← Eesti

3-14-51068/42

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 07.12.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51068 Ha

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-14-51068 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AA osales 19.05.2014 RMK korraldatud avalikul kirjalikul enampakkumisel, kus ta soovis omandada kaks kinnistut: Järva maakonnas Türi vallas Rassi külas asuva Vaki kinnistu (registriosa nr 2942236) ja Metskonna kinnistu (registriosa nr 2943436). Mõlema kinnistu osas esitas parima pakkumise AA.
  2. RMK jättis 22.05.2014 otsusega nr 1-32/33 Metskonna kinnistu osas enampakkumise tulemuse kinnitamata ja lõpetas enampakkumismenetluse põhjendusega, et pärast enampakkumise toimumist selgus kinnisvara vajalikkus RMK põhimääruses toodud ülesannete täitmiseks – loodushoiu- ja metsamajandusvaldkonna töökohtade loomiseks ning matkaraja tugipunktina. Sama otsusega tunnistati kehtetuks RMK 15.04.2014 otsus nr 1-32/27 osas, millega oli otsustatud Metskonna kinnistu kui RMK majandustegevuseks mittevajalik kinnisvara võõrandada. Enampakkumisest osa võtnud isikutele otsustati nende poolt tasutud ettemaks ja osavõtutasu tagastada. Õiguslike alustena viidatakse otsuses metsaseaduse (MS) § 53 lg-le 3 ja §le 59, Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) § 15 lg-le 1, lg p-dele 10 ja 14, § 19 lg-le 1 ja § 26 lg-le 4 ning RMK 17.01.2012 otsuse nr 1-32/9 „Riigimetsa majandamise keskuse valduses oleva kinnisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise põhimõtted“ p-le 2.
  4. AA esitas 06.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 06.08.2014, 30.09.2014 ja 07.10.2014) RMK 22.05.2014 otsuse nr 1-32/33 tühistamiseks ning RMK kohustamiseks kinnitada enampakkumise tulemused Metskonna kinnistu osas ning võõrandada kinnistu kaebajale enampakkumise tulemuste kohaselt ja tingimustel. 1) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks puudus õiguslik alus. MS § 61 lg 1 kohaselt on RMK vara võõrandamise viis enampakkumine ning vara võõrandamise kord sätestatakse RMK põhimääruses. Põhimääruse § 31 lg 2 sätestab vara võõrandamise lubatavuse eeldused ning § 26 lg 4 enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise ning nendest otsustest osalejate teavitamise. Sarnase regulatsiooni annab ka riigivaraseaduse (RVS) § 68 lg
  5. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmist reguleerivad RVS § 68 lg-d 2 ja 3 ning eelkõige on otsustajal õigus jätta tulemused kinnitamata, kui enampakkumine nurjub või kui enampakkumisel on rikutud protseduurireegleid. Põhimäärus ega RVS ei sätesta regulatsiooni, mis võimaldaks enampakkumismenetluse lõpetada või jätta enampakkumise tulemused kinnitamata 22.05.2014 otsuses toodud põhjustel. 2) Enampakkumise läbiviimise asjaolud kinnitavad, et enampakkumise eesmärgiks oli Metskonna kinnistu võõrandamine RMK-ga seotud isikule. Kinnistule tegi pakkumise RMK Viljandi metskonna metsaülem EI, kes kasutab kinnistut üürilepingu alusel. Kuigi 23.05.2014 kinnitati kaebajale, et enampakkumise tulemusi ei ole kinnitatud, kannab otsus 22.05.2014 kuupäeva. Otsus edastati kaebajale 27.05.
  6. Seega anti 23.05.2014 kaebajale valeinformatsiooni ning rikuti põhimääruse § 26 lg 4 sätestatud kohustust või koostati otsus alles 27.05.
  7. 3) Arusaamatuks jääb, kuidas sai vajadus kinnistu järele tekkida pärast enampakkumise läbiviimist. Vastavalt MS § 59 lg-le 1 pidi RMK juba enne enampakkumise algatamist jõudma 2

(12)3-14-51068 selgusele, kas kinnistu on riigimetsa majandamiseks vajalik ja kas võõrandamine on majanduslikult otstarbekas. Otsuse väide, nagu oleks pärast 19.05.2014 selgunud kinnistu vajalikkus, on põhjendamata, tõendamata ja eluliselt ebausutav. 4) Otsus ei ole selge ja üheselt mõistetav ning on nõuetekohaselt põhjendamata. Esile ei ole toodud asjaolu või asjaolude muutumist, mille valguses selgus, et kinnistu on vajalik põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. Põhjendamata on, kuidas vastav asjaolu 19.05.2014 enampakkumist läbi viies veel ei esinenud, kuid 22.05.2014 välistas see juba enampakkumise. Isegi kui enampakkumise tulemuste kinnitamine on diskretsiooniotsus, on vaidlustatud otsus põhjendamata. Otsusest ei nähtu kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtuti. 5) Otsus on tühine, sest ei sisalda haldusakti adressaadi andmeid (HMS § 63 lg 2 p 2). 6) Kui kohus tühistab otsuse või tuvastab selle tühisuse, siis tekib kaebajal põhimääruse § 26 lg 4 alusel õigus taotleda enampakkumise tulemuste kinnitamiseks uue otsuse tegemist. Tulemuste kinnitamise korral tekib RMK-l kohustus sõlmida enampakkumise võitjaga ostumüügileping tulenevalt RMK põhimääruse § 26 lg-st
  1. 7) Riigiasutusel on vara vajalikkuse hindamisel ja võõrandamisel lai diskretsiooniruum (põhimääruse § 31 lg-d 1 ja 2), kuid seda ei saa teostada enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise kaudu. Diskretsiooni teostatakse vara võõrandamise esimeses etapis, kus hinnatakse vara vajalikkust ning otsustatakse vara võõrandamine. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata vaid juhul, kui enampakkumine ei vastanud RVS §-st 68 ning muudest õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Pärast enampakkumist võib enampakkumise korraldaja jätta parima pakkumise kinnitamata vaid RVS § 68 lg-tes 2 ja 3 sätestatud asjaolude esinemisel. Asja müümise osas selles etapis kaalutlusõigust enam ei ole. Ükski õigus-akt ei näe ette võimalust jätta enampakkumise tulemused kinnitamata või keelduda lepingu sõlmimisest „mõjuval põhjusel“. Vastustaja viited võlaõigusseadusele (VÕS) on eksitavad, kuna RVS eriregulatsiooni tõttu ei ole VÕS lepingueelsete läbirääkimiste ning põhiseaduse üldise lepinguvabaduse sätted rakendatavad. 8) Väidetavalt toimus
