← Eesti

3-15-2935/6

Obsah (7)§ 46§ 49§ 47§ 71§ 152§ 124§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2935 Haldusasi A.A.i kaebus tollideklaratsiooni nr 15EE5600EE9074

) § 124 lg 3, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. A.A. esitas 30.06.2015 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse tollideklaratsioo-ni nr 15EE5600EE90743407 kehtetuks tunnistamiseks. MTA jättis 04.09.2015 otsusega nr 911/00276-3 taotluse rahuldamata. A.A. esitas 05.10.2015 MTA-le vaide 04.09.2015 otsusele, paludes see tühistada. Samuti palus A.A. vaide resolutsioonis tühistada tollideklaratsioon nr 15EE5600EE
  2. MTA 23.10.2015 vaideotsusest nähtuvalt käsitas MTA esitatud vaiet vaidena MTA 04.09.2015 otsusele ning jättis selle rahuldamata. 3-15-2935
  3. A.A. esitas 23.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse tollideklaratsiooni nr 15EE5600EE90743407 tühistamiseks, MTA 23.10.2015 vaideotsuse nr 6-1/3040-2 tühistamiseks ning õigusvastase tollideklaratsiooniga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 648 eurot.
  4. Halduskohus andis 23.12.2015 määrusega A.A.ile 15-päevase tähtaja täpsustava selgituse esitamiseks kaebuse nõude kohta. Kohus selgitas, et kaebusest ei selgu üheselt, kas kaebaja käsitab tollideklaratsiooni nr 15EE5600EE90743407 otsusena Euroopa Nõukogu 12.10.1992 määrusega nr 2913/92 kehtestatud ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art 4 p 5 tähenduses või mitte. Kui tollideklaratsiooni näol ei ole tegemist otsusega ÜTS art 4 p 5 tähenduses, ei saa kohtus vaidlustada deklaratsiooni ennast, vaid otsust, millega jäeti deklaratsiooni kehtetuks tunnistamise / muutmise taotlus rahuldamata. MTA 04.09.2015 otsuse tühistamist kaebaja kohtult taotlenud ei ole. Kui kaebaja hinnangul on tollideklaratsiooni puhul tegemist otsusega ÜTS art 4 p 5 tähenduses, ei ole kaebaja vaidlustanud seda tähtaegselt.
  5. A.A. esitas 13.01.2016 kohtule selgituse, milles palub ennistada kaebetähtaeg tollideklaratsiooni tühistamise nõude osas või alternatiivselt tühistada MTA 04.09.2015 otsus. Kaebaja ei esitanud tollideklaratsiooni tühistamise nõuet

§ 46

lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, kuna ei teadnud, et tollideklaratsioon on vaidlustatav ning et tollideklaratsioon on haldusakt. Õiguslikult kogenematult isikult võib vaidlustamisviite puudumise tõttu kaebetähtaja möödalaskmist eeldada. Alternatiivne nõue MTA 04.09.2015 otsuse tühistamiseks on käsitatav kaebuse muutmisena

§ 49lg 1 teise lause järgi.

