlus kestis ebamõistlikult kaua. Sellega rikuti MKS § 10 lg-t
  3. KMS § 34 kohaselt on käibemaksu õigsuse kontroll maksimaalselt 90 kalendripäeva. Käesoleval juhul kestis maksumenetlus enam kui 2 aastat. 2) Maksuhaldur on rikkunud MKS §
  4. Maksuhaldur on jätnud arvestamata maksukohustust vähendavate asjaoludega. Maksuhaldur ei ole arvestanud VT selgitusi, mille kohaselt tegeleb Betepok OÜ sõidukite ning katalüsaatorite ostu-müügiga. Samuti kinnitas VT, et tegeleb sõidukite ostu-müügiga, otsib äriühingule kliente, katalüsaatorid on olemas ning tema aitas neid NN-il kaaluda. Maksuotsuses on välja toodud, et Betepok OÜ lepingupartnerid on tehingutelt käibemaksu deklareerinud. Lisaks on maksuhaldur korraldanud paikvaatluse ning tuvastanud katalüsaatorite olemasolu maksukohustuslase laos, kuid jätnud need asjaolud tähelepanuta. 3) Maksukohustuslane ei ole vastutav teise ettevõtte majandustegevuse eest. Asjaolu, et Trofast OÜ ei maksnud käibemaksu, ei saa süüks panna Betepok OÜ-le (vt Euroopa Kohtu lahendid asjades C-80/11 ja C-142/11). Kohese sisendkäibemaksu mahaarvamise põhimõtte kohaselt ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamisel oluline, millal hakatakse kaupa või teenust tegelikult kasutama (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-3-09) või kas ostja on tasunud kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult. Maksuhaldur ei ole käibemaksu mahaarvamise keelu kohaldamiseks tuvastanud objektiivseid asjaolusid ega seda, et müüja oleks toime pannud maksupettuse või Betepok OÜ teadis või pidi teadma, et tehing, mille alusel mahaarvamisõigust taotletakse, on seotud tarneahelas enne või pärast asjaomast tehingut toime pandud käibemaksupettusega (vt Euroopa Kohtu lahendid asjades C-187/13 ja C-285/11). 4) Alusetu on Betepok OÜ-le ette heita, et Trofast OÜ pangakontodelt on raha välja võetud. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta Trofast OÜ osaniku selgitused ettevõtlusega tegelemise kohta. Betepok OÜ tasus katalüsaatorite eest osaliselt Läti ettevõttele Expressladung Service SIA Trofast OÜ soovil, kuna viimane oli Läti äriühingule võlgu. Maksuhaldur ei ole täitnud seadusest tulenevaid kohustusi, kui tal ei õnnestunud kolmandate isikutega ühendust saada. Asjassepuutumatu on pankrotihalduri saamatus Trofast OÜ-lt dokumentide väljanõudmisel. Väitest, justkui Badim Sevostjanov olevat ettevõtte tankist, sai Betepok OÜ teada kontrollaktist. Samas on nimetatud asjaolu esile toomine arusaamatu, sest BS kinnitas ettevõtte reaalset majandustegevust, tehingute teostamist ning ettevõtte poolt varuosadega tegelemist. Põhjendamatu on maksuhalduri väide, et kuna OÜ Edvok omas küllaltki suures ulatuses sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, siis reaalselt puudus tal maksukohustus. Selline õigus tuleneb ettevõttele KMS-st. Arusaamatu on maksuotsuses märgitu, et alates 09.04.2013 oli OÜ 3
(9)3-14-51433 Edvik juhatuse liikmeks Läti kodanik. Kontrolliperioodiks oli Betepok OÜ puhul november 2011 kuni märts