  2. a mais analüüs, mille tulemusel selgus vajadus töökohtade järele ja sellest tulenevalt muutus kinnistu RMK-le vajalikuks. Vastavat analüüsi ega ühtegi muud väidet kinnitavat tõendit ei ole vastustaja esitatud, mistõttu on väide paljasõnaline. Metskonna kinnistu jääb matkateest linnulennult ca 5 km ja teed mööda ca 13 km kaugusele. On arusaamatu, milliseid funktsioone peaks kinnistu matkaraja tugipunktina täitma. Oandu-Ikla matkatee avati juba 15.07.2012, mistõttu on ebatõenäoline, et vajadus tugipunktide järele selgus ootamatult ca kaks aastat hiljem. RKM-l oli kohustus hinnata kinnistu vajalikkust enne enampakkumise korraldamist (RVS § 29 ja põhimääruse § 31 lg 2). Enampakkuja omavajadus enampakkumisel müüdava eseme suhtes ei ole õiguslikuks aluseks enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks. Seega polegi oluline, kas vastustaja väidetud, kuid tõendamata mõjuv põhjus esines. 9) Ei ole usutav, et kinnistu võõrandamine ei olnud RMK loodushoiuosakonnale teada, kuna teade menetluse kohta oli olemas ning teatavaks tehtud riigi kinnisvararegistri kaudu. 19.05.2014 taotlus on lihtkirjalik ning puudub informatsioon selle RMK juhatusele esitamise kohta. Dokument on loodud kohtumenetluse tarbeks tagantjärele, õigustamaks kinnistu võõrandamisest keeldumist. Ühestki tõendist ei nähtu, et Kabala kontor oleks pärast vastutava isiku määramist taasavatud või kinnistul oleks avatud matkajate jaoks tugipunkt.
  3. RMK palus 11.07.2014 vastuses (täiendatud 30.09.2014 ja 07.10.2014) jätta kaebus rahuldamata. 3
(12)3-14-51068 1) Otsus on õiguspärane. Põhimääruse § 31 lg-st 2, MS § 59 lg-st 1 ning RVS §-st 29 tulenevalt võib riigivara võõrandada, kui vara ei ole vajalik riigivara valitsejale või volitatud asutusele riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. MS § 61 lg 5 sätestab, et vara võõrandamise täpsem kord kehtestatakse põhimääruses, mistõttu tuleneb võimalus enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks põhimääruse § 31 lg-st 1 koostoimes kinnisvara avaliku kirjaliku enampakkumise tingimustega. Kuna kinnistu on vajalik põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks, ei saa vastustaja põhimääruse § 31 lg 2 alusel kinnistut võõrandada. 2) Põhimäärusest, RVS-st ning teistest õigusaktidest ei tulene, et isikul oleks subjektiivne õigus nõuda, et riik talle konkreetse vara võõrandaks. Riigivara võõrandamisest keeldumiseks piisab sellest, et riigil on vara enda kasutuses vaja ning seda ei ole seadusest tulenevalt vaja kaaluda võõrandamist sooviva isiku huvidega. 3) Enampakkumise lõpetamiseks oli mõjuv põhjus – kinnistu vajalikkus loodushoiu- ja metsamajandusvaldkonna töökohtade loomiseks ning matkaraja tugipunktina. Vajadus töökohtade järele selgus alles pärast töökohtade paiknemise analüüsi, mis viidi läbi samaaegselt enampakkumisega. Vastustaja ei osanud konkreetse vara vajalikkust ette näha, kuna see ilmnes pärast kõnealuse enampakkumise väljakuulutamist. Sarnaselt enampakkumise menetlusele on mõjuva põhjuse esinemisel õigustatud ka riigihankemenetluse lõpetamine. 4) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine ja selle tagajärjel kinnisasja võõrandamise lepingust loobumine ei ole õigusvastane tegevus. Riigivara võõrandamist puudutavates õigusaktides enampakkumise regulatsiooni puudumise tõttu tuleks juhinduda analoogia korras tsiviilõiguse sätetest. Riigivara võõrandamine enampakkumise korras on sisuliselt võlaõigusliku lepingu sõlmimise ettevalmistuse kord ehk tegemist on lepingueelsete läbirääkimistega VÕS § 14 mõttes. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest ei ole pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustusega saavutada kokkulepe. Samas ei tulene isikule seadusest üldist õigust nõuda, et teine isik sõlmiks temaga lepingu või teeks seda mingitel kindlatel tingimustel tulevikus. Seega ei tagaks otsuse tühistamine kinnistu võõrandamist kaebajale, kuna ettenägematute asjaolude esinemisel võib see osutuda võimatuks. Kehtiv regulatsioon ei sätesta piirangut, et kui võlaõigusliku lepingu üks pool on riik, ei ole riigil õigust lepingueelsetel läbirääkimistel lepingu sõlmimisest loobuda. 5) Vaidlustatud otsus sisaldab haldusakti nõuetele vastavat põhjendust, mille kohaselt on kinnistu vajalik põhimääruses toodud ülesannete täitmiseks. Kuna kinnistu riigi kasutusse jätmine on põhjendatud, ei oleks väidetavad põhjendamispuudused mõjutanud riigivara võõrandamisest keeldumise otsustamist, kuna vastustaja ei oleks saanudki teha sisuliselt teistsugust otsust. Otsuse tühistamine ei viiks kaebajat soovitud sihile, kuna ka uue otsuse tegemisel vastustaja ei muudaks oma seisukohta. Enampakkumise tulemuste kinnitamine on diskretsiooniotsus. Vastustaja kaalus kinnistu võõrandamise otstarbekust ning leidis, et kinnistu on siiski vajalik avalike ülesannete täitmiseks ega kuulu seetõttu võõrandamisele. Samas on kaalutlusõigus piiratud, kuna RVS § 29 seab riigile vajaliku vara võõrandamise piirangu. Kuna vastustaja kaalutlusõigus oli ahenenud, ei saanud kaebaja eeldada, et vastustaja asub otsuses iga pakkuja huvisid eraldi põhjalikult kaaluma. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel kaaluma, kas kinnistu on vastustajale seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalik või oleks see otstarbekas võõrandada. 6) Kaebaja ei saa eeldada, et vastustaja otsusest nähtuks kaebaja kohta käivad andmed. Adressaadid on objektiivselt kindlaks määratavad üldiste tunnuste alusel ning nendeks on isikud, kes 19.05.2014 enampakkumisel osalesid ja enampakkumise tulemustest huvitatud olid. 4
