Obsah (6)

§ 325§ 313§ 314§ 116§ 292§ 296

2-15-120174 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lihtmenetluses Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 02. märts 2016.a., Pärnu Rüütli tn kohtumaja Tsiviil

) § 271 kohaselt kohustus üürilepinguga üürileandja (hageja) andma üürnikule (kostjale) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Sama seaduse § 309 lg 1 alusel lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Kostja on hagejale teatanud, et soovib korterit üle anda, kuid üürilepingu ülesütlemisel ei ole järgitud kohustuslikku kirjalikku vormi, seetõttu on nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine (

§ 325lg 1 ja 5).

Samuti ei nähtu kostja poolt 3 2-15-120174 kohtule esitatud seisukohtadest asjaolu, et kostjal oleks olnud

§ 313lg 1 ja 2 alusel õigus üürileping erakorraliselt üles öelda.

Tulenevalt

§ 314

lg 1 kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Puudub vaidlus, et 27.03.2014.a. oli korteris nr 4 varing, mis takistas asja kasutamist ajutiselt, samuti oli kostjal tagatud võimalus kasutada asenduskorterit, kus viimane hoiustas pärast juhtunud enda isiklikke asju. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et asenduskorter oli sobimatu ja sellest oleks hagejale koheselt teatatud. Kohus leiab, et hageja ei ole rikkunud oluliselt enda kohustust asja üürnikule kasutada andamiseks, mis põhjendaks üürniku (kostja) poolt üürilepingu erakorralist ülesütlemist (

§ 116lg 1).

Seega oli üürileping kehtiv ja üürileandjal on õigus nõuda üürnikult kokkulepitud üüri ja kõrvalkulusid kuni lepingu tähtaja lõpuni, st, et üürileandja saab nõuda üürnikult lepingu täitmist (vt RKTKo nr 3-2-1-84-10). Hageja nõuab kostjalt üüri kuni 31.05.2014.a. Kohtule esitatud arvelt 31.05.2014.a. nr 1419 nähtub korteri 10 eest ajavahemikul 01.05.31.05.2014.a. üür 200 eurot ja osutatud teenuste eest tasu kokku 24,56 eurot ning 31.05.2014.a. arvelt nr 1420 nähtub korteri nr 4 eest üür ajavahemikul 21.04.-21.05.2014.a. 200 eurot ja osutatud teenuste eest 45,22 eurot. Kohus leiab, et arvetel nr 1419 ja nr 1420 ette nähtud üür kokku summas 400 eurot on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 292

lg 1 alusel peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürilepingutest, mis sõlmitud 22.06.2013.a. ja 01.07.2013.a., nähtub, et p 2.

1. kohaselt tuleb üürnikul lisaks üürile tasuda 2.5.
2. kuni 2.5.
3. tarbitud (kommunaal)teenuste eest. Seega oli üürniku kohustuseks tasuda kõrvalekulusid, kuid üksnes juhul, kui üürnik neid tarbis. Vaidlust ei ole selles, et alates 20.04.2014.a. on kostja elanud teisel aadressil ja seega ei ole nimetatud kulutused tekkinud kostja poolt teenuste kasutamisega, mida kinnitavad K U, T R ja R L kirjalikud selgitused kohtule. Samuti nähtub kostja poolt kohtule esitatud 15.04.2014.a. eluruumi üürilepingust, et kostja on asunud 2014.a. aprilli lõpust alates elama teisele üüripinnale, seetõttu loeb kohus tõendatud kostja väited, et 2014.a. maikuus ei ole kostja mõlemas korteris lepingus kajastatud (kommunaal)teenuseid tarbinud. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hageja nõude arvetel nr 1419 ja nr 1420 kajastuvate teenuste eest kokku 69,78€. Kostja Elle Laanemets-Grüning on jätnud arve 13.05.2014.a. nr 1413 eest tasumata üüri summas 200 eurot põhjusel, et oli laevaring ja ei saanud 15 päeva korterit nr 4 kasutada, samuti ei ole kostja nõus arvel märgitud tarbitud elektrienergia kogusega.

§ 296

lg 1 ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada

§-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Eeltoodust tuleneb, et kostjal on õigus keelduda üüri maksmisest nende päevade eest, mil üüritud korteri kasutamine ei olnud võimalik. Vaidlust ei ole hageja ja kostja vahel selles, et alates 27.03.2014.a. vajas üks kostja kasutuses olevatest korteritest (nr 4) remonti. Kostja ei saa aga keelduda terve perioodi, so konkreetselt aprillikuu üüri maksmisest, kui sel perioodil oli võimalik osadel päevadel siiski korterit kasutada. Vaidlus on selles, kui pikalt on korter olnud kasutuskõlbmatu – hageja väitel 2 päeva ja kostja väitel 15 päeva. Kohus on kostjale 07.01.2016.a. selgitanud, et kostja kohustus on tõendada kui pika aja jooksul ei saanud ta üüritud korterit kasutada. Võttes arvesse asjaolu, et korterit 4 ei saanud ajutiselt kasutada, kuid tagati asenduskorteri olemasolu, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostja poolt aprillikuu üüri eest tasumata jätmine, seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2014.a. aprillikuu üür. Võttes arvesse, et kostja on tasunud arve 13.05.2014.a. nr 1413 kajastatud teenuste ja osaliselt üüri eest, tuleb kostjalt välja mõista 139,08 eurot (608,86€-469,78€). 4 2-15-120174 Hagihind

1. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 09.09.2015.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on esitanud kohtusse hagi, milles põhinõude suuruseks on 608,86 eurot, mis on ka tsiviilasja hinnaks. Menetluskulud
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldanud hagi 88% ulatuses on põhjendatud selles ulatuses ka menetluskulude jätmine kostja kanda. Hageja on esitatud kohtule taotlus menetluskulude hüvitamiseks, so riigilõiv summas 125 eurot. Teisi menetluskulusid hageja ja kostjale ei ole. Hageja menetluskuluks on olnud tasutud riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse summas 110 eurot, so hageja tasutud riigilõiv (88%). /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 5