  1. Kohus võttis 18.01.2016 määrusega menetlusse A.A.i kaebuse tollideklaratsiooni nr 15EE5600EE90743407 või alternatiivselt MTA 04.09.2015 otsuse nr 9-11/00276-3 tühistamiseks, MTA 23.10.2015 vaideotsuse nr 6-1/3040-2 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks summas 648 eurot.
  2. MTA esitas vastuse kaebusele 18.02.2016, paludes jätta kaebus kõigi nõuete osas rahuldamata. MTA ei nõustu kaebaja põhjendusega kabetähtaja ennistamiseks. Isegi, kui kaebajal puudus vastav teadmine, peab isik ise astuma mõistliku aja jooksul samme tema õigusi rikkuva haldusakti vaidlustamiseks või selgituste saamiseks. Käesoleval juhul on isik esitanud taotluse tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks 3 kuud peale vastava tollideklaratsiooni esitamist. Seda ei saa pidada mõistlikuks ajaks isegi isiku puhul, kellel väidetavalt puuduvad üldised teadmised haldusakti vaidlustamise korrast. Juhul, kui kaebaja käsitleb tollideklaratsiooni otsusena ÜTS art 4 p 5 mõistes, ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlus põhjendatud ning tuleks jätta rahuldamata. Alternatiivse nõude osas ei nõustu MTA kaebuse argumentatsiooniga ning leiab, et vaieldav otsus on õiguspärane, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Tollideklaratsioon ei ole üldjuhul iseseisvalt kohtus vaidlustatav. Nimelt on Euroopa Kohus 05.09.2011 lahendis C-138/10 selgitanud, et tulenevalt ÜTS art 4 p-st 17 kujutab tollideklaratsioon endast toimingut, millega deklarant avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile. Seetõttu ei ole selle deklaratsiooni puhul tema ühepoolsest laadist tulenevalt tegemist „otsusega” ÜTS art 4 p 5 tähenduses (p 35). Samuti leidis kohus, et liidu tollialaseid õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et deklarant ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist, kui toll on selle aktsepteerinud. Siiski võib see deklarant ÜTS art-s 66 ette nähtud tingimustel taotleda tollilt selle deklaratsiooni 2

(4)3-15-2935 kehtetuks tunnistamist ja seda isegi pärast kauba vabastamist tolli poolt. Hindamise lõpuks peab toll kas deklarandi taotluse põhjendatud otsusega, mille võib hiljem kohtus vaidlustada, rahuldamata jätma või deklaratsiooni vastavalt taotlusele kehtetuks tunnistama (p 48). Riigikohus on 10.06.2013 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-18-13 selgitanud, et tollideklaratsiooni, mida ei iseloomusta vabatahtlikkus ja deklarandi algatus ning millega on määratud maksukohustus, on põhjendatud käsitada otsusena ÜTS art 4 p 5 tähenduses (haldusaktina), mida saab kohtus iseseisvalt vaidlustada. Sellisel juhul tuleb aga juhinduda haldusakti vaidlustamiseks ettenähtud korrast, sealhulgas kaebetähtajast (p-d 14-15, 17). 8. Kohtule 13.01.2016 esitatud selgituses märgib kaebaja, et käsitab tollideklaratsiooni otsusena ÜTS art 4 p 5 mõistes, lisades samas, et ei esitanud tollideklaratsiooni tühistamise nõuet

§ 46

lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, kuna ei teadnud õiguslikust kogenematusest, et tollideklaratsioon on vaidlustatav ning et tollideklaratsioon on haldusakt.