  1. Maksuhaldur on jätnud märkimata, et Betepok OÜ ja OÜ Edvin vahel tehingute toimumise ajal oli viimase juhatuse liikmeks usaldusväärne isik UK. Pangakonto väljavõtetega on tõendatud ettevõtte reaalne majandustegevus ja arvete tasumine teistele ettevõtetele. Kuivõrd Betepok OÜ-l koostöö UKga sujus, siis alustati koostööd ka UK teise ettevõttega Tomanor OÜ. UK on selgitanud kauba transpordiga seonduvat kaebaja lattu Patikal. Kauba vastuvõtmist ja kaalumist on kinnitanud VT. Pärast kontrollitavat perioodi jätkusid Betepok OÜ ja Tomanor OÜ vahel katalüsaatoritega tehingud, mil transpordi korraldas kaebaja ise. OÜ Edvik juhatuse liige AS on kinnitanud, et ettevõte tegeles katalüsaatoritega ning põhiliseks äripartneriks oli Betepok OÜ. Samuti on AS kinnitanud arveldamist peamiselt sularahaga ning suhtlust Betepok OÜ-st NN-iga. 5) Maksuotsuses on arusaamatud asjaolud seoses OÜ-ga Upper. Nii UK kui ka ka AS kinnitasid tehingute toimumist OÜ-ga Upper. Ebaõige on maksuhalduri väide, et Expressladung Service SIA ettevõtlusega ei tegelenud, vastasel juhul oleksid Betepok OÜ poolt tasutud summad talle pangaarvele tagasi laekunud. Maksumenetluses on kinnitust leidnud asjaolu, et ADSV Group OÜ ostis katalüsaatoreid Betepok OÜ-lt. Maksuhalduri kogutud tõenditega on tõendatud Betepok OÜ majandustegevus ning tehingud teiste ettevõtetega. Betepok OÜ on tasunud tehingu teistele pooltele käibemaksu, mistõttu on alusetu seda temalt uuesti nõuda. Maksuhalduril saab nõudeõigus olla müüja, mitte ostja vastu (vt MKS § 10 lg 2 p 3). Asjas on tehingute toimumise tõendamiseks esitatud selgitused, mida on kinnitanud kolmandad isikud, hulgaliselt arveid ja muid dokumente (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-81-12 ja nr 3-3-1-26-02). Maksuotsusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel on maksuhaldur kvalifitseerinud tehingud ümber (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-67-09 ja nr 3-3-1-79-11). 6) Maksuotsus ei vasta HMS §-s 54 ja MKS §-s 46 sätestatud nõuetele. Maksuotsusest ei nähtu, millest on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et Betepok OÜ lepingupartnerid ei ole soetanud majandustegevuseks vajalikke kaupu, mida Betepok OÜ-le edasi müüa.
  2. MTA vaidles Betepok OÜ kaebusele vastu. Kaebaja ei ole maksuotsuses esitatud seisukohti ümber lükanud. Maksuotsus on õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud ning õiguspärane. MTA jääb vaideotsuses toodud põhjenduste juurde ning palub kohtul nendest lähtuda. Ainuüksi formaalselt nõuetekohased dokumendid (vt kaebusele lisatud arved) ei saa kinnitada poolte vahel tehingu toimumist, kui muud kogutud tõendid või tuvastatud asjaolud seavad dokumendil kajastatud kujul tehingu toimumise kahtluse alla (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2007 otsus nr 3-3-1-34-07, p 10; 19.05.2009 otsus nr 3-3-1-32-09, p 10). Asjaolu, et maksukohustuslase paljasõnaliste väidete kohaselt on poolte vahel tehingute reaalne toimumine piisavalt ja usaldusväärselt tõendatud, ei too kaasa MKS § 150 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormuse üleminekut maksuhaldurile. Ühtlasi ei ole kaebaja täitnud