(12)3-14-51068 7) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine on kooskõlas ka RVS-s sätestatud üldiste põhimõtetega. Riigivara võõrandamisest keeldumiseks piisab sellest, et riigil on jätkuvalt vara enda kasutuses vaja. 8) Vastustaja ei ole rikkunud õiguskindluse põhimõtet ning kaebajal ei saanud tekkida põhjendatud ootust, et tehing kinnisvara omandamiseks kuulub täitmisele. Põhjendatud ootus saaks kaebajal tekkida teatud juhtudel üksnes siis, kui enampakkumise tulemused oleks kinnitatud ning puuduks põhjendatud alus kinnitatud tulemuste tühistamiseks. 9) Väär on kaebaja seisukoht, et vastustaja teostab riigivara võõrandamisel diskretsiooni üksnes etapis, kus nõukogu või juhatus otsustab kinnisasja vajalikkuse üle. Vastustajal on kaalutlusõigus kogu menetluse vältel. Riigivara võõrandamist välistavad asjaolud ilmnesid alles pärast enampakkumise väljakuulutamist, mistõttu tuli vastustajal teostada diskretsiooni ka etapis, kus pakkujad olid juba oma pakkumised esitanud. 10) Riigil puudub kohustus enda vara müüa. Selline kohustus ei saa tuleneda üksnes asjaolust, et riigivara valitseja või volitatud asutus on puudulike andmete tõttu ekslikult enampakkumise välja kuulutanud. Riigivara võõrandamist reguleerivate normide eesmärgiks on tagada riigivara efektiivne võõrandamine, riigile soodsate tehingute tegemine ning kahju vältimine. Kehtivad normid ei keela võõrandamise korraldajal keelduda parima pakkumise teinud isikuga lepingu sõlmimisest, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused. Samuti ei kohusta seadused riiki tegutsema avalikku huvi kahjustaval viisil, mistõttu ei ole kaebajal õigus nõuda enampakkumise tulemuste kinnitamist. 11) Metskonna kinnistu enampakkumise väljakuulutamine tulenes asjaolust, et kinnistu osas ei olnud 15.04.2014 seisuga informatsiooni selle vajalikkuse kohta. Alles 19.05.2014 laekus RMK juhatusele loodushoiuosakonna taotlus Metskonna kinnistu säilitamiseks. Kinnistul asuv hoone vastab eeldustele, et luua seal loodusvahi ametikoht ja Oandu-Ikla 375 km pikkuse matkatee ning sellel asuvate lõkkeplatside teenindamise tugipunkt. Samuti tingis enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise asjaolu, et pärast enampakkumise väljakuulutamist ilmnes vajadus töökohtade optimeerimiseks Edela-Eesti piirkonnas. Enampakkumisega samaaegselt toimunud töökohtade paiknemise analüüsi tulemusena selgus, et Metskonna kinnistul asuvasse Kabala kontorisse on vaja vastava piirkonna töö korraldamiseks luua uusi metsamajandus- ja loodushoiuvaldkonna ametikohti. Nende asjaoludega ei olnud vastustajal võimalik varasemalt arvestada. Kabala kontori taasavamist kinnitab RMK kinnisvaraosakonna juhataja 01.07.2014 käskkiri nr 1-5/164, milles on loetletud Lõuna piirkonna kinnisvaraobjektid, nende kasutusala ja objektide eest vastutavad isikud. Loetelust nähtub, et Metskonna kinnistu kasutusalaks on märgitud Kabala kontor. Kabala kontorisse määratud töötajatele on loodud vajalikud töötingimused ning seal avati koostöös Rassi külaseltsiga näitus metsa majandamisel kasutatavatest töövahenditest läbi aegade. Kaebaja seisukoht RMK loodushoiuosakonna 19.05.2014 kirja tagantjärele loomise kohta on tema subjektiivne hinnang. Üldjuhul on kõik vastustaja dokumendid lihtkirjalikud ning ka praegusel juhul on 19.05.2014 kiri adresseeritud RMK juhatusele ning see on tavapäraste nõuete kohaselt allkirjastatud. 12) Kaebaja ei osalenud enampakkumisel mitte enda, vaid HS huvides. Sellise kahtluse tekitab eelkõige asjaolu, et 19.05.2014 toimunud pakkumiste avamise protokollist nähtuvalt on HS märkinud end AA esindajaks. HS on ka teistel riigi kinnisvara enampakkumistel huvi üles näidanud. 5. Tallinna Halduskohus jättis 24.10.2014 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 5
