Obsah (6)

§ 151§ 153§ 7§ 3§ 31§ 2

4-15-9337 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märts 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-15-9337 (2316,15,009413) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurk

§ 151

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

1. Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates Harju Maakohtu 28.10.2015 otsusega nr 4-15-7964 mõistetud aresti ärakandmisest, so alates 10.03.
3. Jevgeni Sijanovilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi nr 15E-AN0876 tegemise kulud 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Jevgeni Sijanov, 4-15-9337, ekspertiisi kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Jevgeni Sijanovile posti teel tema poolt avaldatud elukoha aadressile või tema Põhja prefektuuri arestimajja.
4. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Väärteotoimiku juurde võetud ümbrik, milles on kaks minigrip pakendit (akt nr 15EAN0876) hävitada kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
6. Ekspertiisiobjektid: amfetamiini sisaldavad pulbrid (akt 15E-AN0876), mis on jäetud EKEI keemiaosakonda,

§ 153

lg 2 alusel kui

§ 151

sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud ained konfiskeerida ja

§ 7lg 3 alusel kehtestatud korras hävitada.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva 1 jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 09.03.2016. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 13.10.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1460321 nähtuvalt peeti 18.07.2015 kell 07.15 Pelguranna 1 maja juures kinni Jevgeni Sijanov, kelle juurest leiti kaks minigrip kilekotikest valge ja beešika pulbriga, mis ekspertiisiakti nr 15E-AN0876 kohaselt oli kokku massiga 1,38 grammi ning sisaldas endas amfetamiini 0,239 grammi, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik omandas tuvastamata ajal ja kohas ning valdas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit massiga kokku 1,38 grammi, milles amfetamiini sisaldus oli 0,239 grammi ja pani sellega toime

§ 3

lg 1 keelu rikkumise ja on

§-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab ennast süüdi. Aine sai tuttavalt, kes kostitas tarvitamiseks. Kannab aresti 8 päeva, vabaneb 10.03.2016. Õigeaegselt seda aresti kandma ei läinud. Tahaks vahepeal vabadusse pääseda. Uus arestimaja ülem ei luba hügieenitarbeid tuua. Pesta ei saa, samuti habet ajada. Tahaks vahepeal koju minna üheks päevaks, et vajalikud asjad võtta. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu on tõendamist asja materjalidega. J.Sijanov ei eita, et valdas narkootilist ainet. Viimase otsuse järgi oli karistatud arestiga 8 päeva. Ei ole otstarbekas karistada rahatrahviga, kuna on kohaldatud eelnevalt aresti. Taotleb 10 päeva aresti alates eelmise aresti ärakandmisest, välja mõista ekspertiisikulu 168 eurot. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku antud selgitused ning tutvunud väärteotoimikuga s.h kriminaalmenetluse raames läbi viidud ekspertiisiaktiga nr 15E-AN0876, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt

§-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on ekspertiisiaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusaluse isiku juurest leiti isiku läbivaatusel kaks minigrip kilekotti valge ja beežika pulbriga. Ekspertiisiakti kohaselt sisaldas valge pulber massiga 0,86 grammi amfetamiini ning pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus oli 4,6% ning pulbris oli 0,029 grammi amfetamiini, beež aine massiga 0,52 grammi sisaldas amfetamiini ja aine amfetamiinsulfaadi sisaldus oli 55% ning aines oli 0,21 grammi amfetamiini. Kehtiva Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 2 p 1 kohaselt loetakse narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks

§ 31

lõike 1 alusel Sotsiaalministri 18.05.2008 määruse nr 73 lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud aineid ja nende stereoisomeere, estreid, eetreid ja soolasid ning nimetatud aineid sisaldavaid ravimeid. Menetlusaluse isiku juurest leitud amfetamiin asub eelmärgitud sätte alusel kehtestatud I nimekirja loetelus.

§ 2

p 3 kohaselt loetakse käitlemiseks narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiidi rakendamist (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. Käesoleval juhul tuvastati menetlusaluse isiku käitumises sellise aine omandamine ja valdamine, mis on eelmärgitud seaduse § 2 p 3 kohaselt käitlemise üks viisidest. Viidatud seaduse § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 2 Menetlusalune isik ei ole kogu väärteomenetluse vältel esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks vallanud amfetamiini ühegi

§ 3

lg 1 märgitud lubatavusklausli alusel või et temal oleks amfetamiini omandamine või valdamine näidustatud arsti ettekirjutusel. Seega oli tegemist

§ 3lg 1 sätestatud keelu rikkumisega.

Sellest tulenevalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 151

lg 1 ettenähtud väärteona, kuivõrd väärteomenetlusest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine seaduses sätestatud käitlemise lubatavusele.

§ 151

sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Samuti on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Erinevate väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Seega rahatrahv kui karistusliik ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud. Arvestades seda, et menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt arestidega karistatud, saab järeldada, et menetlusalune isik on teadlik oma käitumise õigusvastasusest, kuid ta jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist vaatamata tema karistamisele. Kohtu arvates näitab selline jätkuv õigusvastane käitumine menetlusaluse isiku üleolevat suhtumist õiguskorda ja ükskõiksust saabuvasse tagajärge. Sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes kergemaliigilist karistust, kuivõrd selline kohaldatud mõjutusvahend ei ole oma eesmärki täitnud ning seetõttu peab kohus vajalikuks mõista karistuseks taas aresti, kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaama keelunormi kehtivusest. Karistuse määra valikul leiab kohus, et kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe süüteo toimepanemises, siis on menetlusaluse isiku süü alla keskmise ning see peab tingima ka karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem arestiga karistatud ja ta kannab ka käesoleval ajal aresti, mis on mõistetud talle samalaadse väärteo eest, leiab kohus, et menetlusalusele isikule ei ole võimalik mõista aresti ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Puutuvalt võimalusse minna vahepeal koju, et asju võtta arestimajas viibimiseks leiab kohus, et karistuse kandmine ei ole võrdsustatav hotellis ööbimisega. Karistus ei peagi olema karistuse kandjale mugav, vaid peab oma iseloomu tõttu sundima isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks menetlusaluse isiku taotlust rahuldada ning arest kuulub ärakandmisele koheselt pärast eelmise aresti ärakandmist. Puutuvalt kergendavatesse või raskendavatesse asjaoludesse asub kohus seisukohale, et selliseid asjaolusid väärteomenetluses tuvastatud ei ole. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on narkootilise aine ekspertiisi tegemise kulud. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3