§-st 59 tulenevat temal lasuvat tõendamiskoormust. 7. Tallinna Halduskohtu 24.04.2015 otsusega jäeti Betepok OÜ kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 1) Kaebaja ei ole suutnud tõendada, et maksusumma määrati valesti. Halduskohus nõustus täielikult MTA põhjenduste ja järeldustega maksuotsuses ning vaideotsuses ja vastustaja argumentatsiooniga kohtumenetluses (

§ 165lg 2).

2) Maksuotsuses on toodud kontrolli käigus tuvastatud faktilised asjaolud ja kogutud tõendid nii Betepok OÜ kui ka iga tema väidetava tehingupartneri (Trofast OÜ, OÜ Edvik, OÜ Tomanor, OÜ Upper, ADSV Group OÜ ja Expressladung Service SIA) kohta. Maksuotsuses on esitatud nende põhjal tehtud maksuhalduri järeldused ja hinnangud tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele. Seejuures on selgitatud, miks mingid tõendid ei ole usaldusväärsed ega 4

(9)3-14-51433 kinnita tehingute toimumist, mis annab aluse kahtlustada maksupettust. Samuti on vastatud Betepok OÜ eriarvamuses esitatud seisukohtadele ning toodud maksude määramise õiguslik alus ja metoodika. Maksuotsus vastab HMS-s ja MKS-s sätestatud nõuetele. Maksuotsus on selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Vaideotsuses on selgitatud, miks on maksuotsusel kaks numbrit. Haldusakti tühisuse alused on ammendavalt loetletud HMS § 63 lg-s 2 ning selliseid aluseid ei esine. 3) Maksumenetluse väidetavalt ebamõistlik kestus ei muuda maksuotsust õigusvastaseks (vt HMS § 58). Menetluse kestus ei viinud vastustajat vääradele järeldustele, vaid näitab uurimispõhimõtte igakülgset järgimist. Kaebaja ei ole tõendanud, et menetlus oleks olnud talle üleliia koormav ega näidanud, millised maksuhalduri toimingud olid ebavajalikud või kus MTA alusetult viivitas. Asjaolu, et MTA on maksuotsuses viidanud mõningatele varasematele või hilisematele asjaoludele (nt et 19.09.2013 määrati Trofast OÜ-le likvideerimist korraldav ajutine haldur Martin Krupp või alates 09.04.2013 on OÜ Edvik juhatuse liikmeks Läti kodanik), ei ole mõjutanud MTA järeldusi vales suunas. Tegemist ei ole asjakohatute viidetega. Nii varasemad kui ka hilisemad asjaolud, sh muutused väidetavate tehingupartnerite juhtorganites, majanduslikus seisus jms aitavad maksuhalduril veenduda oma järelduste õigsuses. Maksuotsuses on nõutaval määral põhjendatud maksuhalduri seisukohta, et Trofast OÜ, OÜ Edvik ja OÜ Tomanor poolt Betepok OÜ-le esitatud arvetel kajastuvaid tehinguid ei ole reaalselt toiminud ning kaebaja oli sellest teadlik. Halduskohus nõustus vaideotsuses märgituga, et maksuotsus ei too endaga kaasa topeltmaksustamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. Betepok OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 24.04.2015 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada Betepok OÜ kaebus, tühistada MTA 24.04.2014 maksuotsus nr 12.2-3/6671-7, 12.2-3/7885-24 ja mõista MTA-lt Betepok OÜ kasuks välja viimase menetluskulud. 1) Halduskohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, hinnanud ebaõigesti tõendeid ning rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maksuotsus ei vasta HMS §-s 54 , MKS §-s 46 ja § 95 lg-s 2 sätestatud nõuetele. 2) Maksuotsusest ei selgu, kuidas on määratud maksusumma või tagastusnõude suurus ning miks on jäetud arvestamata maksukohustuslase poolt esitatud tõendid. Halduskohus on rikkunud