(12)3-14-51068 1) Vaidlustatud otsus puudutab AA õigusi, kuna ta osales RMK poolt välja kuulutatud avalikul enampakkumisel, mille esemeks oli Metskonna kinnistu võõrandamine ning mille omandamiseks esitas AA parima pakkumuse. AA-il on kaebeõigus ka kohustamiskaebuse esitamiseks, kui kohus tuvastab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ning RMK-l puudus õigus keelduda otsuses toodud alusel enampakkumise tulemuste kinnitamisest. 2) Riigivara võõrandamise menetlust reguleerib avalik õigus, mitte VÕS. Riigikohtu 09.04.2007 määruse nr 3-3-1-8-07 p-s 13 on asutud seisukohale, et riigivara võõrandamisest kujunenud suhted ei ole käsitatavad lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevate eraõiguslike suhetena. Põhimääruse § 1 kohaselt on RMK Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasustus. RVS § 2 lg 4 kohaselt kohaldatakse riigitulundusasutuse valduses oleva riigivara valitsemisel RVS-i, arvestades tema kohta eriseaduses sätestatud erisusi. Praegusel juhul on eriseaduseks MS. RMK-le kohalduvad seega riigivara võõrandamisel MS ja RVS sätted. 3) Kohus nõustus kaebajaga, et enne enampakkumise läbiviimist tuleb riigivara võõrandajal välja selgitada vara vajalikkus, kuid välistada ei saa, et enampakkumise läbiviimisel selguvad asjaolud, mille tõttu ei ole vara võõrandamine võimalik või selle võõrandamine tooks õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks kaasa ebamõistlikud tagajärjed. RMK algatas kinnistu võõrandamise menetluse 31.10.2013, kui RMK kinnisvaraosakonna Lõuna piirkond taotles kinnistu võõrandamist (I kd, tl 85 ja pöördel) ning 15.04.2014 tegi RMK otsuse vara võõrandamiseks (I kd, tl 75-76 pöördel). Vastavalt enampakkumise kuulutusele (I kd, tl 20-24 pöördel) tuli pakkumised esitada 19.05.2014. Seega võttis protsess aega ca 6,5 kuud, mis on piisavalt pikk aeg, et võiksid ilmneda uued asjaolud, mis välistavad vara võõrandamise. Vara võõrandajal on kuni enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmiseni õigus vara võõrandamist välistavate asjaolude ilmnemisel loobuda vara võõrandamisest, kuna MS või RVS ei sätesta kohustust vara igal juhul võõrandada ega anna ka ühelegi isikule subjektiivset õigust nõuda endale riigivara võõrandamist. 4) Iseenesest on õige, et RVS § 68 lg-tes 2 ja 3 toodud loetelu enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks on ammendav, kuid viidatud säte ei ole kohaldatav olukorras, kus vara võõrandamise otsus ise tunnistatakse menetluse ajal kehtetuks. Analüüsides RVS §-s 69 sätestatud enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise tagajärgi ning RVS § 68 lg-tes 2 ja 3 toodud enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise aluseid, nähtub üheselt, et tegemist on pigem enampakkumise menetlusest tulenevate asjaoludega. RVS § 69 kohaselt järgneb enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisele otsustamine, kas korraldada uus enampakkumine, lükata enampakkumine edasi või loobuda uuest enampakkumisest. Seega ei ole enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise tagajärjeks vara võõrandamise otsuse kehtetuks tunnistamine. Praegusel juhul on aga tegemist nimelt sellise olukorraga, kus riigivara võõrandaja otsustas tunnistada kehtetuks kinnistu võõrandamise otsuse. 5) Praegusel juhul kohaldub MS alusel läbiviidavale menetlusele ka HMS (MS § 1 lg 2), mis ei välista enampakkumise kehtetuks tunnistamist alusel, et enampakkumisele pandud vara on vajalik vara võõrandajale põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks. HMS § 64 sätestab haldusakti kehtetuks tunnistamise lubatavuse. Nii nagu MS, RVS ja põhimäärus ei kohusta RMK-d vara võõrandama, nii ei keela viidatud õigusaktid ka riigivara võõrandamise otsust kehtetuks tunnistada uute asjaolude ilmnemisel, sh kui ilmneb vara vajalikkus riigivara valitsejale või volitatud isikule. Vastupidine tõlgendus looks olukorra, kus vara võõrandamise enampakkumise menetluse kestel ilmnenud vara vajalikkus tooks riigile kaasa ebamõistliku kohustuse vara võõrandamiseks ning kohustuse sama vara tagasiostmiseks või samasse piirkonda uue ehitise püstitamiseks. See ei oleks mõistlik ega kooskõlas riigivara võõrandamise üldiste põhimõtete ning eesmärkidega, mille kohaselt võib riigile kuuluvat vara võõrandada 6
(12)3-14-51068 üksnes siis, kui see vara ei ole vajalik riigivara valitsejale või volitatud asutusele riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil (RVS § 29, põhimääruse § 24 lg 3, MS § 59 lg 1). Ka RVS § 8 lg 4 sätestab, et tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib nendest toimingutest või tehingutest saada. Kui riigivara võõrandajal ilmneb vajadus tunnistada riigivara võõrandamise otsus kehtetuks põhjusel, et vastasel juhul osutuks riigivara võõrandamine vastuolus olevaks õigusaktide nõuetega, ei saa riigivara võõrandaja ka vastavas osas enampakkumise tulemusi kinnitada ning koos vara võõrandamise otsuse kehtetuks tunnistamisega tuleb sellest järelduvalt jätta ka enampakkumise tulemused kinnitamata. 6) Kohtule esitatud kirjaliku enampakkumise protokolli nr 9-47.1/7 (I kd, tl 15-16) p-st 5.6 nähtub, et Metskonna kinnistule esitasid pakkumised 2 isikut ning parima pakkumise esitas kaebaja. Enampakkumise protokoll ei ole samastatav põhimääruse § 26 lg-s 4 sätestatud enampakkumise tulemuste kinnitamisega. Protokolli eesmärgiks on fikseerida esitatud pakkumised (põhimääruse § 28 lg 4), kuid nende kinnitamine toimub eraldi (põhimääruse § 28 lg 4). Enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise otsustab MS §-s 60 sätestatud otsustaja. Põhimääruse § 26 lg 4 sätestab, et enampakkumise võitjale saadetakse teade enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest viivitamata pärast asjaomase otsuse tegemist. Seega on juba põhimääruses ette nähtud, et isegi kui enampakkumisel on võitja, siis on otsustajal õigus kinnitada enampakkumise tulemused või jätta need kinnitamata. 