  1. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja 13.01.2016 selgituse põhjendused vastavuses varasema menetluskäiguga. Kaebusest ja selle lisadest nähtub, et kaebaja poolt vaidlustatud tollideklaratsioon on koostatud 30.03.2015 ning kaebaja esitas MTA-le nimetatud deklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotluse vandeadvokaadi vahendusel 30.06.
  2. Taotluse esitamise alusena on kaebaja tuginenud ÜTS art 66 lg-le 2, Euroopa Komisjoni 02.07.1993 määrusega nr 2454/93 kehtestatud ÜTS rakendussätete art-le 251 ning tolliseaduse (TS) § 49 lg-tele 1 ja 2, mis käsitlevad tollideklaratsiooni kui deklarandi enda toimingu kehtetuks tunnistamist. Samas leidis kaebaja 30.06.2015 taotluse põhjendustes, et tollideklaratsioon on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses, mis peab vastama HMS §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eeldustele. Nimetatu viitab, et kaebaja käsitas tollideklaratsiooni haldusaktina (otsusena ÜTS art 4 p 5 tähenduses), st tollideklaratsioonina, mida ei iseloomusta vabatahtlikkus ja deklarandi algatus. Vastava seisukohaga on kooskõlas 30.06.2015 taotluses märgitu, et kaebaja juhtis tolliametniku tähelepanu maksuvabastusele, kuid ametnik vastava seisukohaga ei nõustunud ega põhjendanud oma seisukohta.
  3. Kohus järeldab eeltoodust, et kaebaja on tuginenud kohtueelses menetluses samaaegselt nii haldusakti regulatsioonile kui regulatsioonile, mis puudutab tollideklaratsiooni kui isiku enda toimingu muutmise või kehtetuks tunnistamise taotlemist. Kohtu hinnangul on tegemist olukorraga, kus kaebaja ei ole neid regulatsioone eristanud, sh ei ole pööranud piisavat tähelepanu küsimusele, miks on haldusakti vaidlustamiseks ja tollideklaratsiooni muutmise või kehtetuks tunnistamise taotlemiseks kehtestatud erinevad tähtajad.
  4. Kohus möönab, et õiguslikult kogenematul isikul võib olla keeruline vastavas regulatsioonis orienteeruda. Samas nähtub asja materjalidest, et kaebaja kasutas 30.06.2015 taotluse esitamisel (samuti vaidemenetluses) professionaalset õigusabi, seega ei ole põhjendatud käsitada kaebajat õiguslikult kogenematu isikuna. Seejuures on ka õiguslikult kogenematu isiku puhul põhjendatud eeldada, et ta esitab omapoolsed pretensioonid esimesel võimalusel või püüab vähemalt esimesel võimalusel hankida lisateavet enda õiguste kaitse protseduuride, sh menetlustähtaegade kohta. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta otsustas juhinduda 3-kuulisest (ÜTS rakendussätete art 251) tähtajast 30-päevase (maksukorralduse seaduse § 138 lg 1,

§ 46

lg 1) asemel või mis takistas tal pöörduda varasemalt maksuhalduri poole või hankida varasemalt professionaalset õigusabi. Seega on 30-päevase kaebetähtaja ületamine tingitud kohtu hinnangul kaebaja subjektiivsetest kaalutlustest, mitte objektiivsetest takistustest. 3

(4)3-15-2935
  1. Olgugi, et ka MTA ei pööranud kaebaja 30.06.2015 taotluse lahendamisel tähelepanu küsimusele, kas tollideklaratsiooni nr 15EE5600EE90743407 puhul on tegemist otsusega ÜTS art 4 p 5 tähenduses või mitte, ei saa sellest siiski järeldada, et MTA oleks vaide esitamise tähtaja ennistanud. MTA käsitas kaebaja 30.06.2015 taotlust ÜTS art 66 lg 2, ÜTS rakendussätete art 251 ja TS § 49 lg-te 1 ja 2 alusel esitatud taotlusena ning lahendas selle vastavalt.
  2. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kaebaja oleks tollideklaratsiooni kui haldusakti kohtueelses menetluses tähtaegselt vaidlustanud ning seetõttu ei ole tähtaegne (

§ 47lg 2 alusel) ka kohtule esitatud nõue tollideklaratsiooni tühistamiseks.

14.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja toonud tollideklaratsiooni kaebetähtaja ennistamise taotluses esile selliseid asjaolusid, mis oleksid käsitatavad oluliste ja kestvate takistustena kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Seega jätab kohus tollideklaratsiooni tühistamise nõude ennistamise taotluse rahuldamata. 15. Tuginedes

§ 152

lg 1 p-le 2 ja

§ 124

lg-le 2 lõpetab kohus käesoleva asja menetluse tollideklaratsiooni nr 15EE5600EE90743407 tühistamise nõude osas, kuna selles osas on kaebus esitatud tähtaega rikkudes ja kohus ei pea põhjendatuks tähtaega ennistada. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 16. Kohtumenetlus jätkub kaebaja nõuete osas MTA 04.09.2015 otsuse tühistamiseks, MTA 23.10.2015 vaideotsuse tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks summas 648 eurot. Kohus teeb edasised menetlustoimingud käesoleva määruse jõustumise järgselt. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.