§ 165

lg-t 2, kui nõustus maksuotsuses esitatud põhjendustega ilma, et oleks põhjendanud kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või kaebaja viidatud tõenditega arvestamata jätmist. Maksuotsus ei ole objektiivne, sest kaebaja tehingupartnerite poolt majandustegevuseks vajalike kaupade soetamata jätmise põhjendatud kahtlus põhineb maksuhalduri subjektiivsel hinnangul. Maksumenetlus oli ebamõistlikult pikk. Tõendamata on maksuhalduri seisukoht, millega ka halduskohus nõustus, et kuna Betepok OÜ juhatuse liige oli lepingupartnerite juhatuse liikmetega tuttav, siis ta teadis, et osaleb tehingus, mis on seotud käibemaksu tasumisest kõrvalehoidumisega. 3) Halduskohus ja maksuhaldur on jätnud arvestamata maksukohustuslase esitatud tõendid (VT kinnitused katalüsaatorite olemasolu kohta ning Betepok OÜ poolt sõidukite ning katalüsaatorite ostu-müügiga tegelemise kohta; Trofast OÜ-ga seotud isikute kinnitused tehingute toimumisest; OÜ Edvik poolt käibemaksu deklareerimine; OÜ Edvik juhatuse liikme ASi kinnitus, et ettevõte tegeles katalüsaatoritega ning põhiliseks äripartneriks oli Betepok OÜ; OÜ Tomanor poolt käibemaksu deklareerimine ja maksude tasumine; OÜ Tomanor ja Betepok OÜ vahel tehingute toimumine pärast kontrollitavat perioodi; Betepok OÜ arved tarnitud katalüsaatorite eest; tarnijate kinnitused katalüsaatorite eest tasutud summade kättesaamise 5

(9)3-14-51433 kohta; Betepok OÜ juhatuse liige ei olnud tehingute toimumise hetkel teadlik lepingupartnerite kriminaalkorras karistatusest seoses maksupettusega). Maksuhaldur ega halduskohus ei ole põhjendanud, miks nad ei pea maksukohustuslase esitatud arveid usaldusväärseteks. Maksuhaldur ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Betepok OÜ soetas kauba tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. 4) Halduskohus on ebaõigesti tuginenud

§ 165lg-le 2.

Kaebuse sisuks on maksuhalduri poolne MKS § 11 rikkumine, mis seisneb asjaolus, et maksuhaldur jättis alusetult kõrvale kaebaja esitatud dokumendid, teabe ja kolmandate isikute käest saadud teabe ning kinnitused tehingu toimumise kohta. 5) Kaebajal puudus alus kahtlustada, et tema poolt soetatud kaubaga seotud tehinguid kasutab ADSV Group OÜ ära maksupettuse toimepanemise eesmärgil. Kaebaja on heauskne ostja, kes kontrollis ja tuvastas ADSV Group OÜ juhatuse liikme esindusõigust, koostas arved ettevõtte plangil ning sai reaalselt kauba. MTA oli väga hästi teadlik ADSV Group OÜ tegevusest, tema kuritegelikust käitumisest ja tahtlikust maksupettuse läbiviimisest, kuid kuna ADSV Group OÜ-l puudub vara ning Betepok OÜ-l on vara olemas, siis koostati maksuotsus Betepok OÜ suhtes. Maksuhaldur on maksumenetluses rikkunud oluliselt menetlusnorme. Halduskohus on kohtumenetluses rikkunud oluliselt menetlusnorme, sh jätnud tunnistaja ülekuulamise taotluse ebaõigesti rahuldamata. Maksuhaldur ei ole objektiivne. Halduskohus jättis tähelepanuta kirjalikud tõendid ja tunnistaja ütlused, kes kinnitasid tehingute toimumist ja teadsid detailselt tehingu sisu puudutavaid asjaolusid. 9. MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja jääb kõigi varasemate seisukohtade juurde ning nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Apellatsioonkaebuses korratakse halduskohtule esitatud kaebuses toodud seisukohti ning sisulisi vastuväiteid ega tõendeid ei ole esitatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. 11.

§ 165

lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Riigikohus on selgitanud, et nimetatud normist tuleneb, et kohus ei pea kordama vaidlustatud haldusakti või vaideotsuse põhjendusi, milles on juba vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (Riigikohtu halduskolleegiumi 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 21). Kohus peab

§ 165

lg 2 kohaldamisel kontrollima, et haldusakti põhjendus oleks piisav (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Kui kaebaja esitab kohtule asjaolude tuvastamise kohta uued argumendid või kordab varasemaid, mida haldusmenetluses haldusakti põhjenduses ei ole piisaval määral ümber lükatud, peab kohus, hoolimata

§ 165

lg-st 2, põhjendama, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega (

§ 165lg 1 p 4; Riigikohtu halduskolleegiumi 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 21).

12. MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte järgimine seondub küsimusega, kas maksumenetluses on menetlusnormidest nõuetekohaselt kinni peetud. Kaebaja väitis seda, et 6

(9)3-14-51433 maksuhaldur on rikkunud maksumenetluses MKS §-i 11, juba eriarvamuses (kd I, tl 86 ja selle pöördel) ning seejärel ka vaides (vaideotsuse p 10; kd I, tl 30 pöördel). MTA põhjendas kaebaja selle väite ebaõigsust nii maksuotsuses (lk 15-16) kui ka vaideotsuses (p 17). Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhalduri põhjendused piisavad, mistõttu ei pidanud halduskohus esitama kohtuotsuses põhjendusi kaebaja selle väite osas, vaid võis viidata

§ 165lg 2 alusel vaidlustatud maksuotsuse ja vaideotsuse põhjendustele.

  1. Apellandi hinnangul ei selgu maksuotsusest, kuidas maksusumma või tagastusnõude suurus on määratud ning miks on jäetud arvestamata maksukohustuslase poolt esitatud tõendid, mistõttu on halduskohus vääralt kohaldanud HMS §-i 54, MKS §-i 46 ja § 95 lg-t
  2. Sama väide on esitatud vaides (vaideotsuse p 13). MTA on vaideotsuses selgitanud maksuotsuse kooskõla HMS §-ga 54, MKS §-ga 46 ja § 95 lg-ga 2 (p-d 19-20). Seega on halduskohus põhjendatult viidanud

§ 165lg-le 2 ka selle väite osas.

Samas on halduskohus toonud täiendavad põhjendused ka kohtuotsuses (p 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus eksinud HMS § 54, MKS § 46 ja § 95 lg 2 kohaldamisel ning nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea

§ 201lg 4 alusel vajalikuks neid korrata.

14. Apellandi hinnangul on halduskohus ebaõigesti järeldanud, et maksumenetlus ei kestnud ebamõistlikult kaua ning maksumenetluse kestus ei muuda iseenesest vaidlustatud maksuotsust õigusvastaseks. Seejuures viitab apellant MKS § 10 lg 3 ja KMS § 34 rikkumisele maksuhalduri poolt. Samasisulised väited on apellant esitanud ka vaides (vaideotsuse p 9). Vaideotsuses on nimetatud väidetele piisavalt vastatud, mistõttu

§ 165lg 2 kohaldamine oli lubatav.

Sellest hoolimata on halduskohus lisanud täiendavad põhjendused ka kohtuotsuses (p 5) ning ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4).

  1. Apellandi hinnangul ei ole maksuotsus objektiivne, sest maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et kaebaja tehingupartnerid ei soetanud majandustegevuseks kaupu, on subjektiivne. Asjaolu, et maksuhaldur ei ole piisavalt tõendanud oma kahtlust, et kaebaja väidetavad tehingupartnerid kaupa ei soetanud, on kaebaja välja toonud eriarvamuses (p 2.1.3). Nimetatud apellandi väide on hõlmatud ka vaides tooduga, et maksukohustuslane ei ole vastutav teise ettevõtte majandustegevuse eest (vaideotsuse p 11). MTA on nendele väidetele piisava põhjalikkusega vastanud nii maksuotsuses (lk 15 viitega maksuotsuse lk-le 13) kui ka vaideotsuses (p 18).
  2. Apellant leiab ekslikult, et tõendamata on maksuhalduri seisukoht, millega ka halduskohus nõustus, et kuna Betepok OÜ juhatuse liige oli tuttav lepingupartnerite juhatuse liikmetega, siis ta teadis, et osaleb tehingus, mis on seotud käibemaksu tasumisest kõrvalehoidumisega. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-15-13, p 13).
  3. Asja materjalist nähtuvalt on põhjendused kaebaja nimetatud väitele esitatud maksuotsuses (lk 13). Maksuhalduri hinnang põhjendatud kahtlusest ei ole subjektiivne, vaid maksuotsuses on esitatud asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad põhjendatud kahtlust, et kaebaja väidetavad tehingupartnerid ei ole tegelikult kaupa soetanud, mistõttu ei saanud nad seda ka kaebajale müüa ning kaebaja oli sellest teadlik (maksuotsuse p 1.7). Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebaja ei ole veenvalt tõendanud, et kaup saadi just neilt äriühingutelt, kes on arvetel näidatud, 7