7) Kohus ei nõustunud kaebajaga, et otsus on põhjendamata ega ole üheselt mõistetav. Otsusest nähtub selle andmise alus ning otsuse resolutsioon on selge ja üheselt arusaadav. Asjaolu, et selles ei ole viidatud RMK loodushoiuosakonna juhataja 19.05.2014 kirjale (I kd, tl 115) või RMK juhatuse liikme 20.05.2014 kirjale (I kd, tl 117), ei ole määrav, kuivõrd viidatud kirjadega on arvestatud sisuliselt. Vastustaja on otsuses enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise asjaoludele viidanud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu otsuses toodud põhjendustega, ei anna veel alust väita, et otsus on põhjendamata. 8) HMS § 4 lg 2 kohustab kaalutlusõiguse teostamisel arvestama oluliste asjaolude kõrval ka üldiste põhimõtetega ja kaaluma põhjendatud huve. Kohus nõustus vastustajaga, et kui enampakkumismenetluses selgub vara vajalikkus riigivara valitsejale või volitatud asutusele, on kaalutlusõiguse ulatus viidud pea nullini ning sellisel juhul ei saa hinnata enampakkumisel osalenud isiku huvi vara omandamiseks olulisemaks riigivara omaniku vajadusest kasutada seda vara õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. 9) Metskonna kinnistu osas enampakkumismenetluse tulemuste kinnitamata jätmisel ei ole vastustaja rikkunud õiguspärase ootuse või õiguskindluse põhimõtet. Kohus nõustus, et enampakkumismenetluse alustamisel on riigivara võõrandajal kohustus välja selgitada vara vajalikkus ning enampakkumismenetluses osalevatel isikutel on ootus, et parima pakkumise esitamine annab neile võimaluse riigivara omandamiseks, kuid see ei ole absoluutne. Pakkujal ei saa tekkida usaldust, et riik müüb talle vara, mis tegelikult osutub riigile vajalikuks. Riigivara võõrandamisel on nii MS, põhimääruse kui ka RVS eesmärgiks riigi varaliste huvide kaitse, mitte vara omandaja huvide kaitse. Arvestades RVS § 8 ning eriti selle lõikeid 1, 3 ja 4, ei saa RMK valduses oleva riigivara võõrandamist puudutavaid sätteid tõlgendada selliselt, et seadusandja sooviks on õigustada enampakkumisel osalenud isikuid riigivara nõudmiseks juhul, kui vara võõrandamine neile on vastuolus avalike huvidega. 10) Kohus ei nõustunud kaebaja käsitlusega, et otsus on tühine HMS § 63 lg 2 p 2 alusel. Otsus ei olnud suunatud üksnes kaebajale, mistõttu ei olnud kaebaja märkimine adressaadina võimalik. 7
(12)3-14-51068 11) Tõendamist ei ole leidnud kaebaja väide, et enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise põhjuseks on asjaolu, et parimat pakkumist ei teinud Metskonna kinnistut üürilepingu alusel kasutav RMK töötaja. Samuti ei ole tõendamist leidnud vastustaja väide, et kaebaja osales enampakkumises kolmanda isiku huvides. RMK kinnisvaraosakonna juhataja 01.07.2014 käskkirjast nr 1-5/164 (I kd, tl 118-120) nähtub, et Kabala kontor võeti kontorina kasutusse ning seal on koostöös Rassi külaseltsiga avatud näitus metsa majandamisel kasutatavatest töövahenditest (I kd, tl 171-174). MS ei näe ette, et RMK saaks Metskonna kinnistut võõrandada muul viisil kui enampakkumise korraldamine (MS § 61 lg 1), mistõttu kinnistu võõrandamiseks korraldataval enampakkumisel on võimalik osaleda ka teistel isikutel ning RMK töötajatel või kinnistut üürilepingu alusel kasutaval isikul ei ole kehtiva õiguse kohaselt eelisseisundit. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. AA palub apellatsioonkaebuses (täiendatud 05.10.2015) halduskohtu 24.10.2014 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Kohus leidis, et enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata lisaks RVS §-s 68 sätestatud juhtudele ka siis, kui RMK tunnistab enda varasema otsuse riigivara võõrandamiseks kehtetuks. Leides, et RVS § 68 ei kohaldu, jättis kohus selgitamata, millisel materiaalõiguslikul alusel on vaidlustatud otsus tehtud ning kas selle normi kohaldamise eeldused on täidetud. HMS kohaldamise küsimuses piirdus kohus viitega HMS §-le 64, jättes välja toomata normi kohaldamise eeldused ja täpsustamata, kas nimetatud normi tuleb pidada RMK otsuse õiguslikuks aluseks. Kohtu viidatud RVS § 8 lg 4, § 29, põhimääruse § 24 lg 3 ja MS § 59 lg 1 sätestavad riigivara võõrandamise põhimõtted ega anna iseseisvat alust haldusorgani varasema otsuse muutmiseks ja riigivara võõrandamise menetluse lõpetamiseks. 2) RMK 19.05.2014 ja 20.05.2014 sisekirjad ei tõenda, et kinnistu on vajalik RMK ülesannete täitmiseks. RMK ei esitanud tõendeid selle kohta, et 20.05.2014 selgus tõepoolest vajadus täiendavate töökohtade loomiseks ning seda just Metskonna kinnistul; et Õisu kontor oli ülerahvastatud; et 19.05.2014 seisuga oli kinnistu võõrandamine RMK siseselt kooskõlastamata; et RMK-l tekkis vajadus teabe edastamise ruumi ja loodusvahi töökoha järele Metskonna hoones. Üldsõnalistele kirjadele ei lisatud alusdokumente ja allikmaterjale. Ei nähtu, et haldusorgan oleks kaalunud oma eesmärkide saavutamist muude alternatiivsete vahenditega (nt võimalust kasutada Metskonna kinnistuga piirnevaid naaberkinnistuid). Sisekirjad tuleb jätta arvestamata nende ebausaldusväärsuse tõttu. RMK esitas kirjad esmakordselt kohtumenetluses ning neile ei ole vaidlustatud otsuses viidatud. RMK ei ole esitanud tõendeid kirjade postitamise, kättesaamise vms kohta. Kirjad on koostanud RMK enda töötajad. Ei ole usutav, et RMK töötajad suhtlevad omavahel lihtkirja, mitte e-kirja teel. Kirjades puuduvad andmed adressaatide, postiaadresside vms kohta. Kuigi kirjade koostajateks on kaks erinevat RMK töötajat, on kirjad nii visuaalselt, foneetiliselt, struktuurilt kui ka ajaliselt kahtlustäratavalt sarnased. 20.05.2014 kirja koostaja on RMK juhatuse liige TT. Seega tõendatakse 22.05.2014 juhatuse otsuse õiguspärasust samasse juhatusse kuuluva isiku kirjaga, kusjuures see kiri on vastuolus juhatuse 15.04.2014 otsusega. Täiendavalt tõendab kirjade ja kogu haldusmenetluse ebausaldusväärsust see, et enne 22.05.2014 otsuse vormistamist ei informeeritud kaebajat kavatsusest lõpetada Metskonna kinnistu võõrandamise menetlus, kaebajale ei antud võimalust arvamuse esitamiseks ja dokumentidega tutvumiseks. RMK metsaülem oli eelistatud seisundis enampakkumise ajal kehtinud üürilepingu tõttu. 22.05.2014 otsus saadeti kaebajale alles 27.05.2014, samas veel 23.05.2014 toimunud telefonivestluses kinnitas RMK 8
(12)3-14-51068 jurist, et enampakkumise tulemuste kinnitamise otsus ei ole veel vormistatud. Asjaolud viitavad otsuse tagantjärele vormistamisele. RMK ei tõendanud, et väidetav vajadus kinnistu järele selgus esmakordselt alles pärast 19.05.2014 enampakkumise toimumist, ega põhjendanud, miks ei tehtud vara müümise otsustamise käigus töökohtade paiknemise analüüsi jms. Kinnisvaraosakonna juhataja 05.05.2014 käskkiri ei tõenda RMK vajadusi seoses kinnisvara kasutamisega. Pelgalt asjaolu, et kohtumenetluse ajaks on Metskonna kinnistu väidetavalt leidnud kasutamist, ei tõenda, et kinnistu oli vajalik 22.05.2014 otsuse tegemise seisuga. Käskkirjad, fotod jms, mida ei olnud enne 22.05.2014 otsuse vormistamist, ei tohiks mõjutada kaebuse menetlemist. Lisaks on fotod esitatud pärast tõendite esitamiseks määratud tähtaega. 3) Pärast 19.05.2014 enampakkumise korraldamist ei ole riigivara võõrandamise menetluse lõpetamine ja tulemuste kinnitamata jätmine kaalutlusotsuse alusel enam lubatud (v.a RVS-s sätestatud juhtudel) ning haldusorganil tekib kohustus enampakkumise tulemuste kinnitamiseks, millele üldjuhul järgneb ka kohustus võõrandada riigivara. RVS §-s 68 on toodud ammendavad koosseisud enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks. Kui haldusorgan ei kontrolli enne enampakkumise korraldamist piisava hoolikusega, kas vara võõrandamine on põhjendatud, siis hiljem ei ole võõrandamise menetluse lõpetamine enam võimalik. Vaidlustatud otsus ei ole õigusriigile kohane. RMK tõendid on ebausaldusväärsed, otsuse õiguslik ja faktiline alus ei ole kontrollitav ning seetõttu on otsus õigusvastane haldusakt, mis tuleb tühistada. Otsus on vastuolus põhimääruse § 26 lg-ga 4, mille kohaselt tuli tulemused kinnitada või jätta kinnitamata hiljemalt 5 päeva jooksul enampakkumise läbiviimisest alates ja saata vastav otsus viivitamatult kaebajale. Seega tulnuks otsus saata hiljemalt 26.05.2014, kuid see saadeti alles 27.05.2014 pärast lõunat. Lisaks on otsus vormistatud tagantjärgi, mitte 22.05.2014. Isegi kui RVS normid ja haldusõiguse üldpõhimõtted ei välista võõrandamismenetluse lõpetamist ning spetsiaalse volitusnormi olemasolu pole nõutav, ei ole kohus ja RMK arvestanud erinormide puudumise korral kohaldamisele kuuluvate haldusmenetluse üldnormidega. 15.04.2015 otsuse ja enampakkumise tingimustega otsustas RMK muuta Metskonna kinnistu avalik-õiguslikku seisundit ning kehtestas võõrandamise tingimused. Kohus pidanuks kontrollima, kas õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamise eeldused on vastavalt HMS § 66 lg-le 2 või lg-le 3 täidetud. Haldusakti kehtetuks tunnistamise kumulatiivsed tingimused ei ole täidetud. RMK pole tõendanud, et faktilised asjaolud on muutunud. Lisaks pole RMK ega kohus arvestanud muude HMS §-des 64-67 sätestatud haldusakti kehtetuks tunnistamise põhimõtetega. Kohus pole kontrollinud, kas RMK arvestas kaalutlusotsust tehes kaalutlusreeglitega (nt HMS § 64 lg 3). 4) Kohus jättis RMK menetluslikud rikkumised tähelepanuta. 22.05.2014 otsuse tegemisel rikuti kaebaja õigust olla ära kuulatud, kaebajat menetluse lõpetamise kavatsusest ei teavitatud ning enne otsuse tegemist ei antud talle võimalust esitada oma arvamus ja tutvuda asjakohaste dokumentidega. Kui kaebajale oleks tagatud ärakuulamisõigus, siis oleks ta saanud vahetult kontrollida ning objektiivselt ja usaldusväärselt hinnata, kas kinnistu oli tõesti vajalik ja sobiv töökohtade ning matkaraja tugipunkti loomiseks või on vastustaja väited otsitud. 22.05.2014 otsus ei ole piisavalt motiveeritud ja selle järeldused ei ole kontrollitavad. Isegi kui kohus leiab, et kohtumenetluses esitatud põhjendused ja tõendid on otsuse õiguspärasuse tõendamiseks piisavad, kuulub kaebus rahuldamisele vähemalt osaliselt. Kui haldusakti ei ole eelnevalt piisavalt põhjendatud ja põhjendused esitatakse alles kohtumenetluses, peab kohus tuvastama kohtuotsuse resolutsioonis haldusakti õigusvastasuse. Sellest tulenevalt on halduskohtu määratud menetluskulude jaotus ebaõige. 9
(12)3-14-51068 5) Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et kinnistu kaebajale võõrandamine oleks vastuolus kahju vältimise ja kasu suurendamise põhimõttega. Vastustaja ei ole kahju tekkimise kohta tõendeid esitanud. Kaebaja hinnapakkumine oli 11 900 euro võrra teisest hinnapakkumisest kõrgem ning ületas kinnisvara hindamisaktis märgitud kinnistu turuväärtust 27 000 euro võrra.