(9)3-14-51433 mistõttu niisuguste arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamine ei ole lubatav. Halduskohus ei ole tõendite hindamisel eksinud.
  1. Ekslik on apellandi seisukoht, et maksuhaldur ega halduskohus ei ole põhjendanud, miks nad ei pea maksukohustuslase esitatud arveid usaldusväärseteks ning maksuhaldur ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Betepok OÜ soetas kauba tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. Kauba saamise tuvastamine, hoolimata sellest, kas kaup saadi väidetavalt müüjalt või tundmatult isikult, on oluline maksustamisel kontrollitavate asjaolude määramisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-81-12, p 16). Praegusel juhul on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaup oli küll olemas, kuid see saadi tundmatult isikult (maksuotsuse p 1.7). Riigikohus on korduvalt märkinud, et hoolimata formaalsete nõuete täitmisest võib sisendkäibemaksu mahaarvamine või tagastamise taotlemine olla alusetu eeskätt näiteks juhtudel, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos (asjad nr 3-3-1-39-03; 3-3-1-5003); kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust, arvestades kaupade või teenuse iseärasusi, eriti juhul, kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või müüja isikusamasuse kontrollimiseks (asjad nr 3-31-40-03; 3-3-1-43-03; 3-3-1-52-03; 3-3-1-59-03); kui ostja ei käitunud äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, mistõttu tema käibemaksukohustuse väljaselgitamiseks oluliste asjaolude (müüja isik) tuvastamine on võimatu või väga raske, ja käitudes hoolsalt, oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et isik pole tegelik müüja (nr 3-3-1-34-06) ning kui on tõendatud kaebaja osavõtt maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud (asi nr 3-3-1-97-07). Samuti on kolleegium märkinud, et ainuüksi arvete nõuetekohasus ei välista tehingute mittetoimumist (asi nr 3-3-1-97-07).
  2. Kuigi apellant on õigesti viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-81-12, milles Riigikohus on selgitanud, et eeskätt ja enamasti tõendavad tehingu toimumist tõendid üleantud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kontrollimisel) poolte kinnitus tehingu toimumise kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-81-12, p 16), on kaebaja jätnud tähelepanuta samas lahendis toodud täiendavad selgitused. Nimelt on vaideotsuses (lk 4) õigesti välja toodud, et samas lahendis on Riigikohus märkinud, et eristada tuleb olukorda, kus müüja tegelikult ettevõtluses ei osale, olukorrast, kus müüja on oma tegevuse, sh maksuarvestuse ja maksude tasumise, korraldanud õigusvastaselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-81-12, p 16). Seega ka juhul, kui maksukohustuslane on esitanud formaalselt korrektsed arved, tehingupoolte kinnitused tehingu toimumise kohta ning tõendanud tehingu eest tasumist, ei ole see piisav, et lugeda tehing ka tegelikult toimunuks, kui esineb teisi tõendeid ja asjaolusid, mis annavad aluse põhjendatud kahtluseks, et ostja ei soetanud väidetavat kaupa nimetatud müüjatelt, vaid sai selle hoopis tundmatult kolmandalt isikult. Maksuotsuses on esitatud piisavad põhjendused, miks Betepok OÜ esitatud tõendid ei olnud piisavad ning tema suhtes sisendkäibemaksu mahaarvamist piirati (p 1.7).
  3. Halduskohus on õigesti märkinud, et kohatu on vastustaja süüdistamine selles, et maksuotsus on tehtud Betepok OÜ-le üksnes seepärast, et temal oli raha. Sellekohane apellandi väide on paljasõnaline ja tõendamata. 21.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Apellant on märkinud, et apellatsioonimenetluses õigusabikulude väljamõistmist vastustajalt ta ei taotle, kuid on menetluskuluna kandnud apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 750 eurot, mille palub vastustajalt välja mõista. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude 8

(9)3-14-51433 väljamõistmise taotlust, kuludokumente ega nimekirja esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.