  1. RMK palub 29.12.2014 vastuses (täiendatud 12.10.2015) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Halduskohus on käsitlenud vaidlusaluse otsuse aluseks olevaid materiaalõiguse norme. Kuna vastustaja tunnistas RMK 15.04.2014 otsuse kehtetuks, kuulub kohaldamisele HMS § 64 lg
  2. Kohus viitas HMS §-le 64 ning osutas õigesti, et RVS, MS ega põhimäärus ei kohusta riigivara võõrandama ega keela võõrandamise otsust kehtetuks tunnistada. Seega tuli vastustajal uute faktiliste asjaolude ilmnemisel otsustada enampakkumismenetluse jätkamine või lõpetamine kaalutlusõiguse alusel. RVS ja MS ei reguleeri olukorda, kus vara vajalikkus ilmneb alles enampakkumismenetluse käigus ja võõrandamisotsus tuleb tühistada, mistõttu tuleb juhinduda HMS sätetest. Vastustaja on juhindunud HMS § 66 lg 2 p-st
  3. 15.04.2014 otsust tehes ei olnud vastustajale teada asjaolud konkreetse riigivara vajalikkusest riigile. Vajadus selgus alles 19.05.2014 ehk pärast enampakkumise väljakuulutamist. Vastustaja ülesandeks on riigi metsa otstarbekas majandamine ja metsalooduse säilitamine ning nimetatud avalik huvi kaalub üles enampakkumisel osalenud isikute subjektiivse huvi. Pakkujal ei saa tekkida usaldust, et riik müüb talle vara, mis tegelikult osutub riigile vajalikuks. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda riigilt vara võõrandamist. Vastustaja ei nõustu kaebaja arvamusega, et RVS § 8 lg 4 ja § 29, põhimääruse § 31 ja MS § 59 lg 1 ei anna haldusorganile alust riigivara võõrandamise osas otsuseid langetada. Konkreetse normi puudumisel tuleb pöörata tähelepanu seadusest tulenevatele põhimõtetele. Riigivara võõrandamismenetluse läbiviimisel tuleb silmas pidada seda, et riigivaraga toiminguid või tehinguid tehes peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju. Uute töökohtade rajamine endisesse Kabala kontorisse on kasulik, kuna vajadus töökohtade rajamiseks esines ning praktilised eeldused nende loomiseks olid just Kabala kontorisse. Töökohtade rajamisel mõnele teisele kinnistule pidanuks vastustaja kandma ebamõistlikke kulutusi. Vastustaja seisukoht ei ühti kohtuga selles, et riigivara võõrandamise menetlusele ei saa kohaldada VÕS sätteid ning RVS § 68 lg-tes 2 ja 3 toodud loetelu võimalikest enampakkumise kinnitamata jätmise alustest on ammendav. Kuivõrd konkreetne regulatsioon, mis kõnealust olukorda reguleeriks, puudub, tuleb juhinduda eeskätt asjakohaste õigusaktide üldpõhimõtetest ning lisaks enampakkumist ja lepingu sõlmimise eelset perioodi reguleerivatest sätetest VÕS-s. 2) Halduskohus ei ole tõendeid hinnates menetlusõigust rikkunud. Kaebaja ei saa eeldada, et haldusorgan lisab otsusele kõik võimalikud materjalid, k.a asutusesisese kirjavahetuse, arvamused ja teated, mis sisaldavad üksnes haldusorgani töötajatele vajalikku informatsiooni. Otsuses sisekirjadele viite puudumine ei ole määrav, sest kirjade sisu ja otsust võrreldes on selge, et vastustaja on otsust tehes nendega arvestanud. Seetõttu on põhjendatud, miks ei saanud kaebaja haldusmenetluse raames sisekirjadega tutvuda. Sisekirjad ei ole suunatud haldusorgani välistele isikutele ega puuduta nende õigusi. Asjaolu, et tõendid kaebajat ei veena, ei tähenda, et need pole kinnistu vajalikkuse tõendamiseks piisavad. Arusaamatud on kaebaja etteheited, et vastustaja ei ole esitanud tõendeid kirjade postitamise või kättesaamise kohta. Sisekirjad on nõuetekohaselt allkirjastatud ning nende sisust ei tulene ühtegi asjaolu, mis võiks viidata kirjade ebausaldusväärsusele. Kaebaja ei saa eeldada, et asutusesisesed teated, ettepanekud või arvamused on tema jaoks piisavalt motiveeritud. Antud juhul on sisekirjade näol tegemist taotluse ja ettepanekuga, mis on edastatud sama asutuse ühest osakonnast teisele. Väär on kaebaja väide, et kirjade sisu on vastuolus vastustaja varasema käitumisega. Väited tagantjäre10
(12)3-14-51068 le loodud dokumentidest on põhjendamatud ja tuginevad üksnes kaebaja subjektiivsele hinnangule. 3) Asjakohatu on kaebaja väide, et kehtiv õigus ei luba kinnisasja võõrandamise menetluse lõpetamist käesolevas asjas. RVS § 29, MS § 59 lg 1 ja põhimääruse § 31 lg 2 ei keela riigivara võõrandamise otsust uute asjaolude ilmnemisel kehtetuks tunnistada. Asjaomaste õigusaktide alusel on riigivara võõrandamise otsustajal õigus enampakkumise tulemused kinnitada või jätta need kinnitamata. Vastustaja lähtus käesolevas asjas põhimääruse § 26 lg-s 4 toodud võimalusest ning jättis enampakkumise tulemused põhjendatud alusel kinnitamata. 4) Väited ärakuulamiskohustuse rikkumisest ei ole praegusel juhul asjakohased. Vaidlustatava otsuse oleks vastustaja pidanud vastuolude tõttu õigusaktidega nii või teisiti vastu võtma. Vastustaja kaalutlusõigus oli viidud pea nullini, mistõttu ta ei saanud hinnata enampakkumisel osalenud isiku huvi vara omandamiseks. Isegi kui asjas oleks saanud teha teistpidise otsuse, ei ole kaebaja antud juhul menetlusosaliseks HMS § 11 mõttes, kuna vaidlustatav otsus ei ole kaebajale suunatud. Kaebaja ärakuulamine ei oleks saanud asja otsustamist mingilgi moel mõjutada. Vastustaja on otsuses ja lisaks hilisemas kohtuvaidluses enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise motiive piisavalt selgitatud. Seetõttu on asjakohatu ka kaebaja seisukoht määratud menetluskulude ebaõigest jaotusest. 5) Metskonna kinnistu Kabala kontoris on vajalikud töökohad juba loodud ning seal asub toimiv Oandu-Ikla matkaraja tugipunkt, kus korraldatakse loodusalaseid üritusi. Ebamõistlik oleks kohustada vastustajat Kabala kontoris tegevust lõpetama ning rajama vajalike töökohtade ja matkaraja tugipunkti tarbeks uus kontor mõnele teisele kinnistule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea

§ 201lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki korrata.

  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käsitusega, et olukorras, kus haldusorgani omavajadus riigivara järele selgub pärast riigivara enampakkumisel müügi otsustamist ja pakkumiste esitamist ning enne enampakkumise tulemuste kinnitamist, on põhjendatud tunnistada vara enampakkumise korras võõrandamise otsus kaalutlusõiguse alusel kehtetuks ning selle paratamatuks järelmiks on ka enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine ja võõrandamise menetluse lõpetamine.
  2. Riigile kuuluva vara enampakkumise korras võõrandamise otsus ega ka pakkumise, sh parima pakkumise tegemine ei tekita enampakkumisel osalenud isikule kaitstavat usaldust, et ta saab tingimata riigile kuuluva vara omandada. Riigivara enampakkumise korras võõrandamise otsus on halduse siseakt, millest tekib haldusvälistele isikutele üksnes õigus enampakkumisel osaleda. Sellise otsuse kehtetuks tunnistamine ei toimu ühegi haldusvälise isiku kasuks ega kahjuks, mistõttu ei ole nõutav viitamine HMS sätetele, mis reguleerivad haldusakti kehtetuks tunnistamist isiku kasuks või kahjuks ning usalduse arvestamist (HMS § 65-67) ning piisavaks tuleb pidada halduskohtu viidet HMS §-le 64, mis lubab haldusorganil oma haldusakte kehtetuks tunnistada.
  3. Isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda riigivara võõrandamist. Enampakkumisel osalejal on õigus nõuda enampakkumise korrast kinni pidamist, et ta ei jääks enampakkumisest õigusvastaselt kõrvale või enampakkumise võitjaks ei osutuks konkurent, kes korra rikkumiseta ei 11

(12)3-14-51068 saaks riigivara omandada. Praegusel juhul ei väida kaebaja enampakkumise korra rikkumist, mille tulemusena saaks keegi teine kaebaja soovitud kinnisvara enampakkumisel omandada. Kaebus tugineb seisukohal, et pärast avalikul kirjalikul enampakkumisel pakkumiste esitamist ei saa haldusorgan riigivara kasutamise omavajaduse ilmnemisel riigivara võõrandamisest enam loobuda. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et selline seisukoht ei ole kooskõlas riigivara võõrandamise üldpõhimõtetega.
  1. Riigivara võõrandamise otsustamisel ja ka võõrandamisotsuse kehtetuks tunnistamisel on haldusorganil väga lai otsustusdiskretsioon. Vastustaja on piisava põhjalikkusega selgitanud ja tõendanud vaidlusaluse kinnistu järele omavajaduse selgumise asjaolusid ning halduskohus on neid piisava põhjalikkusega kontrollinud. Otsustus selle üle, kas riigivara on haldusorganile endale vajalik või mitte, puudutab suurel määral haldustegevuse otstarbekust, mida halduskohus sisuliselt ei hinda.
  2. RMK ei ole teinud menetlus- või vormivigu, mis saaks kaasa tuua haldusakti tühistamise ja kaebuse rahuldamise (sh osalise rahuldamise väidetavate motiveerimispuuduste tõttu kohtuotsuse resolutsioonis haldusakti õigusvastasuse konstateerimise näol). Vaidlusalune RMK otsus on põhjendatud määral, mis võimaldab haldusakti õiguspärasust kontrollida. Kuna riigivara võõrandamise menetluse lõpetamise põhjused tulenesid RMK-s endast, ei oleks kaebaja ärakuulamine saanud asja otsustamist mõjutada.
  3. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv 15 eurot ja esindaja kulu 5545,50 eurot)

§ 108lg 1 alusel kaebaja enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda

§ 109lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.